{"id":8,"date":"2024-04-03T23:06:53","date_gmt":"2024-04-03T20:06:53","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/eesti-naiste-tervise-uuring-2004\/"},"modified":"2025-03-17T11:32:15","modified_gmt":"2025-03-17T09:32:15","slug":"eesti-naiste-tervise-uuring-2004","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/eesti-naiste-tervise-uuring-2004\/","title":{"rendered":"Eesti naiste tervise uuring 2004"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"280\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/naistekliinik_1920x280px.jpg\" alt=\"ENTU banner\" class=\"wp-image-41\" style=\"object-fit:cover\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/naistekliinik_1920x280px.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/naistekliinik_1920x280px-300x44.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/naistekliinik_1920x280px-1024x149.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/naistekliinik_1920x280px-768x112.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/naistekliinik_1920x280px-1536x224.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\"><\/figure>\n\n\n<h1>Eesti naiste tervise uuring 2004<\/h1>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/2004_raport.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-fid=\"14421\">Eesti naiste tervise uuring 2004 uuringuaruanne<\/a><\/p>\n<p>Siit leiate 2004. aastal l\u00e4bi viidud Eesti naiste tervise uuringu peamiste teemade kokkuv\u00f5tted koos avaldatud publikatsioonide kokkuv\u00f5tetega.\u00a0<\/p>\n<p><strong>Andmete kasutamisel palume viidata Eesti naiste tervise uuringu (2004) uurimisaruandele \u00a0v\u00f5i avaldatud teadusartiklitele.<\/strong><\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e10e86f3fa7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e10e86f3fa7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e10e86f3fa7-collapse\">1. Eesti naiste tervise uuringu 2004 tulemuste kokkuv\u00f5te<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e10e86f3fa7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e10e86f3fa7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Part K, Laanpere M, Rahu K, Haldre K, Rahu M, Karro H. Eesti Naiste Tervis: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisek\u00e4itumine, hoiakud ja terviseteenuste kasutamine. Tartu: Tartu \u00dclikooli Naistekliinik, 2007. Esitletud on ristitabelitena peamised uuringutulemused.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e10e86f3faf-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e10e86f3faf-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e10e86f3faf-collapse\">2. Rasestumisvastaste meetodite kasutamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e10e86f3faf-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e10e86f3faf-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Eesti naiste tervise uuringu (2004) p\u00f5hjal avaldatud artiklid.\u00a0<\/p>\n<p>Laanpere M, Rahu K, Part K, Dubikaytis T, Karro H. Ethnic differences in factors associated with the use of contraception among 20- to 44-year-old women in Estonia and St. Petersburg, Russia\u00a0(Kontratseptsiooni kasutamisega seotud tegurite etnilised erinevused 20\u201344-aastastel naistel Eestis ja Peterburis).\u00a0Contraception 2012; 86:132\u2013140.