3.1. Kohalikud omavalitsused

Omavalitsuste noorsootöö alused

Eesti noortevaldkonna kujunemisel on kohalikel omavalitsustel (KOV) olnud väga oluline roll. Noorsootöö seaduse loomisel muudeti ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja pandi noorsootöö korraldamine kirja KOV vastutusvaldkonnana (vt ka ptk 2). Seadusega pandud kohustus lõi tugeva aluse kohaliku tasandi noorsootöö korraldamiseks, kuid sageli oli noorsootöö korraldamise aluseks tegelik vajadus ja mõistmine, et süsteemsem lähenemine noorte kooli- ja koduvälise aja sisustamiseks ning noorte arenguvõimaluste loomiseks on kohaliku elu jaoks tähtis.  Nii ei saa pidada seaduse kohustust peamiseks motivaatoriks, miks omavalitsused noorsootöö korraldamisesse ja arengusse on palju panustanud.  Seda eriti arvestades, et kohaliku omavalitsusele korralduse seaduse väga üldine säte ei kirjuta omavalitsusele ette noorsootöö korralduse sisu, ulatust ega vormi. Mõnevõrra sisukam oli noorsootöö seaduses valla- või linnavolikogu ülesannete kirjeldus (§ 8, 2022 kehtiv seaduse redaktsioon):

  Valla- või linnavolikogu:

1. määrab noorsootöö prioriteedid oma haldusterritooriumil ning sätestab nende saavutamiseks vajalikud ülesanded valla või linna arengukavas;
2. kinnitab noorteühingute, noorteprogrammide ja noorteprojektide valla- või linnaeelarvest toetamise põhimõtted, toetuse taotlemise ja maksmise tingimused ja korra, nähes vajaduse korral ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks, toetuse taotluste vormid ning toetuse kasutamise aruandluse korra;
3. toetab eelarveliste vahendite olemasolul valla või linna haldusterritooriumil tegutsevate noorteühingute noorteprogramme ja noorteprojekte;
4. konsulteerib selle olemasolul noortevolikoguga noorsootöö kavandamisel, teostamisel ja hindamisel;
5. täidab teisi noorsootöö korraldamise ülesandeid oma haldusterritooriumil.

Algselt puudusid ülesannete hulgas noortevolikoguga konsulteerimise ülesanne, mis lisandus 2010. aasta muudatuste käigus, mil noortevolikogude kui kohalike osaluskogude loomine oli haripunktis.

Siiski võib ka nende ülesannete kirjeldustes näha suurt paindlikkust, mitte sundi kindlas vormis noorsootööd korraldada. Seda lähenemist käsitleti põhimõttena noorsootöö korraldamisel – noorele pakutavad teenused peaks olema korraldatud võimalikult noore elukoha lähedal. See printsiip oli kirjas juba 2001. aastal heakskiidetud Eesti Noorsootöö Kontseptsioonis ja ka Noorsootöö strateegias 2006-2013.

Omavalitsuste lahendused kui noorsootöö edulugu

Omavalitsustele seadustes jäetud paindlikkus tõi ühelt poolt kaasa sisuliselt piiranguteta võimaluse viia ellu omavalitsuse parim arusaam, kuidas ja mida oma noorte jaoks teha. Samas tõi see paindlikkus kaasa ka võimaluse minimaalselt noorsootöö korraldusega tegeleda. Nii näiteks on HTM noorteosakonna 2003. aastal dokumendis „Noortevalkonna olulisemad probleemid“ välja toodud, et üks neljast peamisest probleemist on „kohaliku tasandi noorsootöö korralduse mudelite ebapiisav väljaarendatus ja jätkusuutlikkus:

• Olemasolevad kohalike omavalitsuste noorsootöö korralduse mudelid on väga erineva tasemega. Noorsootöö korraldus ei ole kohalikul tasandil enamasti volikogu või linna-/vallavalitsuse strateegilise planeerimise tulemus, vaid pigem toimunud stiihiliselt.
• Mitmetes omavalitsustes on noorsootöö korraldus väljaarendamata. Olukord, kus noorsootöö toimub juhuslikult toob kaasa tõsised probleemid noorsootöö kvaliteedi ning võrdsete võimaluste tagamisega.“

Lahendusena pakutakse samas dokumendis „riigipoolse kohaliku tasandi noortevaldkonna tegevuste rahastamisskeemi loomine“:

„Järjekindel tegevus eeldab stabiilset finantseerimist. Noortevaldkonnas see momendil puudub. Hetkel on riigi eraldis noortevaldkonnale, millest HTM ülevaadet omab, 65 miljonit. KOV eraldistest praegu ülevaade puudub (riigi eelarveklassifikaator ei võimalda noortevaldkonna spetsiifilisi kulutusi “üles leida”, kuna KOV-id paigutavad need eri kohtadesse). HTM taotlus on kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks mõjutada kohaliku omavalitsuse tööd noortevaldkonnas, toetades tegevusi nn “noortekrooni” põhimõttel (sihtotstarbeline eraldis kohalikele omavalitsustele noorsootööks). Edasisel tegutsemisel on probleemiks see, et rahaeraldiste hüppeline suurendamine ei ole tõenäoline. 2003. aastal toimunud Vabariigi Valitsuse ministeeriumitevahelise komisjoni ja Kohalike Omavalitsusliitude Koostöökogu läbirääkimistel on hariduse töörühma koostööprotokollis fikseeritud järgmine kokkulepe: “Pooled kavandavad täiendavaid läbirääkimisi “Noorsootöö seadusest” tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike eraldiste asjus kohalike omavalitsuste 2005. aasta eelarvesse.”

