3.2. Kolmas sektor noorsootöö arendajana

Eesti noortevaldkonna areng ja kujunemine on suuresti olnud mõjutatud tugevate katusorganisatsioonide väljakujunemisest. Riik on omalt poolt seda protsessi ka süsteemselt toetanud.  

Noorteühingud

Noorteühingute katusorganisatsiooni loomine oli võtmetähendusega noorte hääle ja arvamuse esiletõusuks ning kaasamiseks poliitikakujundamise protsessi. Noorteühingute riigi tasandi põhitegijateks on olnud Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), Eesti Õpilasesinduste Liit (ehk Õpilasliit) ja Eesti Üliõpilaskondade Liit. Oma ühissõnumi edastamiseks on need kolm organisatsiooni kasutanud enda kohta ka E3 nimetust. Noortevaldkonna kujundamisel on lisaks nimetatud suurtele katusühendustele olnud iseseisev nähtav roll ka nn üleriigilistel noorteühingutel nagu Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidiide Liit, Eesti 4H, TORE, ELO. Kuigi need ühendused on ENLi liikmed, on nad osalenud noortevaldkonna-alastes aruteludes ka eraldiseisvalt.

Oluliseks lingiks noorteühingute ja HTMi vahel on olnud noorteühingute aastatoetuse programm, mis võimaldas toetust saada üleriigiliselt tegutsevatel ja nn katusühingutel. Seejuures oli oluline asjaolu, et aastatoetuse planeerimisel ja eraldamismehhanismi disainimisel osalesid ka ühingud ise.

Noorteühenduste Liit eristub teistest oma mitmekesisuse ja ulatusega, kuna ühendab lisaks väga erinevatele noorteühingutele ka kohalikul tasandil tegutsevaid noorte osaluskogusid. Samuti on olnud oluline ENLi roll Eesti noorte esindamisel Euroopa Liidu koostöös.

Noorteühenduste katusorganisatsioonide, eriti aga ENLi rolli noortevaldkonna arengus on raske ülehinnata. Ühelt poolt oli noortevaldkonna kujunemisel ülioluline noorte kaasamine erinevate poliitikameetmete algatamisel ja ENLi järjest kasvanud võimekus noorte arvamusi esindada ka tagas selle sisukalt ja nähtavalt. Teisalt tõi noorte võimestamine läbi noorteühingute kohalikult tasandilt riigi tasandini kaasa ka noortevaldkonna kvaliteedi tõusu. Võib öelda, et väljakujunenud tava ning arusaam, et noorsootöö ja noortepoliitika tegevusi (ja üha rohkem ka mistahes muid olulisi algatusi) ei saa kavandada ilma noori kaasamata, põhineb just ENLi süsteemsel ning kvaliteetsel tegutsemisel.

Noorsootöötajate kogu

Noorte hääle kõrval oli noortevaldkonna arenguks väga oluline ka noortevaldkonna töötajaskonna hääl. Valdkonna algusaastatel esindas seda eelkõige kaks organisatsiooni: Eesti Noorsoonõunike Ühendus (asutatud 1999, alates 2005 Eesti Noorsootöötajate Ühendus) ja Eesti Huvijuhtide Liit (asutatud 2000). 2017. aastal need organisatsioonid liitusid ja tegutsevad nüüd Eesti Noorsootöötajate Kogu nimetuse all.

Eesti Noorsoonõunike Ühenduse asutajaid olid toonased maavalitsuste ja suuremate omavalitsuste noorsootöö eest vastutavad ametnikud – nn noorsoonõunikud. Hiljem muudeti nimetus „Eesti Noorsootöötajate Ühenduseks“. Huvijuhtide Liidu juht Mart Saar oli juba algusaastatel ka ENÜ liige seega koostöökohti oli neil juba varem (vt ENÜ liikmete nimekiri aastast 2004).

Algusaastatel oli väga oluline võrgustumine – vastastikune infovahetus ja tugi. Järk-järgult on suurenenud organisatsiooni roll poliitikakujundamises kaasarääkijana ning valdkonna töötajaskonna eestkostjana. Noorsootöötajate kogu ja huvijuhtide liitu ühinemine võimaldas erinevates asutustes noorsootööga tegelevate töötajate huve paremini esindada ning töötajaskonna vajadusi esiplaanile tõsta.

