5.1. Koostöö Euroopa Nõukogu raamistikus

Poliitikakujundamine koos noortega

Euroopa Nõukogu on noortepoliitikat aktiivse koostöövaldkonnana käsitlenud 70ndate aastate algusest olles Euroopas selle valdkonna üks peamisi eestvedajaid kümnete aastate vältel. Tänaseni on Euroopa Nõukogu oluline noortepoliitika vedaja Euroopas, olles suures plaanis ainsaks raamistikuks, mis võimaldab süsteemset koostööd riikidega, kes Euroopa Liitu ei kuulu. Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Nõukogu noortevaldkonna-alases koostöös taasiseseisvumisest alates. Koostöö on üles ehitatud liikmesriikide noortevaldkonna eest vastutavate ametkondade esindajate ja noorte esindajate kahepoolsele panustamisele võrdsel alusel nn co-management süsteem, mis on unikaalne lähenemine noorte kaasamisel rahvusvahelise organisatsiooni töösse (loe lähemealt https://www.coe.int/en/web/youth/co-management). See tähendab, et liikmesriikide noortepoliitika eest vastutavaid ministeeriume esindavad ametnikud ja noori esindavad noorteühenduste noored kohtuvad regulaarselt ning annavad seisukohti strateegiliste plaanide – nt hetkel kehtiv noortevaldkonna strateegia 2030, koostöö sisu ning plaanide osas. Nii on ka Eesti esindajad järjepidevalt nii ametnike kui noorte poolelt koostöös osalenud. Aastate jooksul on ametnikena Eestit kõige pikemalt esindanud EN koostööformaadis Ardo Rohtla ja Katrin Olt.

Eesti Noorsooraport

Eesti noortevaldkonna rahvusvahelise koostöö üheks esimeseks oluliseks sammuks oli Eesti noorsooraporti koostamine ehk Euroopa Nõukogu noortepoliitika raportite koostamise meetmes osalemine. Nii otsustas Eesti haridusministeerium noorsootöö seaduse heakskiitmise järgselt kasutada Euroopa Nõukogu noortevaldkonnas pakutavat meedet –  riiklike noortepoliitika raportite koostamine, mis tähendab, et Euroopa Nõukogu delegatsioon kogub teavet, analüüsib, hindab ja annab soovitusi noortepoliitika arendamiseks (vt ülevaade protsessist EN kodulehel: https://www.coe.int/en/web/youth/national-youth-policy-reviews). Eesti noorsooraport valmis 2001. aastal (vt inglisekeelne raport: https://rm.coe.int/16807023f3). Nii oli Eesti üldse kuues riik, kus selline noortepoliitika raport koostati. Aastaks 2022 on juba 21 EN liikmesriiki raporti koostamise protsessis osalenud. Euroopa Nõukogu noortepoliitika raportite koostamine on olnud läbi aastate üks olulisemaid meetmeid selle rahvusvahelise organisatsiooni tegevuses noortevaldkonnas. Raporteid on võrdlevalt analüüsinud Howard Williamson, mh Eesti raportit:

• Supporting young people in Europe – Looking to the future – Volume III – Howard Williamson (2017)
• Supporting young people in Europe, vol. 2. – Lessons from the “second seven” Council of Europe international reviews, Howard Williamson (2008)
• Supporting young people in Europe – Principles, policies and practice – The Council of Europe international reviews of national youth policy 1997-2001 – a Synthesis report by Howard Williamson (2002)

Raportid on ka suurepäraseks allikaks erinevat riikide noortepoliitikatest parema pildi saamisel. Eesti esindaja on ühel korral osalenud ka hindamist läbiviivas delegatsioonis, kui 2013. aastal juhtis Anne Kivimäe Ukraina noortepoliitika raportit koostanud delegatsiooni.

