{"id":14,"date":"2024-04-03T23:06:53","date_gmt":"2024-04-03T20:06:53","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/eesti-naiste-tervise-uuring-2014\/"},"modified":"2025-03-17T11:32:58","modified_gmt":"2025-03-17T09:32:58","slug":"eesti-naiste-tervise-uuring-2014","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/eesti-naiste-tervise-uuring-2014\/","title":{"rendered":"Eesti naiste tervise uuring 2014"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"280\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/naistekliinik_1920x280px.jpg\" alt=\"ENTU banner\" class=\"wp-image-41\" style=\"object-fit:cover\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/naistekliinik_1920x280px.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/naistekliinik_1920x280px-300x44.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/naistekliinik_1920x280px-1024x149.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/naistekliinik_1920x280px-768x112.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/naistekliinik_1920x280px-1536x224.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\"><\/figure>\n\n\n<h1>Eesti naiste tervise uuring 2014<\/h1>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/uusestre2014_loppraport.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-fid=\"14687\">Eesti naiste tervise uuring 2014 uuringuaruanne<\/a><\/p>\n<p>Siit leiate 2014. aastal l\u00e4bi viidud Eesti naiste tervise uuringu peamiste teemade kokkuv\u00f5tted koos avaldatud publikatsioonidega.<\/p>\n<p>Allpool on uuringu\u00a0meedikajastused ja t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikmed.<\/p>\n<p><strong>Andmete kasutamisel palume viidata Eesti naiste tervise uuringu (2014) uurimisaruandele v\u00f5i avaldatud teadusartiklitele.<\/strong><\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d587dfeb085-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d587dfeb085-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d587dfeb085-collapse\">1. Eesti naiste tervise uuringu 2014 tulemuste kokkuv\u00f5te ja v\u00f5rdlus 2004. aasta uuringu tulemustega<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d587dfeb085-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d587dfeb085-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>J\u00e4rgnevalt kirjeldame olulisemaid muutusi naiste seksuaal- ja reproduktiivtervises, mis on aset leidnud viimasel k\u00fcmnendil ja ilmnenud 2004. ja 2014. a uuringu \u201eEesti naiste tervis\u201c tulemuste v\u00f5rdlemisel. Tabelid aastati ja vanuser\u00fchmiti on toodud \u00e4ra uuringu raporti peat\u00fckis \u201cV\u00f5rdlevad tabelid\u201d.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d587dfeb08f-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d587dfeb08f-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d587dfeb08f-collapse\">2. Rasestumisvastaste\u00a0meetodite kasutamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d587dfeb08f-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d587dfeb08f-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p><span style=\"line-height: 107%;\">Ottep, K.; Laanpere, M.; Ringmets, I. (2019). Rasestumisvastaste meetodite kasutamine 16\u201344aastaste naiste hulgas Eestis: levimus, sotsiaalmajanduslikud ja tervishoiuteenustega seotud v\u00f5imalikud barj\u00e4\u00e4rid. Eesti Arst 2019;98(3):135\u2013143. <\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 107%;\">Artikli kokkuv\u00f5te:\u00a0<\/span><span style=\"line-height: 115%;\">Suur osa Eesti naistest vanuses 16\u201344 kasutavad mittet\u00f5husaid RVM (16,1%) v\u00f5i ei kasuta neid \u00fcldse (9,1%) ehkki ei soovi rasestuda. See on risk