4.2. Ametikohad noorsootöös

Noortevaldkonna ametikohtade kujunemine on vahetult seotud valdkonna asutuste, institutsioonide ja organisatsioonide kujunemine – noortevaldkonna arenguga on muutunud ka noorsootöö struktuurid ja nendega koos noorsootöötajate ametikohad.

Suurema tõuke pärast Eesti iseseisvuse taastamist andis valdkonna struktuuride arengule vastavate regulatsioonide kehtestamine ja nende kaudu suunatud toetused. Näiteks huvikoolide arengule andis tõuke 1995. aastal vastu võetud huvialakooli seadus ja selle reform 2006. aastal. Seadusemuudatused puudutasid ka huvikooli juhtide ja õpetajaskonna pädevusnõudeid ja ametinimetusi.

1999. aastal kinnitatud noorsootöö seadus andis tõuke noorteühingute ja noortelaagrite arengule. Noorsootöö seadusega nähti ette ka toetused valdkonna projektidele ja programmidele (sh noorteühingute aastatoetus, toetused noorsoo-uuringuteks, rahvusvaheliseks koostööks, noorsootöötajate koolitamiseks jt). Koos noorsootöö seaduse kinnitamisega muudeti ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ning täiendati omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevusi, kuhu lisandus ka noorsootöö. Sellega pandi alus noorsootöö teenuste ja struktuuride arengule kohalikul tasandil, sh andis see tõuke avatud noortekeskuste loomisele. Omavaltsustes tekkisid noorsootöö eest vastutavad ametikohad või isegi ametkonnad, noortekeskuste loomine oli üks peamisi uute ametikohtade tekke põhjuseid noortevaldkonnas aastatel 1998-2010. Noorteühingutes tekkisid vabatahtlike kõrvale ka palgalised ametikohad.

Seoses 2014. aasta vastu võetud uue lastekaitseseadusega hakati vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud kokkuleppele samal aastal ette valmistama alaealiste õigusrikkumiste ennetamise ja abistamise valdkonna poliitikakujunduse ning korralduse üleviimist Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Sellega alanud muudatuste tulemusena ning alaealise mõjutusvahendite seaduse kehtetuks tunnistamisega, lõpetati 2018. aastal ka alaealiste komisjonide tegevus, mis tegutsesid maa-, linna-, valla- ja linnaosade valitsuste juures.

Teine suurem muutus toimus samuti 2018. aastal, kui seoses haldusreformiga likvideeriti maavalitsused ja lõppesid ka noorsootöö seadusega sätestatud maavanemate ülesanded. Haldusreformi tulemusena lõpetati maavalitsuste kaudu noortevaldkonna riiklike toetuste jagamine. Paralleelselt lõppes ka maakondlike noorte teavitamis- ja nõustamisekeskuste ning maakondlike noortekogude tegevus (osad maakondlikud osaluskogud tegutsesid küll KOV noortevolikogude regionaalsete ühendustena edasi). Riiklik noorteinfo teenus korraldati ümber ja seda osutatakse peamiselt Haridus- ja Noorteameti poolt arendatava noorteinfoportaali Teeviit kaudu.

Viimane suurem muutus toimus 2020. aastal, kui Eesti Noorsootöö Keskuse, SA Archimedese, SA Innove ning Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse tegevuse lõpetamise ja teenuste ühendamise baasil loodi Haridus- ja Noorteamet. Selle muutusega kaotati riigi tasandil ära eraldiseisvad noortevaldkonna rakendusasutused.

Kõik need muudatused on kajastunud ka noortevaldkonna ametikohtade arvus ja profiilis. Kuigi noorsootöötajaid võib tänapäeval leida töötamas ka raamatukogudes, muuseumites, elamuskeskustes jm, siis enamlevinud ametinimetused noortevaldkonnas on endiselt: noorsootöötaja, ringijuht, huvijuht, laagrikasvataja, laagri juhataja, huvikooli õpetaja, noortekeskuse juhataja, noorsootööasutuse juht, noorsootöö ametnik (ENTK 2019). Kuigi töö sisu on jäänud suures osas samaks, on väiksemaid muutusi on toimunud ka üksikute ametinimetuste puhul (näiteks osades koolides nimetati huvijuhi ametikoht ümber direktori asetäitjaks klassivälises töös, osades noorsootöötajaks). Täpsemalt illustreerib valdkonna ametikohtade paljusust ja neis toimunud muutusi järgnev tabel (vt noorsootöös enamlevinud ametinimetused).

Lisalugemist:

• Eesti Noorsootöö Keskus (2019). Noorsootöö: eduka Eesti arengu võti.