Liigu edasi põhisisu juurde

Kaasaegse noortevaldkonna kujunemisest Eestis

5.2. Euroopa Liit

Üldine korraldus

Noortevaldkonna-alane koostöö Euroopa Liidus tähendab suures plaanis liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni ühist valdkonnapoliitika tegevuste ja meetmete, sh toetusprogrammide planeerimist, mitmetasandilist aktiivset rahvusvahelist suhtlust nende rakendamiseks ning seatud eesmärkide saavutamise hindamist. Praktilisel tasandil on see tähendanud vajadust osaleda EL Ministrite Nõukogu noorte töörühmas, noortevaldkonna eest vastutavate juhtide kohtumistel igal poolaastal, noorte ja ametnike osalust noorteüritustel, seisukohtade siseriiklikku ettevalmistust koostöös erinevate osapooltega ja EL tasandil kokkulepitud sammude rakendamist Eestis.

Eesti liitus noortevaldkonna-alase koostööga juba enne liidu liikmeks saamist, osaledes Valge Raamatu protsessis. Alates 2004. aastast osales Eesti EL koostöös juba liidu liikmena ning noortevaldkonna prioriteedid olid määratletud dokumendis „Vabariigi Valitsuse Euroopa Liidu poliitika 2004-2006“ järgmiselt:

„Pidades silmas laiemat eesmärki – majanduse konkurentsivõime tõstmist – toetab Eesti ELi hariduspoliitika peamisi eesmärke: tingimuste loomist teadmistepõhisele majandusele üleminekuks ning inimkapitali arendamist konkurentsivõimelise tööturu toetamiseks. Nende eesmärkide täitmiseks peame oluliseks ühtse haridusruumi loomist Euroopa Liidus, mis aitab kaasa tööjõu konkurentsivõime ja paindlikkuse tõstmisele. Eesti peab eriti oluliseks tähelepanu pööramist järgmistele valdkondadele, sh:

  • noorsootöö struktuuri ja kvaliteedi arendamine ning noortevaldkonna alase koostöö laiendamine;
  • noorsoo-uuringute valdkonna edasine arendamine Euroopas ja siseriiklikult.

https://www.riigiteataja.ee/akt/762541

Valge raamatu protsess

Noortevaldkonna-alane koostöö Euroopa Liidus sai suure tõuke Euroopa Komisjoni algatatud protsessist noortepoliitika valge raamatu koostamiseks. Valge raamat kui poliitikadokumendi formaat Euroopa Liidu koostöös ei olnud noortevaldkonnas enne seda kasutuses ja EL tegevus mitmetel teemadel noortevaldkonnas elanves ning suures osas ka sai alguse just valge raamatu koostamise järgselt. Noortepoliitika valgel raamatul põhinev koostööraamistik kiideti nõukogus heaks 2002. Lepiti kokku, et kõik riigid püüavad saavutada arenguid 4. prioriteetses valdkonnas:

  • osalus
  • info
  • vabatahtlik tegevus
  • noorte parem tundmine

Samuti käivitati ühtne protsess tulemuste saavutamiseks avatud koordinatsiooni meetodil igas neljas valdkonnas. Suures plaanis tähendas see, et iga prioriteedi lõikes kaardistati olukord riikides, lepiti kokku ühised eesmärgid, koguti andmeid täitmisest ja anti tulemustele liikmesriikide poolt ühine hinnang:

Valge raamatu rakendamine Tabel 1

Tabel 1. EL Noortepoliitika valge raamatu rakendamine 2002-2009.

Eesti osales kogu selles protsessis, mis tähendas ühelt poolt temaatiliste prioriteetide esiletõusu Eestis ning teisalt ka vajadust administratiivse võimekuse kasvuks HTMi noorteosakonnas, kes tagas riiklike raportide valmimise ja positsioonide ettevalmistuse ühishinnanguteks ning aruteludeks EL Ministrite Nõukogu noorte töögrupis.

Valge raamat

Euroopa Noortepakt

Oluliseks teetähiseks noortevaldkonna esiletõusus EL tasandil oli Euroopa noortepakti algatus. 2004. aasta oktoobris kirjutasid Prantsusmaa presidendi J. Chirac’i eestvedamisel nelja riigi juhid (lisaks Prantsusmaale ka Rootsi, Saksamaa ja Hispaania) kirja, milles leidsid, et noortele peaks Euroopa Liidus pöörama rohkem tähelepanu – peaks olema terviklik lähenemine noortpolitiikale, toetused noorte algatustele, võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks ja pakkusid välja, et kokku peaks leppima nn noortepaktis. Noortepakt kiidetigi 2005. aasta kevadisel Ülemkogul heaks ja sellest sai täiendav tegevussuund EL noortevaldkonna koostöös.

Toetusprogrammid

Omaette tugisammas rahvusvahelise koostöö arendamisel on Eesti noortevaldkonnas olnud Euroopa Liidu noorteprogramm (tänaseks kannab nime ERASMUS+, selle eelkäijateks on olnud erinevate nimedega programmid, milles Eesti on osalenud aastast 1998, kui programmi nimi oli Youth for Europe – Euroopa Noored). Programmist ja seda koordineerivast büroost on juttu eraldi peatükis 3.3. (Riigi tasandi rakendusasutused).

Liitumine Euroopa Liiduga tõi kaasa ka noortevaldkonna ligipääsu tõukefondide vahenditele, millest on pikemalt juttu rahastamise peatükis 2.4. (Rahastamine).

Olulisemad õigusaktid

Euroopa Liidu noortevaldkonna-alases koostöös olulisi dokumente aastatel 2002-2007 (vt tabel 2).

Kokkuvõte

Kokkuvõtlikult võib hinnata, et Eesti osalemine Euroopa Liidu noortevaldkonna-alases koostöös on kaasa toonud Eesti noortevaldkonna rahvusvahelise tuntuse ja ka tunnustuse. Ettevalmistatud sisukad seisukohad, mis põhinevad läbimõeldud riiklikel prioriteetidel noorsootöös ja noortepoliitikas, aktiivne osalus ja tugevad esindajad Brüsselis on läbi aastate kujundanud Eesti noortevaldkonna mainet tugeva noortevaldkonnaga riigina. Omaette saavutuseks oli ka Eesti eesistumine Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus 2017. aastal, mil toimunud noorteüritus ja erinevad kohtumised on leidnud tunnustust oma kvaliteedi, ulatuse ja sisu tõttu. Euroopa Liiduga liitumise siseriiklik mõju Eesti noortevaldkonna kujunemisele on olnud mitmetahuline:

  • mõju noortepoliitiliste ja noorsootööalaste mõistete, tegevuste, eesmärkide jm valdkonna olemusega seonduva kujunemisele;
  • mõju noortevaldkonna administratiivse võimekuse kasvule ja valdkonna nähtavusele teiste poliitikavaldkondade hulgas;
  • EL rahastamis võimaluste kasutamise mõju: tegevusvõimaluste ja infrastruktuuri rahastamisega on kaasnenud ka mõju prioriteetide, planeerimisprotsesside, tegevuskorralduse, hindamiskriteeriumide ja indikaatorite kujunemisele.

Lisalugemiseks:

Eelmine
Järgmine
Accept Cookies