Liigu edasi põhisisu juurde

Kaasaegse noortevaldkonna kujunemisest Eestis

4.5. Koolitussüsteem

Noorsootöö arendamisel on oluline roll noorsootöötajate erialasel tasemeharidusel ja täiendkoolitustel. Erialane haridus toetab noorsootöö kvaliteeti ja noortega töötavate spetsialistide professionaalsust. Noortevaldkond annab tööd paljudele inimestele. Vastavalt noorteseire andmetele tegutses Eestis 2021. aastal 787 huvikooli, milles õppis 88 442 õppurit ja 299 noortekeskust (Statistikaamet). Noorsootööd korraldavad kasvavalt ka üldharidus- ja kutsekoolid ning kultuuriasutused. Lisaks pakutakse üha rohkem töökohti noorteühingutes, noortelaagrites ja malevates ning kohalikes omavalitsustes, riigi- ja sihtasutustes, mis noortevaldkonna teenuseid korraldavad ja koordineerivad. Aasta-aastalt kasvab ka erasektoris tegutsevate noorsootöö korraldajate osakaal. Kokku võib hinnata töökohtade arvu noortevaldkonnas üle 9 000 (Haridus- ja Teadusministeerium, 2022). Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 2010. aastal käivitatud tegevused noorsootöö kvaliteedi hindamiseks ja arendamiseks, on toonud kaasa tööandjate ning noorsootöö korraldajate suurema tähelepanu töötajaskonna kutseoskustele ja koolitamisele ning noorsootöö kvaliteedile tervikuna. Noored kui spetsiifilist tähelepanu vajav sihtgrupp on tõusnud varasemast enam ühiskonnas esile (nt laste ja noortekultuuriaasta, valimisea langetamine, koroonakriis, noorte vaimne tervis, sõda Ukrainas jt) ning mitmesuguste teenuste arendamine (mh avalikud infoteenused, erasektori äriteenused) suurendab vajadust spetsialistide järele, kes tunnevad noori ning oskavad noortega töötada.

Euroopas on vähe riike, mille kõrgharidussüsteemis pakutakse erialast haridust eraldi noorsootöö õppekava alusel (Panagides jt., 2018). Enamikes riikides on võimalik omandada bakalaureuse- või magistrikraadi noorsootööga sarnastel erialadel nagu sotsiaaltöö, pedagoogika, haridus ja õpetamine, kogukonnatöö, sport ja vaba aeg. Noorsootöö tasemeõppe on Euroopas võimalik jagada kaheks suunaks: a) noorsootöö kui sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika lahutamatu osa, mille sihtrühm on enamasti haavatavad ja marginaliseeritud noored, või b) noorsootöö kui vaba aja veetmise ja ürituste korraldamine. Vaatamata noorsootöö õpetamise erinevatele alustele, peaks noorsootööta õppekava olema suunatud noorsootöötajate põhipädevuste arendamisele, mis toetavad noorsootöö eesmärke ja noorsootöötaja rolli (Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2019). Noorsootöötajate koolitused lähtuvad ühiskonna erinevatest vajadustest, varieerudes vastavalt iga piirkonna prioriteetidele ja arvestavad noorte kohalike, riiklike ja globaalsete probleemidega. Kiilakoski järgi peaksid noorsootöö õppekavad olema kohandatavad ka viie olulise suundumusega: tehnoloogia ja digitaliseerimine, meedia ja teave, keskkonnakriis, majanduslik ebavõrdsus, ebakindlus ja identiteet (Kiilakoski, 2015). Euroopa Liidu liikmesriikide analüüsi „Mapping the educational and career paths of youth workers“ (Donovan jt., 2017) järgi on Eesti üks väheseid noorosootöö valdkonna koolitusi pakkuvaid riike. Kötsi väidab, et noorsootöö on Eestis ühiskondlikult aktsepteeritud professioon, mis liigitub Eesti kontekstis ajalooliselt, poliitiliselt ja akadeemiliselt pigem haridusvaldkonda (Kötsi, 2019). Tartu, Pilve ja Kaasik (2015) väidavad, et eesti noorsootöötajate tasemeõppe annab tugevat erialast ettevalmistust.