\u00a0<a href=\"http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/22240174\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/22240174<\/a>\u00a0<\/p>\n<p>Rasestumisvastaste meetodite kasutamine on oluline seksuaaltervise indikaator, mille k\u00e4ttesaadavusel on abortide esinemissagedusega otsene seos. Arvestades seda, kui t\u00f5husalt nende kasutamine aitab \u00e4ra hoida soovimatuid rasedusi, jaotatakse rasestumisvastased meetodid v\u00e4ga t\u00f5husateks (hormonaalsed rasestumisvastased meetodid, emakasisesed meetodid, steriliseerimine), efektiivseteks (kondoom) ja v\u00e4het\u00f5husateks (katkestatud sugu\u00fche, kalendrimeetod, spremitsiidid). Eelnevast Eesti Naiste Tervise Uuringust (2004) selgus, et suur osa 16\u201344-aastastest naistest , eesti emakeelega vastajatest 27,3% ja vene emakeelega vastajatest 39,9%, kasutasid oma viimses seksuaalvahekorras v\u00e4heefektiivseid rasestumisvastaseid meetodeid (katkestatud sugu\u00fchet, kalendrimeetodit, spermitsiide v\u00f5i tupelopustust) v\u00f5i ei kasutanud \u00fcldse rasestumisvastaseid meetodeid vaatamata sellele, et nad ei soovinud sel ajal rasedaks j\u00e4\u00e4da. Eesti emakeelega vastajatel oli rasestumisvastaste meetodite mittekasutamine v\u00f5i v\u00e4heeefektiivsetet meetodite kasutamine seotud \u00fcldise seksuaalse riskik\u00e4itumisega ja suitsetamisega, mida me ei t\u00e4heldanud venekeelsete vastajate hulgas. Rasestumisvastase meetodi mittekasutamise peamiseks p\u00f5hjuseks oli hirm v\u00f5imalike k\u00f5rvaltoimete ees.\u00a0<\/p>\n<p>K\u00e4esolevas uuringus anal\u00fc\u00fcsime rasestumisvastaste meetodite kasutamise ja mittekasutamise levimust ning seda m\u00f5jutavaid tegureid.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e10e86f3fb7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e10e86f3fb7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e10e86f3fb7-collapse\">3. Noorte seksuaalk\u00e4itumine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e10e86f3fb7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e10e86f3fb7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Eesti Naiste Tervise Uuringu (2004) p\u00f5hjal avaldatud artiklid<\/p>\n<p>Laanpere M, Rahu K, Part K, Dubikaytis T, Karro H. Ethnic differences in factors associated with the use of contraception among 20- to 44-year-old women in Estonia and St. Petersburg, Russia\u00a0\u00a0(Kontratseptsiooni kasutamisega seotud tegurite etnilised erinevused 20\u201344-aastastel naistel Eestis ja St.Peterburis). Contraception 2012; 86:132\u2013140.\u00a0<a href=\"http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/22240174\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/22240174<\/a><\/p>\n<p>Seksuaalelu alustamine on loomulik osa inimese seksuaalsest arengust. Eestis on viimastel k\u00fcmnenditel paranenud teismeliste ja noorte kondoomi ja rasestumisvastaste vahendite kasutamine nii esmasseksuaalvahekorras kui j\u00e4rgnevalt, samuti on m\u00e4rgatavalt v\u00e4henenud teismeliste raseduste (nii abortide kui s\u00fcnnituste) esinemissagedus.<\/p>\n<p><em><strong>Esmasseksuaalvahekorra vanus<\/strong>\u00a0<\/em>\u00a0noorenes Eestis alates 1980ndatest, kuid viimasel k\u00fcmnendil ei ole statistiliselt olulisi muutusi toimunud. Sarnaselt teiste Eestis l\u00e4bi viidud uuringutega oli varasema Eesti naiste tervise uuringu (2004) andmetel 16\u201317-aastastest uuritud naistest seksuaalvahekorras olnud 46%, 18\u201324-aastastest 85% ja 25\u201344-aastastest 98% vastajatest. K\u00e4esolevas uuringus anal\u00fc\u00fcsime esmasseksuaalvahekorra vanuse ja tingimuste (suhte iseloom, vabatahtlikkus, partneri vanus) suundumusi viimasel k\u00fcmnendil.