Liigu edasi põhisisu juurde

Kaasaegse noortevaldkonna kujunemisest Eestis

2.3. Strateegiline planeerimine

Noortevaldkonna strateegiline planeerimine osana riigi strateegilisest planeerimisest

Valdkonna strateegiline planeerimine kui valdkonna eest vastutava ministeeriumi tegevussuund on olnud reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud dokumendiga „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“, https://www.riigiteataja.ee/akt/112122017023 mis asendati 2019 lõpus uue regulatsiooniga: „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005. Strateegilise planeerimise keskmes on ühe valdkonna vaates olnud küll valdkondlik strateegiline dokument – strateegia, arengukava vmt, kuid sellise dokumendi tegelik tähendus ja mõju tuleneb seostest eelarvete planeerimisega, VV tegevuskavadega (mis tulenevad koalitsioonilepetest), aga ka rahvusvaheliste  – eelkõige Euroopa Liidu – valdkondlike dokumentidega.

Valdkonna strateegiliste arenguplaanide tegemine on olnud seotud kogu riigi strateegilise juhtimise ümberkorraldustega ja vajadus seostada oma valdkondlikke eesmärke valdkonnaüleste sihiseadmistega on järk-järgult suurenenud, nagu ka seosed eelarvestamise ja tulemuste seirega. (vt sellekohast arutelu ka 2017. aastal ilmunud artiklist „Mõjuteguritest noortevaldkonna arengu kavandamisel ja elluviimisel riigi tasandil“. (kogumikus Dibou, T. & Rannala, I.-E. (Toim.). Teadmine ja praktika noorsootöös. Noorsootöö artiklite kogumik.. Tallinn: Auratrükk. https://enk.ee/wp-content/uploads/2018/10/Teadmine-ja-praktika-noorsoot%C3%B6%C3%B6s.pdf).

Noortevaldkonna strateegilised dokumendid

Noortevaldkonnas on üleriigiliste arengukavade/strateegiate olemasolu olnud kaaluka tähtsusega.

Kokku on valdkonnas kehtestatud 4 riiklikku strateegilist alusdokumenti:

  • Eesti noorsootöö kontseptsioon ja arengukava 20012004
  • Noorsootöö strateegia 20062013
  • Noortevaldkonna arengukava 20142020
  • Noortevaldkonna arengukava 20212035

Valdkonna kujunemise algusaastatel olid noorsootöö kontseptsioon ja arengukava need dokumendid, mis aitasid määratleda valdkonna tegevussuunad, mõiste- ja tähendusruumi. 2006. aasta noorsootöö strateegia tõi fookusesse laiema noortepoliitika ja noorsootöö kvaliteedi. 2012. aastal algatatud arengukava perioodiks 2014-2020 asetas planeerimis keskmesse noore ja tema olukorra ning käsitles varasemast enam noortevaldkonna seosed teiste valdkondadega. Viimane, hetkel kehtiv valdkondlik arengukava valmis tihedas koostöös haridusvaldkonna arengukavaga ning on toonud sisse andepoliitika ja nähtavamale kohale huvihariduse.

Noortevaldkonna riiklike strateegiliste dokumentide olemasolu tähtsus ei johtu ainult nende sisust, vaid ka asjaolust, et nende koostamise protsessid on olnud valdkonna erinevate osapoolte kokkusaamise ajendiks, arutelude pidamise ja arusaamade kujunemise kohaks. Valdkonna strateegiliste eesmärkide arutelu ja sõnastamine dokumentide koostamise protsessi käigus on võimaldanud ka valdkonna sisulist käsitlust ühisarendada ja seeläbi valdkonna praktikat kujundada. Valdkonnas on selleks aegade jooksul loodud ja kasutatud mitmesuguseid formaate – nagu näiteks noorsootöö foorumid; noorsootöö strateegia 2006-2013 väljatöötamiseks lisaks ka nn eelfoorumid; veebipõhise kaasamise ja töörühmade sümbioos noortevaldkonna arengukava 2014-2020 väljatöötamiseks jpm.