soovimatuks raseduseks ja abordiks. Rohkem on vaja t\u00f5endusp\u00f5hist informatsiooni, sh traditsiooniliste meetodite v\u00e4hesest t\u00f5hususest soovimatute raseduste \u00e4rahoidmisel. Sotsiaalmajanduslikud tegurid, mis olid seotud mittet\u00f5husa RVM kasutamisega, olid vene emakeel, elukoht \u00fches viiest Eesti suurimast linnast, madal haridustase ning raskused arvete maksmisel. Informatsioon RVM kohta peaks vastamakasutajate vajadustele \u2013 nt olema emakeeles ja arvestama majanduslikku olukorda. Tuleks soodustada pikaajaliste taasp\u00f6\u00f6rduvate meetodite soovitamist tervishoiut\u00f6\u00f6tajate poolt, sh noortele, mis v\u00e4hendaks igakuist rahaliste kaalutluste m\u00f5ju RVM kasutamisele. RVM valikut ei m\u00f5jutanud takistused tervishoiuteenuse saamisel ja enamik naistest on k\u00fclastanud kontratseptsioonialase n\u00f5uande saamiseks nende poolt eelistatud tervishoiuasutust. Siiski, oluline on p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu esmatasandi t\u00f5usvale rollile naiste RVM n\u00f5ustajana. Vajalik on noortele sobiva ja tasuta teenuse j\u00e4tkamine. <\/span><\/p>\n<p>Rasestumisvastaste meetodite kasutamine esmas \u2013 ja viimases seksuaalvahkorras. Uuringuaastate v\u00f5rdluses on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt t\u00f5usnud nende vastajate hulk, kes kasutasid esmasseksuaalvahekorras rasestumisvastast vahendit (vastavalt 67,2% ja 78,5%).<\/p>\n<p>V\u00e4henes nende vastajate osakaal, kes esmasseksuaalvahekorras kasutasid v\u00e4het\u00f5husat rasestumisvastast meetodit ning suurenes nende osa, kes kasutasid kondoomi. Kondoomi kasutanud vastajate osakaal t\u00f5usis 45,4%-lt 77,0%-le. Kalendermeetodi kasutajate hulk v\u00e4henes 13,2%-lt 5,8%-le ning katkestatud sugu\u00fchet kasutanute oma 43,8%-lt 17,4%-le. T\u00f5usis vastajate osakaal, kes m\u00e4rkisid, et kasutasid rasestumisvastase vahendina hormonaalset meetodit (vastavalt 7,0% ja 8,9%).<\/p>\n<p>Viimases seksuaalvahekorras kasutas enim vastajaid rasestumisvastase meetodina kondoomi (43,7%). V\u00f5rreldes aastaga 2004 on kondoomi kasutamine suurenud 10% v\u00f5rra.<\/p>\n<p>Suurenenud on hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid (vastavalt 28,0% ja 30,8%) ja emakasisest hormonaalset s\u00fcsteemi ehk hormoonspiraali (vastavalt 0,0% ja 5,9%) kasutanud vastajate osakaal. Emakasisest vaskspiraali kasutanud vastajate hulk v\u00e4henes 16,4%-lt 5,4%-le.<\/p>\n<p>Rasestumisvastase n\u00f5uande v\u00f5i vahendi saamiseks p\u00f6\u00f6rdus 2014. a 51,5% vastajaist naistearsti vastuv\u00f5tule, v\u00f5rreldes 2004. aastaga on see n\u00e4itaja langenud \u00fcle k\u00fcmne protsendi (2004. a oli n\u00e4itaja 62,9%). M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt on suurenenud nende osakaal, kes p\u00f6\u00f6rdusid noorte n\u00f5ustamiskeskusesse (vastavalt 7,9% ja 14,9%) ning seda k\u00f5ige rohkem 18\u201324-aastaste vastajate seas, kus n\u00e4itaja t\u00f5usis 18,2%-lt 30,2%-ni.<\/p>\n<p>Viimase k\u00fcmne aastaga on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt t\u00f5usnud naiste arv, kas enne v\u00f5i p\u00e4rast raseduse katkestamist said n\u00f5u rasestumisvastaste vahendite kohta: 2004. a 24,2% ja 2014. a 65,4%.On positiivne, et 16\u201317-aastaste seas ei leidunud \u00fchtegi, keda poleks n\u00f5ustatud;18\u201324-aastaste vastajate hulgas leidus neid 11,1% (2004 olid n\u00e4itajad\u00a0vastavalt 75,0% ja 69,2%). <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d587dfeb096-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d587dfeb096-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d587dfeb096-collapse\">3. Riskik\u00e4itumine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d587dfeb096-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d587dfeb096-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Hinnang oma tervise kohta on paranenud k\u00f5igis vanuser\u00fchmades ning ka tervisealane riskik\u00e4itumine (suitsetamine ja alkoholi tarvitamine) on v\u00e4henenud.