<\/p>\n<p><strong><em>Varane esmasseksuaalvahekord<\/em><\/strong>\u00a0 (uuringutes vanus enne 15. v\u00f5i 16. eluaastat) on seotud planeerimata raseduse tekkimisega teismeliseeas ja hiljem, suurema keskmise seksuaalpartnerite hulgaga ja t\u00f5en\u00e4osusega haigestuda seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse. Seet\u00f5ttu anal\u00fc\u00fcsime k\u00e4esolevas uuringus varase esmasseksuaalvahekorra m\u00f5jureid. Eestis on teistes uuringutes leitud, et varases eas esmasseksuaalvahekord on t\u00f5en\u00e4olisem suitsetamise ja alkoholitarvitamise kogemusega noortel ja traditsiooniliste soohoiakutega t\u00fctarlastel (Part jt 2011 <a href=\"http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/21262853\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/21262853<\/a>), lisaks on rahvusvahelistes uuringutes leitud seos selliste m\u00f5juritega nagu sotsiaalmajanduslik taust, rahvus, haridustase, seksuaalne \u00e4rakasutamine jm.<\/p>\n<p><strong><em>Esmasseksuaalvahekorra vabatahtlikkus\u00a0<\/em><\/strong> on oluline seksuaal\u00f5igus. Antud tingimust varasemas Eesti Naiste Tervise Uuringus (2004) ei uuritud, kuid seda anal\u00fc\u00fcsime k\u00e4esolevas uuringus.<\/p>\n<p><strong><em>Kondoomi ja rasestumisvastaste meetodite kasutamine<\/em>\u00a0<\/strong> esmasseksaalvahekorras oli varasemas uuringus t\u00f5en\u00e4osem nooremate vastajate hulgas v\u00f5rreldes vanematega. Tulemus, mille kohaselt 72% 16\u201317-aastajatest vastajatest kasutas esmasseksuaalvahekorras kondoomi, sarnaneb teiste Eestis ja rahvusvaheliselt sel ajal l\u00e4bi viidud uuringutega. T\u00e4nap\u00e4evaste rasestumisvastaste meetodite kasutamine on nooremate naiste hulgas sagedasem v\u00f5rreldes vanemate vastajatega.<\/p>\n<p>K\u00e4esolevas uuringus anal\u00fc\u00fcsime, millised on need tegurid, mis m\u00f5jutavad kondoomi ja rasestumisvastaste meetodite kasutamist\/mittekasutamist ning vaatleme muutusi viimase k\u00fcmne aasta jooksul.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e10e86f3fbe-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e10e86f3fbe-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e10e86f3fbe-collapse\">4. Seksuaalne riskik\u00e4itumine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e10e86f3fbe-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e10e86f3fbe-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Eesti Naiste Tervise Uuringu (2004) p\u00f5hjal avaldatud artiklid.<\/p>\n<p>Regushevskaya E, Dubikaytis T, Laanpere M, Nikula M, Kuznetsova O, Haavio-Mannila E, Karro H, Hemminki E. Risk factors for induced abortions in St Petersburg, Estonia and Finland. Results from surveys among women of reproductive age\u00a0\u00a0(Indutseeritud abortide m\u00f5jurid Peterburis, Eestis ja Soomes reproduktiivses eas olevate naiste seas). The European Journal of Contraception &amp; Reproductive Health Care 2009;14(3),176\u2013186. <a href=\"http:\/\/search.ebscohost.com\/login.aspx?direct=true&amp;db=cmedm&amp;AN=19565415&amp;site=ehost-live\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/search.ebscohost.com\/login.aspx?direct=true&amp;db=cmedm&amp;AN=19565415&amp;site=ehost-live<\/a><\/p>\n<p>Regushevskaya E, Dubikaytis T, Laanpere M, Nikula M, Kuznetsova O, Karro H, Haavio-Mannila E, Hemminki E. The determinants of sexually transmitted infections among reproductive age women in St. Petersburg, Estonia and Finland \u00a0(Seksuaalsel teel levivate infektsioonide m\u00f5jurid St Peterburis, Eestis ja Soomes reproduktiivses eas olevate naiste seas). International Journal of Public Health 2010;55(6): 581\u2013589. <a href=\"http:\/\/www.springerlink.com\/content\/eu47735648832774\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.springerlink.com\/content\/eu47735648832774\/<\/a><\/p>\n<p>Seksuaalse riskik\u00e4itumise korral on suurem t\u00f5en\u00e4osus nakatuda seksuaalsel teel levivate nakkustega. Seksuaalsel teel levivad papilloomiviirus ja B-hepatiidiviirus on seotud v\u00e4hihaigestumusega, seksuaalsel teel levivad nakkused on seotud viljatusega jm. Samuti on seksuaalne riskik\u00e4itumine seotud soovimatu raseduse tekkega ja teiste riskik\u00e4itumise liikidega (nt alkoholi, narkootikumide tarvitamine, suitsetamine on seotud mitteturvaliste seksuaalsuhetega).