Noorgeoloogide kokkutulekute ajaloost

Kuigi Eesti Vabariigi koolides (Rakvere Gümnaasium, Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasim) tegeldi peale tavalise õppetöö geoloogiahuviliste õpilastega, kellest hiljem said geoloogia-mineraloogia doktorid (Karl Orviku, Ralf Männil, Arvo Rõõmusoks), tuleb siduda süstemaatilise noorgeoloogide liikumise algus 1976. aastaga, kui Eesti Geoloogia Valitsuse (praegu Eesti Geoloogiakeskus) juurde moodustati asutustevaheline Eesti noorgeoloogide komisjon. Komisjoni eestvedamisel toimusid Eesti noorgeoloogide kokkutulekud ja õppematkad (Müürisepp 1986; Kajak 1990, 1991, 1995, 1996). Õppetöö aluseks geoloogiaringides oli alates 1984. aastast haridusministeeriumi poolt heakskiidetud dokument "Noorgeoloog – programm, metoodilisi juhendeid ja abimaterjale tööks noorgeoloogidega". Alates 1997. aastast tuli arvestada haridusministeeriumi poolt välja antud ettekirjutusega "Valikained ja -kursused põhikoolile ja gümnaasiumile", milles mitmed programmid puudutavad ka geoloogiat (A. Maastik, U. Pragi).

Varasematel aastatel on kokkutulekud toimunud iga kahe aasta tagant: Leisis (1979), Värskas (1981), Toilas (1983, 1995), Karksis (1985), Pärnu-Jaagupis (1987), Püssis (1989), Keilas (1991), Jüris (1993). Aruandeperioodil tuldi kokku Arbaveres, Meremäel ja Illukal. Kokkutulekute kava ja ürituste tutvustamiseks koostati meelespead. Kokkutulekutel on olulisemaks olnud geoloogia-alased võistlused. Noorgeoloogidel tuli käia geoloogilisel marsruudil, määrata mineraale, kivimeid ja kivistisi, kirjeldada puursüdamikku, uhtuda proovidest rõmmi ning osaleda geoloogia-alasel viktoriinil. Võistluste edukamalt esinenud noorgeolooge autasustati (nooremas ja vanemas astmes eraldi) diplomi, vimpli ja meenega. Parim võistkond sai enda valdusesse rändkarika.

Noorgeoloogide liikumise eesmärgiks on geoloogiliste matkade ja kokkutulekute organiseerimine noortele ning nende professionaalse orientatsiooni suunamine. Noorgeoloogid õpivad tundma geoloogia aluseid, Eestimaa ja oma kodukoha geoloogiat ning säästlikku suhtumist kivimitesse ja ümbritsevasse geoökoloogilisse situatsiooni.

Geoloogia-alased teadmised on kasulikud paljude elukutsete omandamisel. Peab ju arhitekt või ehitaja teadma ehituskivimeid ja nende kasutamist ehitusmaterjalidena, taimekasvatuse erialal on kasulik teada mulla lähtekivimeid, mäemehel on hädavajalik tunda maavarasid, erinevaid mineraale, kivimeid ja nende omadusi, giidile või looduses rändajale on looduslikult kaunite paikade külastamisel abiks teadmised pinnamoest, mineraalidest, kivististest jne. Seega igast noorgeoloogist ei peagi geoloog saama, küll aga kujuneb temast avara silmaringiga loodushuviline.

Noorgeoloogide õpetamisest: aastad 1996–2001

Kalju Kajak