4.3. Kutseala kirjeldus

2002. aastal moodustati Haridusministeeriumi juurde töörühm, mille eesmärk oli välja töötada noorsootöö kutseala kirjeldus. Töörühma kuulusid: Anne Kivimäe (Haridusministeerium, töögrupi juht), Anzori Barkalaja (Viljandi Kultuurikolledž), Priit Laanoja (Haridusministeerium), Kristjan Pomm (Eesti Skautide Ühing), Toomas Ponkin (Eesti Noorsootöö Keskus) Luule Press (Tartu Linnavalitsus), Tiiu Rahuoja (Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus), Maie Reiman (Tallinna Pedagoogiline Seminar), Mart Saar (Eesti Huvialajuhtide Liit), Maria Savisaar (Haridusministeerium), Ülo Vooglaid (Õigusinstituut). Kutseala kirjeldus kinnitati sama aasta novembris toimunud Eesti II Noorsootöö Foorumi “Tegude Aeg” lõppdokumendiga. (Haridusministeerium, 2002)

Noorsootöötaja kutseala kirjeldus oli raamiks, millele sai üles ehitada noortevaldkonna olulisi dokumente (näiteks kutsestandardid, õppekavad, asutuste või ühingute eetikakoodeksid, koolitusstrateegiad jms). Noorsootöötaja kutseala kirjeldus koosnes kolmest osast:

• noorsootöö kutseala kirjeldab noorsootööd kui tegevusvaldkonda – selle eesmärki, missiooni ja korraldust konkreetsete määratluste ja põhimõtete kaudu;
• noorsootöö kutseala eetika kirjeldab eetilisi põhimõtteid, mis on kvaliteetse noorsootöö aluseks, määratledes noorsootöö kutseala eetika põhiteesid kahes osas: noorte suhtes ja noorsootöö teostamise keskkonna suhtes;
• noorsootöö kutsekirjeldus kirjeldab kutseala võtmetegevusi ning nende teostamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi kolmel tasemel: alg-, kesk- ja kõrgtase (Haridusministeerium, 2002).

Noorsootöö kutseala arenedes on mitmeid kordi muudetud ja täiendatud ka kutsekirjeldust (vt järgmine peakükk – 4.4. Kutsestandard). Samas noorsootöö kutseala eetika (nüüd kutse-eetika noorsootöös) on kehtinud viimase 20. aasta jooksul peaaegu muutmata kujul (tehtud on vaid üksikuid parandusi sõnastustes ja mõistetes). Seetõttu peatume järgnevalt noorsootöö kutseala eetikal pikemalt.

Eetilised küsimused kerkivad noorsootöös sageli. Kuidas peaks talitama konkreetses situatsioonis, missugune on õige käitumine noore, noorsootöö, ühiskonna suhtes üldiselt. Eetilistel kaalutlustel põhineb otsus parima lahenduse või tegutsemise meetodi leidmiseks nii noore ja tema eluga seonduvate probleemide osas kui ka noorsootöö ja selle teostamise keskkonna osas. Oluline on erinevate huvide ja vastuolude eetiline hindamine, millest tuleneva eest võtab otsustaja ka vastutuse. Noorsootöötajad on sageli olukorras, kus huvigruppe on palju: noor, lapsevanemad, organisatsioon, kus noorsootöötaja tegutseb – nimetades vaid üksikuid. Erinevate probleemide puhul on huvid sageli vastuolulised ning otsuse langetamist ei toeta pikaajalised tavad, selgepiirilised tegutsemismallid vmt, samas on tagajärjed sageli väga mõjukad. Kuna probleemid ja nende osalised on erinevad, ei ole võimalik luua mudelit mistahes probleemi lahendamiseks kõikides ettetulevates olukordades, küll aga on võimalik kirjeldada eetilisi põhimõtteid, millele saab tugineda lahenduse valik.

Noorsootöö kutseala eetika põhiteesid lähtuvad noorsootöö missioonist ja põhimõtetest, kaitsevad noorsootööd halvatasemelise teostuse ja ebaprofessionaalsete tegijate eest ning toetavad praktikuid nende töös. Noorsootöö kutseala eetika põhiteesid määratlevad põhimõtted, mille järgimine on kvaliteetse noorsootöö aluseks. Läbi põhiteeside on kirjeldatud hea tava töös noortega ning noorsootöö teostamise keskkonna kujundamisel. Tegemist on baasiga, millele tuginedes erinevad ühingud ja organisatsioonis saavad kujundada ja formuleerida oma eetika- või käitumiskoodeksid.

Noorsootöö kutsealal tegutsevad spetsialistid, nende professionaalsus ning käitumine määratleb ühelt poolt teostatava noorsootöö kvaliteedi, teisalt ka noorsootöö maine. On oluline, et noorsootöötajate käitumine järgib kindlat standardit, mis tagab:

• efektiivse noorsootöö teostuse;
• usalduse noore ja noorsootöötaja vahel;
• usalduse noorsootööga seotud asutuste, ühingute, koolide, lapsevanemate ja noorte vahel;
• veendumuse, et noorsootöö võimaldab noorel endal õppida vastu võtma moraalseid otsuseid ja tegutseda nendest lähtuvalt.

Noorsootöö kutseala eetika vajalikkuse põhjendus

• Noorsootöö kutseala eetika põhiteesid loovad kutsealal tegutsevatele inimestele võimaluse saada tuge oma otsustes ja valikutes.
• Põhiteesid juhivad noorsootöötajate tähelepanu eetilise kaalutluse tähtsusele noorsootöö erinevates olukordades.
• Põhiteesid loovad toetuspunkti, mille alusel hinnata olukorda ja selle üle järele mõelda ning otsus teha.
• Põhiteesid võimaldavad õigustada oma otsuseid.
• Põhiteesid võimaldavad käituda väärikalt ja vastutusrikkalt noorsootöö kutsealal oma kohustustest ja vastutusalast lähtudes.

Noorsootöö kutseala eetika põhiteesid puudutavad kõiki isikuid ja organisatsioone, kes tegutsevad noorsootöö valdkonnas – nii vahetult noortega töötavaid spetsialiste kui nende tegevust koordineerivaid ja suunavaid spetsialiste. Seega on oluline mõista termini „noorsootöötaja“ all kõiki noorsootöö kutsealal tegutsevaid spetsialiste sõltumata nende organisatsioonist, tööandjast või palgast.

Noorsootöötaja kutseala eetika põhiteesid on kirjeldatud kahes osas:

• Eetika põhiteesid noore suhtes – st rakendatavad vahetul suhtlemisel noortega.
• Eetika põhiteesid noorsootöö keskkonna suhtes – st rakendatavad noorsootöö teostamise meetodite, koha ning atmosfääri loomisel (Haridusministeerium, 2002).

Noorsootöö kutseala kirjelduse terviktekstiga on võimalik tutvuda siin: (noorsootöö kutseala kirjeldus).

Lisalugemist:

• Haridusministeerium. (2002). Tegude Aeg. Eesti II Noorsootöö Foorum 31.10.-01.11.2002.