<\/p>\n<p>Eesti Abordiregistri andmetel on abortiivsuskordaja (abortide arv tuhande 15\u201349-aastase naise kohta) langenud nii eestlaste kui mitte-eestlaste hulgas, kuid on j\u00e4\u00e4nud mitte-eestlaste hulgas t\u00e4naseni k\u00f5rgemaks (aastal 2011 vastavalt 38,7 ja 46). Seksuaalne riskik\u00e4itumine (varane esmaseksuaalvahekord, suurem seksuaalpartnerite arv elu jooksul ja viimasel aastal, paralleelsuhete olemasolu) on risk nii raseduse katkestamiseks kui seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse nakatumiseks. Seksuaalset riskik\u00e4itumist esineb vene emakeelega naiste hulgas enam.<\/p>\n<p>K\u00e4esolevas uuringus anal\u00fc\u00fcsime, millised on need tegurid, mis m\u00f5jutavad seksuaalset riskik\u00e4itumist ning vaatleme muutusi viimase k\u00fcmne aasta jooksul selle esinemises.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e10e86f3fc3-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e10e86f3fc3-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e10e86f3fc3-collapse\">5. Lastesaamisplaanid<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e10e86f3fc3-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e10e86f3fc3-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Uuringu p\u00f5hjal m\u00f5jutavad lastesaamist k\u00f5ige rohkem isiklikud ja paarisuhtega seotud, aga ka majanduslikud p\u00f5hjused. Vanemas vanusr\u00fchmas tuleb peamiste laste puudumise p\u00f5hjustena esile partneri puudumine ja viljatus. Lastesaamisesse suhtuvad naised positiivsemalt siis, kui on tagatud majanduslik rahulolu ning t\u00f6\u00f6- ja pereelu eduka \u00fchitamise v\u00f5imalus, aga ka lastehoiuteenuse k\u00e4ttesaadavus. V\u00e4ike arv vastanuid (1,5% tuhandest sellele k\u00fcsimustele vastanud naisest) t\u00f5i j\u00e4rgmise lapse saamise motiivina v\u00e4lja Eesti rahva arvu v\u00e4henemise kriitlise piirini.<\/p>\n<p>K\u00e4esolevas uuringus anal\u00fc\u00fcsime lastesaamisplaane m\u00f5jutavaid tegureid, seni rakendatud meetmete ja sekkumiste m\u00f5ju ning v\u00f5imalikke meetmeid tulevikuks.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e10e86f3fc5-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e10e86f3fc5-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e10e86f3fc5-collapse\">6. Viljatuse epidemioloogia ja m\u00f5jurid<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e10e86f3fc5-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e10e86f3fc5-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Viljatust esines 18% 20\u201344-aastastest seksuaalkogemusega naistest elu jooksul,\u00a0st neil esines perioode, mil regulaarse seksuaalelu ja rasestumise soovi korral ei j\u00e4\u00e4dud aasta jooksul rasedaks.<\/p>\n<p>35\u201344-aastastest naistest ei olnud elu jooksul rasedusi 3,1% ja s\u00fcnnitusi 3,6%-l. Viljatustega seotud teguriteks olid k\u00f5rgem vanus, madal haridustase, madal tervise enesehinnang, suitsetamine ja k\u00f5rgem kehamassiindeks.<\/p>\n<p>K\u00e4esolevas uuringus anal\u00fc\u00fcsime\u00a0viljatuse levimust (seksuaalkogemusega 20-44-aastaste naiste hulgas), viljaturavile p\u00f6\u00f6rdumist m\u00f5jutavaid tegureid, lastetuse esinemist (40-44-aastaste naiste hulgas), p\u00f5hjuseid, miks ei ole oma last.