2.4. Rahastamine

Noortevaldkonna rahastamine Eestis on põhinenud järgmistel allikatel:

• Kohalike omavalitsuste eelarve
• Riigieelarve
• Välistoetused sh erinevad programmid ja tõukefondid
• Eraraha: fondid ja eraisikute panus

Kohalike omavalitsuste (KOV) eelarved

Omavalitsuste panus noortevaldkonna rahastamisesse on olnud otsustava tähtsusega, sest noortekeskuste ja huvikoolide kulud ning nende asutuste töötajate palgad on valdavalt tulnud omavalitsuste eelarvetest. Omavalitsuste arv on Eestis üldiselt vähenenud st omavalitsused on suuremad ja võimekus rahastada noortevaldkonna tegevusi seetõttu ka kasvanud. Omavalitsused saavad lisaks ka toetusi riigieelarvest ja välisrahadest, mida samuti kasutatakse noortevaldkonna tegevuste rahastamiseks.

Näiteks 2003. aastal kirjeldati hetkeolukorda rahastamise osas KOV-ides järgmiselt (Eesti Noorsoonõunike Ühenduse küsitlus): vastajaid 42 KOV-i 11st maakonnast; kokkuvõttes nähtub, et hariduskulud moodustavad kohaliku omavalitsuse eelarvest keskmiselt 49% ning kulud noorsootööle keskmiselt 3,8%.

Keskmine kulu kohaliku omavalitsuse eelarves noorsootööks 1 noore kohta aastas: koos huvialakoolidega: 1025 krooni ja ilma huvialakoolideta: 302 krooni. Keskmine kulu 1 noore kohta päevas kohalikus omavalitsuses noorsootööks: 2,8 krooni, sellest huvialaharidusele 2 krooni ja 80 senti teistele noorsootöö teenustele. (HTM noortevaldkonna rahastamisskeemide analüüs 2004).

Kümme aastat hiljem, 2014. aastal, kui planeeriti huvihariduse toetusskeeme, esitas HTM järgmised KOV rahastamise kirjeldused:

TABEL 1. Kohaliku omavalitsuse kulud noorsootööle 2014. Allikas: HTM huvihariduse- ja tegevuse toetamise kontseptsioon.

TABEL 2.  Omavalitsuste jagunemine noorte arvu lõikes ja noorsootöö eelarve noore kohta jagunemise lõikes 2014. Allikas: HTM huvihariduse- ja tegevuse toetamise kontseptsioon.

Riigi tasandi rahastamine

Riigi tasandi rahastamine ehk tsentraalne rahastamine planeeritakse riiklike arengukavade alusel ja erinevad allikad kajastatakse ühes vaates – st nt nii EL tõukefondide vahendid kui riigieelarvevahendid on mõeldud arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks ja kajastuvad arengukavade eelarvete prognoosides ning tegevusi elluviivate ministeeriumide eelarvetes. Välisvahendeid sh El toetused planeeritakse samuti ministeeriumide eelarvete raames ja seetõttu võib ka neid kategoriseerida riigi tasandi tsentraalseks rahastuseks. Selline praktika ei kehtinud aga varasemalt ning nt noorsootöö strateegia 2006-2013 eelarvet ei planeeritud kogu perioodiks, vaid rakendusplaanide lõikes. Suurusjärkudest saab hea ülevaate arengukavade eelarvetest (vt noortevaldkonna strateegiliste poliitikadokumentide rahastamine). Olulisemad toetusskeemid on olnud järgmised:

Riigieelarve:

• Noorteühingute ja noorsootööühingute aastatoetused. Aastatoetuste eesmärgiks on toetada suurte noorteühingute ja erinevate esindusühingute (nt avatud noortekeskuste ühendus, noorsootöötajate ühendus jt) palga-, rendi-, bürookulusid + iga-aastaseid põhitegevusi. Kord aastas toimub projektikonkurss, igal aastal erineva prioriteediga. Aastatoetuste skeem toimib 1997. aastast.
• Avatud noortekeskuste (ANK) programm: läbi maavalitsuste toetatakse projektikonkursside kaudu maakonnas tegutsevate ANK-de taotlusi (peamiselt tegevused, osaliselt varustus). Käivitati 2003. aastal.
• Teavitamis- ja nõustamiskeskuste (TNK) programm: läbi maavalitsuste toetati maavanema valikul maakondlike teavitamis-nõustamiskeskuste tegevust (palgad, majandamis- ja tegutsemiskulud). Käivitati 1997. aastal.
• Alaealiste komisjonide (AEK) programm: toetati maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste loodud komisjone (ennetustegevused, komisjoni tööga seotud kulud). Käivitati 1999. aastal.
• Noortekogude toetusprogramm: läbi Eesti Noorteühenduste Liidu (algselt läbi maavalitsuste) toetati kohalikke noortekogusid. Käivitati 2006. aastal.
• Huvihariduse- ja huvitegevuse toetus: kohalike omavalitsuste toetamine noorsootöö seaduse alusel. Käivitati 2015. aastal.

Euroopa liidu noorteprogramm (läbi aastate olnud erineva nimega: Youth for Europe, YOUTH, Youth in Action, ERASMUS +). EL toetusprogramm noortevahetuste, vabatahtliku teenistuse ja noorte omaalgatuste toetuseks. Valdavalt toetatakse EL liikmesriikidevahelisi koostööprojekte, võimalik on saada toetust ka siseriiklikele tegevustele.

EL tõukefondid

Noortevaldkonna tegevusi on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), mille vahenditest toetati avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ja huvikoolide ehitust ja renoveerimist. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest toetati noortevaldkonna programme: „Karjääriteenuste arendamine“, „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“, “Noorsootöötajate koolituste arendamine”, „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine”.

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programm „Riskilapsed ja -noored“, mille eesmärk oli laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamine. Programmi viisid ühiselt ellu kolm ministeeriumi: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium.

Lisaks on olnud oluliseks allikaks hasartmängumaksust laekuvad vahendid, mida allgselt eraldati projektikonkursite kaudu (nt noortelaagritele, noortemalevatele, aga toetati ka suuri ja väikseid projekte) hilisemalt liideti ministeeriumide valdkondlike eelarvetega.

Toetusprojekte ja programme on olnud riigieelarvest palju enam. Samuti rahastatakse mitmeid noorsootöö ja noortepoliitika tegevusi teiste ministeeriumide ja valdkondade eelarvetest.