Noorsootöö eriala on võimalik Eestis õppida Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias ja Tartu Ülikooli Narva kolledžis.

Esimene noorsootöö õppekava avati taasiseseisvunud Eestis 1992. aastal Tallinna Pedagoogikakoolis. Alates 1995. aastast kandis kool nime Tallinna Pedagoogiline Seminar. Esialgu toimus noorsootöötajate õpe keskerihariduse õppekava alusel ja kestis kaks aastat. 1999. aastal algas vastuvõtt juba kutsekõrghariduse tasemel kolmeaastastele noorsootöö õppekavale ning 2003. aastal lõpetasid esimesed rakenduskõrgharidusega noorsootöötajad. 2012 liitus Tallinna Pedagoogiline Seminar Tallinna Ülikooliga ja sai uueks nimeks Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar. (Taru jt., 2015) Seoses 2015. aastal toimunud Tallinna Ülikooli struktuurireformiga, liideti Pedagoogiline Seminar haridusteaduste instituudiga ja lõpetas iseseisva struktuuriüksusena tegevuse. Alates 2015. õppeaastast on Tallinna Ülikoolis võimalik noorsootööd õppida noorsootöö korralduse magistriõppekava alusel. Magistriõpe pakub integreeritud lähenemist sotsiaal- ja haridusteaduste kontekstis elukestva- ja mitteformaalõppe suunal. Tegemist on ainulaadse õppekavaga nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. (Tallinna Ülikooli)

1995. aastal avati Viljandi kultuurikolledžis õppekava laste ja noorte huvijuht, eesmärgiga valmistada ette kultuurihariduse keskkonnas toime tulevaid huvijuhte-noorsootöötajaid. Alates 2003. aastast kandis kool nime Viljandi kultuuriakadeemia ja alates 2003. aastat, kui allkirjastati ühinemisleping, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia. Suures osas on kultuuriakadeemias noorsootöö-alase õppe suunitlus jäänud samaks, keskendudes peamiselt huvijuhi tööle koolis. Samas on õppekava ning kõrvalerialade fookuseid mitmel korral uuendatud ja nii on Viljandis olnud võimalik õppida veel muukeelsete koolide laste ja noorte huvijuhi (vene emakeelega õppijatele), huvijuht-loovtegevuse juhendaja, huvijuht-loovtegevuse õpetaja, huvijuht multikultuurses keskkonnas (2010. aastal ühendati huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekavaga) õppekavadel. 2020. aastal avati kultuuriakadeemias uus rakenduskõrghariduse õppekava kogukonnaharidus ja huvitegevus, nominaalajaga 4. aastat. (Salumäe, 2011; Taru jt., 2015)

