Noortekeskse lähenemise tähendus avatud noorsootöö kontekstis
Illustratsioonid käesoleva uuringu juures on loodud genial.ly keskkonnas TÜ Narva kolledži noorsootöö tudengite Anna Demina ja Elizaveta Shilman poolt, kes on andnud loa neid kasutada uuringu tutvustamisel.
Eesmärgiga saada täiendavaid hinnanguid noortekeskse lähenemise kontseptsiooni sisule sh kontseptsioonis defineeritud komponentide tähenduslikkusele Eesti praktilise noorsootöö kontekstis, viidi 2021 läbi uuring noortekeskse lähenemise teoeetilise kontseptsiooni analüüsiks noortevaldkonnas. Uuringu fookusvaldkonna valimiseks analüüsiti esmalt noortevaldkonna tegevuste ja teenuste gruppe ning valiti uurimiseks avatud noorsootöö valdkond. Valiku tingis avatud noorsootöö valdkonna sisuline mitmekesisus, erinevatele noortele suunatud tegevuste/teenuste olemasolu, töötajaskonna arvukus, geograafiline ulatus ja tugev seos kohalike omavalitsustega. Uuringu raames viidi läbi 8 fookusgrupiintervjuud. Kokku osales intervjuudes 27 inimest: 6 kohalikes omavalitsustes noorsootööd korraldavat spetsilisti, 6 noortekeskuse töötajat ja 15 noort sh 4 venekeelse taustaga.
Kogutud andmete analüüsis ilmneb, et noortekeskse lähenemise teoreetilise kontseptsiooni tähenduslikkus Eesti avatud noorsootöö kontekstis on suur. Kõikide gruppide vastajad oskasid seostada noortekeskse lähenemise viit peamist komponenti: noorte õiguste järgimine, tegelik osalus, respekteerimine, väärtuste teadvustamine ja jõustav keskkond omaenda noorsootöö kogemusega. Samuti omasid need komponendid kõikide arvamustes tähtsust ka noorsootöö ja noorte kui ühiskonnagrupi kontekstis. See tulemus võimaldab järeldada, et teoreetilises kontseptsioonis määratletud noortekeskse lähenemise komponendid on asjakohased ja omavad tähendust ning tähtsust noortele osutatavate teenuste/tegevuste kontekstis. Oluline on ka asjaolu, et regionaalseid erinevusi komponentide asjakohasuse hindamisel ei esinenud st nende viie komponendi näol on tegu universaalselt kaalukate osistega.
Leiti, et komponentide lõikes on praktilisel tasandil veel palju ära teha. Kõik rühmad leidsid näiteks, et:
- noorte õiguste teadvustamisel on puudujääke;
- probleemiks on tegeliku osaluse asendamine näilise osalusega;
- suhtluse aluseks peab olema erinevusi arvestav respekteerimine;
- nii noorte kui noorsootöötajate väärtuste teadvustamine vajab aega aruteludeks ja tähelepanu;
- eksimuste aktsepteerimine noorte jõustamiseks noortekeskuses vajab mõistmist ka väljaspool valdkonda jpm.
Tulemus, et kõikide komponentide lõikes nähti praktilisel tasandil vajakajäämisi ning samas peeti nendega tegelemist väga oluliseks, on eriti kaalukas praktiliseks tööks rakendatava mudeli väljatöötamise seisukohast noortekeskse lähenemise teoreetilise kontseptsiooni baasil. See kinnitab, et ka juba pikemat aega tähendust ja tähtsust omavad põhimõtted/lähenemised vajavad ellu rakendamiseks jätkuvalt tuge.
Positiivne kinnitus komponentide asjakohasusele igapäevatöös võimaldab ka teha järelduse, et komponentide koondamine terviklikuks lähenemiseks – noortekeskseks lähenemiseks – loob võimaluse töötajaskonnal oma tegevust terviklikumalt analüüsida ja arendada ning korraldajatel ja noortel seda süsteemsemalt hinnata.
Põhjaliku ülevaate uuringust ja selle raameskogutud andmetest saab raportist: „Noortekeskse lähenemise teoreetiline kontseptsioon avatud noorsootöö kontekstis. Uuringuraport“.