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e10e86f3fcb-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e10e86f3fcb-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e10e86f3fcb-collapse\">7. L\u00e4hisuhtev\u00e4givald<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e10e86f3fcb-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e10e86f3fcb-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Eesti Naiste Tervise Uuringu (2004) p\u00f5hjal avaldatud artiklid ja konverentsiettekanded.<\/p>\n<p>Laanpere M, Ringmets I, Part K, Karro H. Intimate partner violence and sexual health indicators: a population-based study among 16\u201344-year-old women in Estonia \u00a0(Intiimpartneri v\u00e4givald ja seksuaaltervise indikaatorid: populatsioonip\u00f5hine uuring 16-44 aastastel naistel Eestis). European Journal of Public Health 2013;23(4):688\u2013693. <a href=\"http:\/\/eurpub.oxfordjournals.org\/content\/early\/2012\/10\/23\/eurpub.cks144.full\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/eurpub.oxfordjournals.org\/content\/early\/2012\/10\/23\/eurpub.cks144.full<\/a><\/p>\n<p>Laanpere M, Ringmets I, Part K, Karro H. Violence and fertility control: results from the survey among 16-44-year old women in Estonia. J \u00a0Psychosomatic Obstet &amp; Gyn: 16th Conference of the International Society of Psychosomatic Obstetrics and Gynaecology, Venice, Italy,October 28-30,2010. United Kingdom: Taylor &amp; Francis Ltd, 2010, (1), 112 \u2013 112.\u00a0<a href=\"http:\/\/web.b.ebscohost.com\/ehost\/detail?vid=3&amp;sid=84f35414-3eed-4db1-ab93-5599166d9ec4%40sessionmgr198&amp;hid=119&amp;bdata=JnNpdGU9ZWhvc3QtbGl2ZQ%3d%3d#db=a9h&amp;AN=54711831\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/web.b.ebscohost.com\/ehost\/detail?vid=3&amp;sid=84f35414-3eed-4db1-ab93-5599166d9ec4%40sessionmgr198&amp;hid=119&amp;bdata=JnNpdGU9ZWhvc3QtbGl2ZQ%3d%3d#db=a9h&amp;AN= 54711831<\/a>.\u00a0Poster:\u00a0<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/ispog_poster.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/ispog_poster.pdf<\/a><\/p>\n<p>L\u00e4hisuhtev\u00e4givalla ja \u00fcldise terviseseisundi vahel on olulised p\u00f5hjuslikud seosed. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on 16\u201344 aastaste naiste seas v\u00e4givald suurim surma ja invaliidsuse p\u00f5hjustaja maailmas. L\u00e4hisuhtev\u00e4givald on igasugune v\u00e4givald, mis toimub l\u00e4hedaste inimeste vahel: lastevastane v\u00e4givald, eakatevastane v\u00e4givald ja intiimpartnerite vaheline v\u00e4givald ning v\u00f5ib olla f\u00fc\u00fcsiline, vaimne, seksuaalne v\u00f5i majanduslik. Intiimpartneriks v\u00f5ib olla abikaasa, elukaaslane, partner v\u00f5i s\u00f5ber, kellega ollakse l\u00e4hedases suhtes.\u00a0<\/p>\n<p>Eesti Naiste Tervise Uuringu (2004) andmetel oli uuringule eelnenud aasta jooksul intiimpartneri poolt p\u00f5hjustatud v\u00e4givalda kogenud 18% vastajatest. F\u00fc\u00fcsilist v\u00e4givalda koges neist naistest 17% ja seksuaalset 4%. Intiimpartneri poolt p\u00f5hjustatud v\u00e4givald m\u00f5jutab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ohvrite seksuaaltervist: neil oli oluliselt suurem risk kasutada v\u00e4heefektiivseid rasestumisvastaseid meetodeid v\u00f5i ei kasutanud nad rasestumisvastaseid meetodeid viimases seksuaalvahekorras \u00fcldse hoolimata sellest, et ei soovinud s\u00fcnnitada. V\u00e4givalda kogenutel esines enam kordusaborte; nad olid elus v\u00e4hem kasutanud kondoomi ja sagedamini p\u00f5denud m\u00f5nda seksuaalsel teel levivat infektsiooni.<\/p>\n<p>K\u00e4esolevas uuringus anal\u00fc\u00fcsime erinevate v\u00e4givallaliikide levimust nii lapse- kui t\u00e4iskasvanueas ja uurime, milline on v\u00e4givalla m\u00f5ju erinevatele seksuaaltervise indikaatoritele.