Tartu Ülikooli Narva kolledžis avati noorsootöö õppekava 2004. aastal. Kuni 2014. aastani oli õppekava 4-aastane ja selle raames pakuti sotsiaalpedagoogi või kohaliku omavalitsuse korralduse lisaerialasid. Alates 2014. aastast toimus noorsootöö õpe rakenduskõrghariduse õppekava alusel, kestusega 3,5 aastat. Viimase viieteistkümne aastaga on noortevaldkonnas aset leidnud suured muudatused – eelkõige noortele suunatud teenuste arvu kasv ja individualiseerimine, nii era- kui avalikus sektoris; vajadus arvestada töös noortega digiühiskonna väljakutseid ning kasvav vajadus teaduspõhiste sekkumiste ning mõjuanalüüsi järele noorsootöös. Tulenevalt muutustest valdkonnas, väljakutsest vastata õppijate arenevatele vajadustele, eesmärgist suurendada ainete ja valdkondade ülest koostööd ning soovist arendada välja tõhus õppekorraldus, algatati TÜ Narva kolledžis 2016/17. õppeaastal noorsootöö õppekava arendamise protsess. Mainitud arengud nõudsid õppe sisu kaasajastamist ja suurte muudatuste tegemist, mille tulemusena on alates 2019/2020 avatud uus bakalaureuseõppe 3. aastane noorsootöö õppekava. Vajadus bakalaureuseastme õppekava järele tuli asjaolust, et igas eluvaldkonnas rõhutatav teaduspõhisus peaks jõudma ka noorsootöö poliitikakujundamisesse ja igapäevapraktikatesse. Interdistsiplinaarne ühiskonna mõtestamine jäi suuresti praktilise suunitlusega noorsootöö õppekavas liiga väheseks ning ka õppe-arendustegevus oli suures osas praktilise fookusega ega hõlmanud nn suurt pilti. Bakalaureuseastme õppe puhul keskendutakse senisest rohkem just interdistsiplinaarsete teadmiste ja lähenemiste, aga ka analüütiliste ning süsteemipõhiste lähenemiste ja oskuste arendamisele õppijates.

Tänaseks on Eestis võimalik noorsootöö eriala omandada rakenduskõrghariduse-, bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade alusel (vt ka Eesti kõrgharidussüsteemi kirjeldus: Kõrgharidus | Haridus- ja Teadusministeerium (hm.ee)). Kõik Eestis kehtivad noorsootöö eriala õppekavad vastavad noorsootöötaja kutsestandarditele ja nende lõpetajad saavad koos diplomiga vastava taseme tähtajatu noorsootöötaja kutse. Põhjalikumalt on noorsootöötaja kutsesüsteemist võimalik lugeda alapeatükis 4.3. ja 4.4.

Eesti ülikoolides väheneb õpilaste arv iga aastal. See on peamiselt seotud demograafiaga, kuid õppijate huvi noorsootöö õppe vastu on püsivalt suur. Noorsootöö õppekavade õppekeeleks on eesti keel, kuid nende vastu on ka suur huvi välisüliõpilastel. Noorsootöö õppekava üliõpilase profiil on 20-24 aastane naine, kes töötab valdkonnas alates teisest kursusest, kuid viimastel aastatel on märgatavalt kasvanud ka meeste osakaal. Tänapäeva noorsootöö õppes lähtutakse sotsiaal- ja kasvatusteaduste teooriatel, õppe on ajakohane ning arvestab tulevikutrende (Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2019). Vastavalt OSKA uuringule „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: haridus ja teadus“ (SA Kutsekoda, 2018) on digioskused noorsootöö tulevikutrende arvestades üks noorsootöötaja võtmeoskustest. Noorsootöö õppes arvestatakse nutika noorsootöö kontseptsiooniga (Eesti Noorsootöö Keskus, 2017) ja Euroopa Komisjoni DIGCOMP raamistikuga (European Commission). Nendele eesmärkidele vastamiseks on TÜ Narva kolledži noorsootöö õppekavas loodud kohustuslik moodul noored digiühiskonnas.

Paralleelselt tasemeharidusega alustati 90nendatel Haridusministeeriumi, Eesti Noorsoo Algatuskeskuse (alates 1999 Eesti Noorsootöö Keskus) ja programmi „Euroopa noored“ Eesti büroo juhtimisel ka noorsootööalase täiendkoolituste arendamist. Esialgu korraldasid koolitusi peamiselt noorsootöö eriala õpetavad ülikoolid, kuid hiljem liitusid ka noorsootöö ühingud ja organisatsioonid, vabakutselised koolitajad ning koolitusfirmad. Noorsootöö kvaliteedi arengule Eestis on olulise tõuke andnud ka aasta-aastalt süsteemsemaks arendatud täiendkoolituste pakkumine (eelkõige läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt käivitatud ESF programmide „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ 2008-2013 ja „Noorsootöötajate koolituse arendamine“ 2015-2020), sihtasutuse Archimedes noorteagentuuri eestvedamisel (vt Joonis 1).