2001. aastal heakskiidetud noorsootöö kontseptsioon ja arengukava oli esimesed noortevalkdonna strateegilised arengukavad. Kontseptsiooni eesmärk oli „defineerida noorsootöö põhivaldkonnad ja terminid, et luua ühtne alus noorsootöö tasakaalustatud arengusuundade väljatöötamiseks ja elluviimiseks erinevatel tasanditel.“ Nii kirjeldati kontseptsioonis näiteks noorsootöö mõju järgmiselt:

„Noorsootööl on tähtis osa noore ühiskonnapädevuse arengus tema isiksuse mitmekülgse arengu võimaldamise kaudu ning noorsootööl on seega otsene mõju:

  1. kutse-eelsete oskuste arendamisele
  2. meeskonnatöö ehk koostööks vajalike oskuste arendamisele
  3. siseriiklikes ja rahvusvahelistes integratsiooniprotsessides osalemiseks
  4. noorte õigusvastase käitumise ning ksenofoobia vähendamisele
  5. koolikohustuste täitmise tagamisele ja selle tagamist soodustavat tingimuste  loomisele
  6. elukestva õppe põhimõtete teadvustamisele
  7. eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arendamisele.“

Sõnastatud oli ka noorsootöötaja missioon: „Noorsootöötaja missioon on oma tegevuse kaudu aidata kujundada noort inimest ühiskonnapädevaks, tööturul toimetulevaks, algatusvõimeliseks, tegusaks ja igakülgselt haritud kodanikuks.“

Noorsootöö Foorumid kui noortevaldkonna strateegilise planeerimise instrument

NTF materjalidFoto: ENTK kogu. Noorsootöö Foorumite materjalidest.

Noorsootöö foorumeid hakati Eestis korraldama pärast noorsootöö seaduse jõustumist, kui tekkis vajadus seada noorsootöö sisulisi eesmärke, koostada ja viia ellu plaane ning tehtud hinnata. (Tartu jt, 2015)

1999. aasta 1. aprillil jõustus noorsootöö seadus, millega sätestati noorsootöö korraldamise õiguslikud alused, millest omakorda tekkis vajadus noorsootöö kontseptsiooni ja arengukava järgi. 1999. aastal moodustati kontseptsiooni ja arengukava välja töötamiseks üle-eestilised töörühmad, kes panid kokku esialgsed kavad ja nimetasid noorsootöö kaheksa valdkonda (erinoorsootöö, huviharidus, info ja teavitamine, noorsootööalane koolitus, noorte tervistava ja arendav puhkus, noorte tööhõive, rahvusvaheline koostöö, noorsootöö struktuurid ja noorte osalus). (Haridus- ja Teadusministeerium, 2002)

19.-20. november 1999. aastal korraldas Haridusministeeriumi Noorsoo- ja Huvihariduse osakond I Eesti Noorsootöö Foorumi, kus osales 160 delegaati. Foorumi eesmärgiks oli esitada oma poolsed ettepanekud ja kiita heaks noorsootöö arengukava ja kontseptsioon, kui ühtsed alused tööks noortega. Foorumil vastu võetud otsuste alusel jätkus töö antud dokumentidega ning 2001. aasta 3. juulil kinnitas valitsus arengukava ja kontseptsiooni aastateks 2001 – 2004. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2002)

Arengukavas ja kontseptsioonis ära toodud eesmärkide täitmiseks oli vaja koostada tegevuskavad, mis aitaksid kaasa noorsootöö täpsemale planeerimisele ning kindlama koha saavutamisele riiklikus noortepoliitikas. Selleks korraldati 31.10.-01.11. 2002. aastal II Eesti Noorsootöö Foorum, mille peamiseks eesmärgiks oli kaasata võimalikult laia sihtgruppi riikliku noorsootöö tegevuskava välja töötamisse, mis aitaks kaasa noorsootöö arengukava ja kontseptsiooni eesmärkide elluviimisele Eestis. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2002)