Omavalitsuste toetamine riigieelarvest noorsootöö korraldamiseks sai osaliselt teoks huvihariduse- ja huvitegevuse toetussüsteemi rakendamisega 2015. aastal.

Rahastamisprobleemidest hoolimata sai omavalitsuste noorsootööalane tegevus otsustavaks nii noorsootöö struktuuride kui töökohtade loomisel Eestis. Erinevad omavalitsused leidsid enda jaoks sobivaid lahendusi: Tartus loodi noorsootöö korraldamiseks ametkond – noorsooteenistus, Tallinnas spordi- ja noorsooamet, Narvas anti linna noorsootöö areng omavalitsuse noortekeskuse korraldada jpm. Omavalitsustes leiti lahendused nii ametkondliku koordineerimise korraldamiseks ja loodi selleks ka ametikohad, või lisati  noorsootöö olemasolevate ametikohtade ülesannete hulka, kui ka teenuste korraldamiseks noortele, kas koostöös kolmanda sektori ühingutega või omavalitsuste noorsootööasutustes. Kokkuvõtlikult võib hinnata, et riigi tasandi otsus jätta omavalitsustele võimalikult vabad käed noorsootöö korraldamisel, tõi kaasa noorsootöö hüppelise arengu ja edenemise: noortekeskuste arvu mitmekordistumine, noorsootööga seotud töökohtade loomine, huvikoolide tegevuse säilitamine ja arendamine, noorte osaluskogude tekkimine kohalikult tasandil, huvijuhtide tegevuse jätkumine koolides – kõik need valikud on olnud omavalitsuste teha.

Materjale omavalitsuste noorsootöö korraldusest:

• 2012. aasta MIHUS „Noorsootöö rohujuure tasandil muutuvas maailmas“ https://mihus.mitteformaalne.ee/wp-content/uploads/2018/11/MIHUS_10.pdf
• 2011. aasta PRAXISe mõttehommik „Noorsootöö kohaliku omavalitsuse kohustus või võimalus“ https://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/19.10.11_MH_arutelukokkuvote.pdf
• Rannala. I.-E. (2013) „Noorsootöö kohalikus omavalitsuses https://mitteformaalne.ee/wp-content/uploads/2020/09/Noorsootoo_opik_veebi_uusver1.pdf

Noorte olukord omavalitsustes edasise arengu aluseks

Tähelepanu noorte olukorrale omavalitsustes ja noorsootöö teenuste jm võimaluste seosed noorte olukorraga kujunesid 2014. aastal avanenud tõukefondide võtmeteemaks. See protsess sai alguse HTM noorteosakonna algatusel koostatud klasteranalüüsist, milles püüti koondada erinevad statistilised näitajad omavalitsuste tasandil ja selle analüüsi põhjal jaotada omavalitsused noorte olukorra ja võimaluste alusel nn klastritesse. Nende klastrite alusel käivitati ltegevused ESF vahenditest lainetena – kus kõige raskemas oludesolevad omavalitsused said esimesena võimaluse vahendeid kasutada jne. Vt klasteranalüüsi põhiosa https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/laste_ja_noorte_torjutus_2014.pdf

Sellest lähenemisest arenes välja omavalitsuste koostöögruppide (klasteranalüüsi alusel piirkondlikud grupid) loomine ja tegevuste rahastamine ning  haldusreformi järgselt sageli ka noorsootöö korraldus uues omavalitsuses, kuna mitmed koostöögrupid kujunesid üheks omavalitsuseks.

Klasteranalüüsist alanud andmepõhine lähenemine sai edasise arengu 2016. aastal, mil käivitus ENTK ja Statistikaameti koostöö ja selle tulemusena sai alguse noorteseire juhtimislaud, mis koondab noorte olukorra näitajaid omavalitsuste lõikes: https://juhtimislauad.stat.ee/et/dashboard-6/kogu-eesti-1. Statistikaameti tegevus noorte olukorra kirjeldamiseks sai ka väljundi kahe mahuka raportina: Eesti noorte piirkondlik portree ja Eesti piirkondlik areng. Noored Eestis.

Samaaegselt käivitas Rahandusministeerium ka omavalitsuste poolt pakutavate teenuse analüüsiinstrumendi väljatöötamise ja koostöös noortevaldkonnaga said ka noorsootöö teenuse tasemenäitajad uue 2020 avatud portaali  https://minuomavalitsus.fin.ee/ osaks. Algatuse eesmärgiks on tagada paremad kohalikud teenused üle Eesti. Noorsootöö kohta on võimalik saada 20 erineva indikaatori lõikes seisundi hinnang iga omavalitsuse kohta (vt joonis 1).