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e10e86f3fdd-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e10e86f3fdd-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e10e86f3fdd-collapse\">8. Seksuaalharidus, seksuaal- ja reproduktiivtervise teenused<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e10e86f3fdd-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e10e86f3fdd-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Eesti Naiste Tervise Uuringu (2004) p\u00f5hjal avaldatud artiklid ja konverentsiettekanded.<\/p>\n<ul>\n<li>Laanpere M, Rahu K, Part K, Haldre K, Karro H. Naiste eelistused ja rahulolu pereplaneerimise n\u00f5ustamisega Eestis. Eesti Arst 2009; 88(11):715\u2013 723. <a href=\"http:\/\/www.eestiarst.ee\/static\/files\/088\/ea0911lk715-723.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.eestiarst.ee\/static\/files\/088\/ea0911lk715-723.pdf<\/a><\/li>\n<li>Laanpere M, Dubykaitis T, Nikula, M, Karro H, Hemminki H. Satisfaction with contraceptive services and contraceptive behavior \u2013 comparison of Estonia, St. Petersburg and Finland. Eur J Pub Health 2007;2:112. <a href=\"http:\/\/eurpub.oxfordjournals.org\/content\/17\/suppl_2\/7.full.pdf+html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/eurpub.oxfordjournals.org\/content\/17\/suppl_2\/7.full.pdf+html<\/a><\/li>\n<li>Laanpere M, Rahu K , Part K, \u00a0Haldre K, Karro H. Contraceptive counselling in primary health care \u2013 what do young women prefer? XIX FIGO World Congress of Gynecology and Obstetrics; Cape Town, South Africa; 04.-09.10.2009. Poster:\u00a0<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/p_777_figo2009.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/p_777_figo2009.pdf<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p><strong><em>Seksuaalharidus ja noorte n\u00f5ustamine<\/em> <\/strong><\/p>\n<p>Eestis on positiivsete seksuaal- ja reproduktiivtervise n\u00e4itajate muutuste \u00fcheks oluliseks m\u00f5juriks olnud kohustusliku seksuaalhariduse sisseviimine inimese\u00f5petuse ainekavasse koolis alates 1996. aastast (Part jt 2011 <a href=\"http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/18465480\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/18465480<\/a>; Haldre jt 2012 <a href=\"http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/22839367\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/22839367<\/a>); kuid ka seksuaalhariduse edastamine v\u00e4ljaspool hariduss\u00fcsteemi, noorte n\u00f5ustamiskeskuste ja kaasaegsete rasestumisvastaste vahendite hea k\u00e4ttesaadavus jne. Varasemas Eesti naiste tervise uuringus (2004) ilmnes oluline seksuaalhariduse teemade k\u00e4sitlemise laienemine koolitundides nooremate vastajate hulgas v\u00f5rreldes vanemate vastajatega, kuid teemade v\u00e4hesem k\u00e4sitlemine mitte-eesti vastajate hulgas v\u00f5rreldes eesti vastajatega.<\/p>\n<p>K\u00e4esolevas uuringus anal\u00fc\u00fcsime lisaks seksuaalhariduse leviku suundumustele ka seksuaalhariduse ja noortele suunatud seksuaal- ja reproduktiivterviseteenuste seost teismeliste ja noorte seksuaalk\u00e4itumisega.<\/p>\n<p><strong><em>Pereplaneerimise teenused<\/em> <\/strong><\/p>\n<p>Lisaks naistearstidele on pereplaneerimisealase n\u00f5ustamisega hakanud tegelema ka perearstid ja \u2013 \u00f5ed ning \u00e4mmaemandad. Teenuse kvaliteedil, mida saab muude indikaatorite hulgas hinnata ka patsientide rahuoluga, on oluline roll nii ravij\u00e4rgimusel kui ka valmisolekul visiiti korrata. Nii nagu ka muud Eestis korraldatud tervishoiuteenuste kasutamise uuringud on n\u00e4idanud k\u00f5rget rahulolu nii esmatasandi \u00fcldarstiabi kui ka eriarstiabiga, oli