Viimastel aastatel on vaimse tervise mured noorte seas sagenenud nii Eestis kui mujal maailmas. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2021/2022. aasta uuringu andmetel olid ligi pooled 11–15aastastest tüdrukutest ja veerand poistest viimase aasta jooksul kogenud vähemalt kahenädalasi masenduse ja kurvameelsuse perioode. Kuidas aga eristada loomulikke tundeid seisunditest nagu depressioon või aktiivsus- ja tähelepanuhäire, mille korral on vajalik spetsialisti abi?
Praegu kasutatakse vaimse tervise hindamisel küsimustikke, mille sobivust Eesti noortele pole piisavalt uuritud. Seetõttu pole teada, kui täpselt need küsimustikud noorte vaimset tervist mõõdavad.
Miks on oluline, et noorte vaimse tervise hindamiseks oleksid sobivad küsimustikud?
Sobivad küsimustikud võimaldavad täpsemalt hinnata Eesti noorte vaimse tervise seisundit, võrrelda erinevate uuringute andmeid, jälgida muutusi ajas ning planeerida ennetus- ja sekkumistegevusi.