5. Rahvusvaheline koostöö

Rahvusvaheline koostöö on mõjutanud ja rikastanud Eesti noortevaldkonna kujunemist olulisel määral. Eriti kaalukas on olnud osalus rahvusvahelistes koostööorganisatsioonides, eelkõige Euroopa Nõukogus ja Euroopa Liidu noortevaldkonna-alases koostöös: esialgu oli mõjusam koostöö Euroopa Nõukogus (EN), Euroopa Liiduga (EL) liitumise järgselt on noortevaldkonna-alane koostöö EL raamistikus kujunenud kõige mahukamaks. ÜRO ja OECD noortevaldkonna-alased tegevused on aastate jooksul olnud erineva intensiivsusega, kuid mõlemal organisatsioonil on oma roll Eesti noortevaldkonna arengus. Lisaks on Eesti seotud mitmete rahvusvaheliste koostööorganisatsionidega noortevaldkonnas (vt https://harno.ee/noortevaldkonna-rahvusvaheline-koost%C3%B6%C3%B6

Lisaks rahvusvahelistele organisatsioonidele oli valdkonna kujunemisaastatel väga oluline ka bi- ja multilateraalne koostöö teiste riikidega, sh kõige olulisemalt koostöölepped Soome ja Belgia (Flaami) noortevaldkondadega.

Kokkuvõtlikult on rahvusvahelise koostöö mõju Eesti noortevaldkonna kujunemisele raske ülehinnata. Alates taasiseseisvumisest on Eesti noortevaldkond järk-järgult suurendanud oma osalust rahvusvaheliste organisatsioonide – eelkõige EL, EN, aga ka ÜRO, OECD – tegevustes ning seeläbi saavutanud ka positsiooni ja nähtavuse tugeva tegijana noortevaldkonnas.

Lisalugemist:

• Jüristo, K; Sildnik, H.; Ainsalu, K. (2013) Rahvusvahelise noorsootöö mõttevihik https://mitteformaalne.ee/wp-content/uploads/2020/09/2014-01-12_02-05_rahvusvaheline_noorsootoo_mottevihik1.pdf
• Kõiv, K. (2017) Rahvusvahelise noorsootöö hetkeseis noortekeskustes https://ank.ee/wp-content/uploads/2017/10/Rahvusvaheline-noorsooto%CC%88o%CC%88-noortekeskustes.pdf