Eesti Naiste Tervise Uuringus (2004) rahulolu pereplaneerimisalase n\u00f5ustamisega k\u00f5rge (\u00fcle 80% vastajaist olid v\u00e4ga rahul\/pigem rahul). Samal ajal olid Peterburi sarnases uuringus pereplaneerimisalase teenusega rahul alla poole vastanutest. Uuringust teame, et naised soovisid ja olid k\u00fclastanud k\u00f5ige sagedamini pereplaneerimisalase n\u00f5uande saamiseks naisten\u00f5uandlat, kuid teenuse erinevate k\u00fclgedega oldi enam rahul perearstikeskusesse, erakliinikusse v\u00f5i noorte n\u00f5ustamiskeskusesse p\u00f6\u00f6rdumisel. K\u00f5ige enam oli rahulolematuse p\u00f5hjuseks naisten\u00f5uandlates visiidile kulutatud aeg.<\/p>\n<p>K\u00e4esolevas uuringus pakub lisaks tervisehoiuteenuste kvaliteedile huvi ka esmatasandi arstiabi muutused pereplaneerimisalases n\u00f5ustamises, teenuste kasutamine ja seos seksuaal- ja reproduktiivtervise eri aspektidega ning vajakaj\u00e4\u00e4mised teenuste pakkumisel.<\/p>\n<p><strong><em>Raseduse katkestamisega seotud teenused<\/em> <\/strong><\/p>\n<p>Raseduse katkestamisega seotud teenustega oli Eesti Naiste Tervise Uuringus (2004) rahul 73% seda teenust vajanud naistest. Raseduse katkestamise j\u00e4rgselt on naiste valmisolek kasutada edaspidi soovimatu raseduse v\u00e4ltimiseks rasestumisvastaseid meetodeid k\u00f5rge. Raseduse katkestamise j\u00e4rgselt ei p\u00f6\u00f6rdunud siiski abordij\u00e4rgsele kontrollile kolmandik naistest ja ainult 24% oli saanud abordieelselt v\u00f5i -j\u00e4rgselt rasestumisvastast n\u00f5ustamist. Abordij\u00e4rgselt oli eesti emakeelega vastajatel risk kasutada ebaefektiivseid rasestumisvastaseid meetodeid v\u00e4iksem ja vene emakeelega vastajatel suurem, mis viitab abordieelse ja -j\u00e4rgse n\u00f5ustamise eba\u00fchtlusele eesti ja vene emakeelega vastajate hulgas.<\/p>\n<p>K\u00e4esolevas uuringus anal\u00fc\u00fcsime raseduse katkestamise p\u00f5hjuseid, n\u00f5ustamist ja teenusega rahulolu erinevaid k\u00fclgi ja teenuste eri aspektide seoseid.<\/p>\n<p><strong><em>Viljatusega seotud teenused<\/em> <\/strong><\/p>\n<p>Viljatuse uuringuid v\u00f5i erinevaid ravimeetodeid oli kogenud 39% viljatusega naistest. Eesti naiste tervise uuringus (2004) t\u00f5i ravile mittep\u00f6\u00f6rdumise p\u00f5hjusena 10% viljatuse kogemusega naisi v\u00e4lja, et uuringud ja ravi on kallid. Rahulolu viljatuse ravi erinevate k\u00fclgedega oli suhteliselt madal, n\u00e4iteks olid vaid 43% rahul informatsiooniga, mis nad said viljatuse ravi k\u00e4igus ravi ps\u00fchholoogilise k\u00fclje, t\u00fcsistuste ja k\u00f5rvaltoimete kohta.<\/p>\n<p>K\u00e4esolevas uuringus anal\u00fc\u00fcsime rahulolu viljatuse raviga, ravile p\u00f6\u00f6rdumise m\u00e4\u00e4ra, ravile p\u00f6\u00f6rdumist m\u00f5jutavaid tegureid, sh takistusi.<\/p>\n<p><strong><em>Naistearsti k\u00fclastamine<\/em> <\/strong><\/p>\n<p>Enamik naisi oli k\u00fclastanud naistearsti, esmak\u00fclastuse mediaanvanus oli 17 aastat. Vastajatest 70% olid naistearsti k\u00fclastanud viimase viie aasta jooksul. Nooremad vastajad on m\u00e4rgatavalt enam rahul esimese naistearsti k\u00fclastusega kui vanemad vastajad: tervelt 75% 16\u201317-aastastest ja vaid 38% 35\u201344-aastastest vastajatest peab seda v\u00e4ga v\u00f5i pigem positiivseks kogemuseks.<\/p>\n<p>K\u00e4esolevas uuringus anal\u00fc\u00fcsime naistearsti teenuse k\u00e4ttesaadavust, eelistusi, rahulolu teenuste erinevate tahkudega ning teenuste eri tahkude seosed SRT indikaatoritega.