Noorsootöötajate koolituste arendamine:

Koolituste arendamine Joonis 1

Joonis 1. Koostatud ESF programmides 2008-2013 ja 2015-2020 kavandatud tegevuste põhjal.

Noorsootöö professionaliseerumine peegeldub ka noortevaldkonna riiklikes strateegilistes dokumentides. Alates 2000. aastast on valdkonnas kehtestatud nelja (2002-2004, 2006-2013, 2014-2020, 2021-2035) strateegilise arengukava prioriteetides märgatav tähelepanu nihkumine valdkonna sisulise defineerimise ja struktuuride arengu eesmärkidelt, noorsootöö kvaliteedi ja mõju eesmärkidele (Kivimäe jt., 2019). 2013. aastal tellis SA Archimedese Euroopa Noored Eesti büroo noortevaldkonna koolitussüsteemi eestvedajana analüüsi Eesti noortevaldkonna koolituspoliitikast (Cumulus Consulting OÜ, 2018) (vt Joonis 2). Lisaks koolituspoliitika kirjeldusele noortevaldkonnas arendas SA Archimedese Euroopa Noored Eesti büroo (alates 2021. aastast Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri noorteprogrammide keskus, mis kuulub Haridus- ja Noorteameti koosseisu) välja ka dokumendi „Noortevaldkonna koolituste mitteformaalse õppe lähtekohad“ (SA Archimedes, 2012), mis on oluline tasemehariduse kõrval pakutavate koolituste kvaliteedi arendamisel (Kivimäe jt., 2019).

Noortevaldkonna koolituspoliitika:

Koolituspoliitika Joonis 2

Joonis 2. Noortevaldkonna koolituspoliitika. Allikas: Cumulus Consulting OÜ, 2018

OSKA uuringus „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: haridus ja teadus“ (2018) on noorsootöö hariduses, sh koolituses järgmised kitsaskohad:

  • Noorsootöötajate teadmised ja oskused, sh diginoorsootöö alal, vajavad arendamist.
    Selleks on raportis ülikoolidele soovitatud panna noorsootöö tasemeõppe õppekavades rohkem rõhku diginoorsootööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamisele. Lisaks tuuakse soovitusena välja, et riigi poolt toetatakse täienduskoolituse võimalusi (sh ülikoolides), et arendada erinevate vajadustega noorte kaasamiseks vajalike teadmiste omandamist ja digipädevuste arendamist.
  • Noorte (sh riskinoorte) kaasatuse suurendamiseks ei ole piisavalt kvalifitseeritud noorsootöötajaid.

​​​​​​​Raportis tuuakse välja, et magistriastmel on noorsootöö valdkonnas võimalik ennast täiendada ainult strateegilise juhtimise valdkonnas (Tallinna Ülikoolis), kuid metoodiliseks tegevuseks tuleks arendada rohkem paindlikke õppimisvõimalusi noorsootöö kvalifikatsiooni omandamiseks magistriastmel. Lisaks soovitatakse raportis analüüsida võimalust avada magistriastmel noorsootöö õppekava ka Tartu Ülikoolis.

Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021) seab mh eesmärgiks soodustada noortevaldkonna töötajaskonna pädevuste arengut ja järelkasvu kõigis Eesti piirkondades tagades piirkondlikud võimalused omandada noorsootöö alal kõrgharidus bakalaureuse- ja magistritasemel. Samuti nähakse arengukavas ette käivitada üleminek erialase kvalifikatsiooni kohustusele noortevaldkonnas, mis toob kaasa vajaduse noorsootöötaja kvalifikatsiooni omavate töötajate järele. Tänast Eesti haridussüsteemi pole enam võimalik kujutada ette ilma noorsootööta, mis on peamine valdkond terviklikuks mitteformaalseks õppeks, sh paindlik, õppijakeskne ning kaasav.

Lisalugemist:

Eelmine
Järgmine
Accept Cookies