Petuskeemide vältimine

Petuskeemide ohvriks võib langeda igaüks, sest petturid on muutunud aina nutikamateks ja nad mõtlevad välja aina uusi viise, kuidas pahaaimamatult interneti- või telefonikasutajalt konfidentsiaalsest infot kätte saada.
Näiteks võivad petturid teeselda, et on politseinikud, maksuametnikud või panga esindajad. Peamiselt huvitab neid raha, seetõttu võivad nad paluda kiiret ülekannet lähedase abistamiseks või mõne tehingu kinnitamiseks PIN-koodi sisestamist.
Ole eriti ettevaatlik saades kirja tundmatult adressaadilt ja isegi sel juhul, kui kõik tundub usaldusväärne, siis ära saada oma PIN-koode ega pangakaardi andmeid e-kirja või sms-ga mitte kellelegi. Pangad rõhutavad, et nad ei küsi kelleltki e-kirja või telefoni teel PIN-koode ja privaatseid pangakonto andmeid.
Pettuse teel soovitakse peamiselt saada ligipääs sinu rahale, varastada sinu identiteet ja/või privaatsed andmed või laadida sinu seadmesse pahavara.

• Kahtlane link võib saabuda tuttavalt aadressilt, näiteks sõbralt või pereliikmelt. Kui link tundub kahtlane, siis kasuta mõnda teist suhtluskanalit, et uurida kas sõber päriselt saatis sulle midagi. Tema e-posti või sotsiaalmeedia konto võib olla küberkurjategijate poolt üle võetud.
• Ebaturvaline link võib sarnaneda päris veebilehega (nt swebdank.ee või swebank.ee). Ole tähelepanelik kirjavigade suhtes ja jälgi, et aadressis poleks ülearuseid lisandeid.
• Õngitsuskiri võib saabuda ka SMS-i teel. Näiteks võib see teatada paki saabumisest või küsida täiendavat postikulu paki kohale toimetamiseks. Mõtle hästi järele, kas oled tegelikult midagi tellinud ja ootad pakki. Kahtluse korral võta ühendust postiteenuse pakkujaga.