Eesti noortepoliitika raporti koostamine oli suure tähtsusega noortevaldkonna kujunemisel, eelkõige olid kaalukad järgmised mõjuaspektid:

• raportis kajastunud seisukohad ja järeldused mõjutasid Eesti noortepoliitika käsitlust, sh millised teemad, valdkonnad, osapooled on noortepoliitika raames olulised;
• raporti koostamine suurendas rahvusvahelise koostöö võimalusi ja suurendas teadlikkust Eesti olukorrast Euroopa partnerite hulgas;
• kuna raporti koostamine, selle põhjal järelduste tegemine ja nende esitlemine, oli protsess, millest Eesti osales riigina, suurendas ainuüksi sellises protsessis osalemine noortepoliitka nähtavust ja tõsiseltvõetavust Eestis.

Euroopa Nõukogu koolitusvõimalused ja EKCYP

Euroopa Nõukogu tegevuste valik on mitmekesine ulatudes erinevates kampaaniatest kuni strateegiliste poliitikadokumentide koostamiseni. Nendest tegevustest võib ehk esile tõsta, et lisaks noorsooraporti protsessile ja osalemisele regulaarsetel kohtumistel EN koostöö raames, on väga olulist mõju Eesti noortevaldkonna kujunemisele avaldanud EN poolt pakutavad koolitusvõimalused noorsootöötajatele ja teadmiste suurendamise alane koostöö.

Koolitusvaldkonnas on EN pakkunud süsteemselt lühi- ja pikaajalisi koolitusi jm enesearendusvõimalusi noorsootöötajatele, milles on aastate jooksul Budapestis ja Strasbourgis osalenud kümneid ning kümneid Eesti noorsootöötajaid. EN on arendanud ka noorsootöötaja professiooni ja selleks tööks vajalike pädevuste alast koostööd Euroopas. Lisaks koolitustele on EN olnud ja on jätkuvalt eestvedajaks noorsootöö metoodika jm erialakirjanduse väljatöötamisel ja levitamisel ning noorsootöö ajaloo uurimisel Euroopas. Mitmed nendest materjalidest on tõlgitud ka eesti keelde, mis on leevendanud noorsootöö-alase kirjanduse väga tõsist puudujääki Eestis. Nii on aastaid olnud ja on jätkuvalt mitmed EN õpikud ja käsiraamatud peamiseks abivahendiks ka Eesti noorsootöötajate igapäevatöös – nt T-KIT sarja materjalid vt https://pjp-eu.coe.int/en/web/youth-partnership/t-kits, eestikeelsetena ka siin: https://mitteformaalne.ee/opimaterjalid/.

EN ja EL partnerluse raames tegutsevas nn teadmiste keskuses (European Knowledge Centre for Youth Policy e EKCYP ) on süsteemselt suurendatud noorte- ja noortepolitiika-alaste teadmiste hulka Euroopas ning teadmiste tähtsust poliitikakujundamisel ja -hindamisel. Keskus omab järjepidevat ülevaadet noortepoliitikate seisust riikide lõikes (vt https://pjp-eu.coe.int/en/web/youth-partnership/countries), koostab temaatilisi analüüse ja uuringuid, viib läbi üritusi jm koostöötegevusi.

Euroopa Nõukogu lähenemine lõimitud noortepoliitika aluseks

Euroopa Nõukogu noortevaldkonna-alane koostöö tõi Eestisse inspiratsiooni ka noortevaldkonna kirjeldamiseks ja noortepoliitika sisu määratlemiseks. Noorsootöö strateegia 2006-2013 koostamisel võeti Eestis kasutusele termin „lõimitud noortepoliitika“. Selle mõiste kasutuselevõtuga selgitati mistahes noortesse puutuva poliitikavaldkonna ja noortepoliitika seoseid ning sihiseadet tervikliku, omavahel seotud ehk lõimitud noortepoliitika poole. Sellise mõiste inspiratsiooniks oli Euroopa Nõukogu käsitlus, eriti aga Lasse Siurala loodud „A European Framework for Youth Policies“ https://rm.coe.int/european-framework-for-youth-policy-eng/16809096b6

Lisalugemist:

• Kivimäe, A. (2009) Lõimitud noortepoliitika kujunemine Eestis. Kogumikus „Noorsootööst siin ja praegu“ https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/119822