Lisalugemist: Teder, L. (2017) Eesti Noorsootöötajate Kogu ühe suuna ajalooline ülevaade sünnist tänapäevani. Teadmine ja praktika noorsootöös. Noorsootöö artiklite kogumik https://enk.ee/wp-content/uploads/2018/10/Teadmine-ja-praktika-noorsoot%C3%B6%C3%B6s.pdf

Noortevaldkonna asutuste ühendused

Noorte ja noorsootöötajate hääle kõrval on noortevaldkonnas oluline roll olnud ühendustel, mis on koondanud valdkonna asutusi ja teenusepakkujaid: eelkõige huvikoolid ja noortekeskused.

                      

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus – EANK

Kuna noortekeskusi enne 1998. aastat Eestis ei olnud, oli uut tüüpi asutuste olemuse ja tähenduse väljakujunemiseks võrgustumine ning ühishuvide eest seismine väga vajalik. Noortekeskused kujunesid Eestis algselt avatud noorsootöö kui meetodi ümber, mistõttu said ka paljud neist omale vastavaks nimeks „avatud noortekeskus“ ja 2001. aastal loodud ühendus kandis samuti nimetust Avatud Noortekeskuste Ühendus.

EANKist kujunes kiiresti oluline kolmanda sektori partner noortevaldkonna poliitikakujundamises, tõukefondide vahendite planeerimises ja kasutamises. Noortekeskuste katusühingu olemasolu, selle süsteemne tegevus ja nähtavus on muutnud noortekeskuste vajalikkuse selgemaks kohalikul tasandil ning toetanud noorsootöö kui mitmekülgsete asutuste ja teenustega valdkonna kuvandi loomist. Aastate jooksul on EANK noortekeskuste tähendust ja võimekust tulemuslikult selgitanud ka teiste valdkondade vaates nt tööhõivepoliitika, sotsiaalteenused jt. EANK ühendab küll avatud noortekeskusi, kuigi sageli tajuvad ka noorsootöötajaid ennast selle liikmetena, mitte ainult organisatsioonid, keda nad esindavad. Lisaks ENK-ile on ka EANK andnud noorsootöötaja kutse propageerimiseks nii oma liikmete seas kui ka valdkonnas laiemalt olulise panuse.

EANK loomisest on kirjutanud noortekeskuste pikaajaline eestvedaja Heidi Paabort https://ank.ee/eesti-ank/tagasivaade/

Foto: ENTK erakogu. ENTK avatud noortekeskuste loomise koolituse lõpuüritus 09.11.2001, mille tulemusena asutati EANK.

Huvikoolide Liit

Huvikoolide liit kasvas välja 1994. aastal asutatud huvikoolide juhtide kogust HAKK. Huvikoolide liit keskendub paljuski selliste huvikoolide koostööle, mis pakuvad huviharidust mitmetes erinevates valdkondades st ei mahu kunstikoolide, spordikoolide, muusikakoolide vm liigituse alla.

Eesti Muusikakoolide Liit

Muusikalise huvihariduse valdkonna huve on jõuliselt esindanud ja edasi viinud Eesti Muusikakoolide Liit, mis tegutseb juba 1993. aastast. Kuna huvikoolide ja huvihariduse suhe noorsootööga on arenenud keeruliselt (vt ka ptk 1.3.), on muusikakoolide liidu kui tugeva huvihariduse katusühingu mõju olnud väga oluline selle suhte kujunemisel. Urvi Haasma eestvedamisel räägiti aktiivselt kaasa noortevaldkonna erinevates aruteludes seistes hea selle eest, et muusikahariduse kvaliteet ja mitmekesisus Eestis ei kaoks.

Eesti Kunstikoolide Liit

Muusikakoolide Liidu aktiivse tegutsemise eeskujul registreeriti 2002. aastal ka Eesti Kunstikoolide Liit.

Kunsti valdkonna huvikoolide tegevus on Eestis samuti pika traditsiooniga ja kunstikoolide huve esindava ühingu loomine võimaldas selle valdkonna spetsiifilisi väljakutseid ja arenguvajadusi esiplaanile tuua. Samuti panustas liit järjekindlalt noortevaldkonna erinevate teemade ja meetmete arendamises kaasarääkimisse.

Lisaks eelnimetatutele on aastate jooksul huvihariduse valkdonnas loodud ka Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Teadushuvihariduse Liit, Eesti Erahuvialakoolide Liit.