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e10e86f3fee-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e10e86f3fee-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e10e86f3fee-collapse\">9. Seksuaalsus ja l\u00e4hisuhted<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e10e86f3fee-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e10e86f3fee-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Eesti Naiste Tervise Uuringus (2004) anal\u00fc\u00fcsiti naiste seksuaalk\u00e4itumist l\u00e4hisuhetes, seksuaalset rahulolu ja seksuaalh\u00e4irete esinemissagedust, paralleelsuhete esinemist ning raha ja majanduslike h\u00fcvede eest seksuaalvahekorra ettepaneku tegemist.<\/p>\n<p>Seksuaalsuhtes olevatest naistest pidas 70% vastajatest seda \u00f5nnelikuks v\u00f5i pigem \u00f5nnelikuks. Vastajatest 89,3% pidas ennast peamiselt heteroseksuaalseks, 8% peamiselt heteroseksuaalseks ja 1,7% homo- v\u00f5i biseksuaalseks (1% teadmata). Abielus v\u00f5i vabaabielus elavatest naistest viiendikul esines paralleelseid seksuaalsuhteid. Viiendikku naistest oli ahvatletud sugu\u00fchteks raha v\u00f5i majanduslike h\u00fcvede eest.<\/p>\n<p>K\u00e4esolevas uuringus anal\u00fc\u00fcsime suundumusi naiste seksuaalsuhetes ja seksuaalfunktsioonis viimasel k\u00fcmnendil.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e10e86f3ff2-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e10e86f3ff2-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e10e86f3ff2-collapse\">10. Seksuaalsusega ja sooga seotud hoiakud, seosed seksuaalk\u00e4itumisega<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e10e86f3ff2-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e10e86f3ff2-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Seksuaalsusega seotud hoiakuid konservatiivsuse\/liberaalsuse skaalal Eestis seni eraldi uuritud ei ole. K\u00e4esolevas uuringus anal\u00fc\u00fcsime vastajate hoiakuid naiste seksuaalse v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse suhtes ja suhtumist erinevatesse seksuaal\u00f5igustesse (\u00f5igus mittediskrimineerimisele l\u00e4htuvalt seksuaalsest orientatsioonist, \u00f5igus raseduse katkestamisele, \u00f5igus keelduda vastumeelsetest seksuaalsetest ettepanekutest, \u00f5igus olla vaba seksuaalv\u00e4givallast), samuti nende hoiakute seost seksuaal- ja reproduktiivk\u00e4itumisega. Rahvusvahelises teaduskirjanduses on leitud, et valitsevast seksuaalideoloogiast s\u00f5ltub suurel m\u00e4\u00e4ral indiviidi seksuaaltervis, kuid ka laiemalt seksuaalhariduse, teabe ning teenuste k\u00e4ttesaadavus ja kvaliteet.<\/p>\n<p>Paljude teadusuuringute andmetel p\u00f5hjustavad traditsioonilised sooga seotud hoiakud meeste ja naiste erinevat osalust paari seksuaaleluga seotud otsustamisprotsessides, kohustustes ja \u00f5igustes, olles noorte ja t\u00e4iskasvanute seksuaalse riskik\u00e4itumisi peamisi p\u00f5hjusi.<\/p>\n<p>Eestis on varasemalt KISS-uuringus uuritud traditsiooniliste soohoiakute m\u00f5ju varasele esmasseksuaalvahekorrale (Part jt 2011 <a href=\"http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/21262853\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/21262853<\/a>), kuid siiani pole eraldi uuritud soohoiakute seost seksuaal- ja reproduktiivk\u00e4itumisega.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti naiste tervise uuring 2004 Eesti naiste tervise uuring 2004 uuringuaruanne Siit leiate 2004. aastal l\u00e4bi viidud Eesti naiste tervise uuringu peamiste teemade kokkuv\u00f5tted koos avaldatud publikatsioonide kokkuv\u00f5tetega.\u00a0 Andmete kasutamisel palume viidata Eesti naiste tervise uuringu (2004) uurimisaruandele \u00a0v\u00f5i avaldatud &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":192,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/192"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}