12.-13. mail 2005. aastal korraldas Haridus- ja Teadusministeerium Pärnus Eesti III Noorsootöö Foorumi, eesmärgiga määratleda noorsootöö alused, eesmärgid ja meetmed ning noortepoliitika olemus, eesmärgid ja valdkonnad. Foorumil osales  üle 200 noortepoliitika ja noorsootöö eksperti ja selle (sh foorumi ettevalmistamise ja sellele eelnenud 6. piirkondliku eelfoorumi) käigus koostati noortepoliitika ja noorsootöö strateegia 2006-2013 eelnõu. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2005) Valitsus kinnitas noorsootöö strateegia 2006-2013 06. juulil 2006. aastal.

Noorsootöö III foorum 2005Foto: ENTK kogu. HTM noorteosakond 2005. aastal Eesti III Noorsootöö Foorumil Pärnus.

2008. aasta 20.-21. oktoobril toimus IV Noorsootöö Foorum, mille peateemaks oli noorsootöö olulisus ning mõju noorele ja ühiskonnale. Foorum toimus rahvusvahelise konverentsina, kus osales pea 200 noortevaldkonna esindajat, sh noorsoo-uurijad, noortepoliitika kujundajad ja noored. Osalejad kutsusid erinevate elualade esindajaid üles koostööle, saavutamaks suuremat lõimitust noori puudutavate valdkondade vahel ning rõhutasid, et noored on aktiivsed, loovad ja head just sellistena nagu nad on. (Vabariigi valitsus, 2009)

Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Noorsootöö Keskus korraldasid koostöös Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusega 2011. aasta 14.-15. novembril V Noorsootöö Foorumi, mille eesmärgiks oli algatada noortevaldkonnas arutelu ning anda võimalus erinevatele osapooltele esitada oma visioon Eesti noortest ning sellele tuginevalt noorsootöö tulevikust. Foorumi põhifookuses oli küsimus, millist noorsootööd noored vajavad. (Vabariigi Valitsus, 2012)

VI Noorsootöö Foorum (kandis koondnimetust NOORUM) toimus 4.-5. oktoobril 2018 Tallinnas. Noorumil osales 204 osalejat – peamiselt noored, noorsootöötajad ning partnereid erinevatest eluvaldkondadest. Noorumil arutati, millist tulevikku aastaks 2035 noorte jaoks soovitakse ning kuidas selleni jõuda. Paralleelselt foorumiga toimus 18.-19. oktoobril ka eraldi huvihariduse ja huvitegevuse konverents „Huvi. Väärtus(ed). Tulevik.” (ehk HUVIK), kus arutleti huvitegevuse korraldamise üle, räägiti väljakutsetest ja koostöövajadustest ning huvihariduses ja -tegevuses õpitavate oskuste arvestamisest tasemehariduses ja tööelus. Laiemalt oli konverents suunatud mitteformaalse õppe tunnustamisele ja nutikatele lahendusele huvihariduses ja -tegevuses. (Eesti Noorsootöö Keskus, 2018)

huvik noorum meenenäidisedFoto: noorum ja huvik meenepakett – Brand Estonia. Loodud Eesti disainibüroo AKU poolt.

Nii kujunesid foorumitest üleriigilised sündmused, mis tõid kokku noorsootöö valdkonnas tegutsevad inimesed, et arutada nii antud ajahetkel kui ka perspektiivis olulisi arenguid ja väljakutseid. (Tartu jt, 2015) Noorsootöö foorumeid võib pidada sündmusteks, kus lepiti kokku valdkonna arengueesmärkides (vt ka joonis 1).

Foorumite lühikokkuvõte Joonis 1

Joonis 1. Noorsootöö Foorumite toimumisajad ja sisu lühikokkuvõtted.

Lisalugemist:

Eelmine
Järgmine
Accept Cookies