\u00a0T\u00f5usnud on nende naiste hulk, kes ei suitseta: 51,6%-lt 57,7%-le. Samas, kuigi igap\u00e4evaste suitsetajate osakaal on langenud, on aeg-ajalt suitsetajate osakaal t\u00f5usnud ja seda eelk\u00f5ige nooremates vanuser\u00fchmades. Alkoholi tarvitamine on \u00fcldiselt v\u00e4henenud k\u00f5igis vanuser\u00fchmades. Nooremates vanuser\u00fchmades (16\u201317 ja 18\u201324 aastat) on t\u00f5usnud nende osakaal, kes paar korda aastas tarvitavad alkoholi enesekontrolli kaotamiseni (vastavalt 15,0% ja 22,9% ning 22,8% ja 26,3%). Nende naiste hulk, kes kunagi alkoholi enesekontrolli kaotamiseni ei tarvita, on t\u00f5usnud 27,5%-lt 48,7%-ni. Narkootikume elu jooksul (kasv\u00f5i \u00fcks kord) tarbinud vastajaid on v\u00f5rreldes 2004. aastaga enam kui 10% v\u00f5rra rohkem (vastavalt 15,2% ja 26,0%).<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d587dfeb09b-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d587dfeb09b-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d587dfeb09b-collapse\">4. Lastesaamisplaanid<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d587dfeb09b-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d587dfeb09b-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>25\u201334- ja 35\u201344-aastaste naiste vanuser\u00fchmades on keskmine laste arv vastavalt 1 ja 1,9, mis v\u00f5rreldes 2004. aastaga on j\u00e4\u00e4nud praktiliselt muutumatuks.<\/p>\n<p>Uuringuaastate v\u00f5rdluses selgub, et enam peetakse ideaalseks laste arvuks kolme ja enamat last (nii arvas vastavalt 45,4% ja 53,9% eri uuringuaastatel vastanutest). Enam vastajaid soovib ka endale kolme v\u00f5i enamat last (vastavalt 31,9% ja 41,8%). M\u00f5lemal uuringuaastal on keskmine ideaalne laste arv suurem kui keskmine tegelik laste arv. Ideaalseks peetav naise vanus esimese lapse s\u00fcnnil on v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral t\u00f5usnud ja meeste puhul j\u00e4\u00e4nud samaks. Naise ideaalseks vanuseks peeti 2004. a 23,6 ja 2014. a 24,4 ning ideaalne vanus meestel esimese lapse saamiseks oli m\u00f5lemal aastal 26,9.<\/p>\n<p>Rinnaga toitmine on p\u00fcsinud k\u00f5rgel tasemel. Oma viimast last mitteimetanud naiste osakaal oli 2004. a 2,3% ja 2014. a 2,7%. V\u00e4henenud on nende naiste hulk, kes imetasid oma last alla \u00fche kuu (11,0 % ja 7,9%).<\/p>\n<p>M\u00f5lemal uuringuaastal on enim vastajaid oma viimast eelkooliealist last hoidnud riigilasteaias, kuid 2014. a on see n\u00e4itaja v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral langenud (vastavalt 56,7% ja 55,1%). Uuringuaastate v\u00f5rdluses on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt t\u00f5usnud nende vastajate osakaal, kelle laps oli eralasteaias v\u00f5i lapsehoidjaga (vastavalt 1,5% ja 6,1% ning 4,4% ja 8,1%). Varasemast veidi enam vastajaid on m\u00e4rkinud, et lapsega oli kodus isa (vastavalt 10,1% ja 13,0%). <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d587dfeb09e-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d587dfeb09e-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d587dfeb09e-collapse\">5. Viljatuse epidemioloogia ja m\u00f5jurid<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d587dfeb09e-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d587dfeb09e-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Viljatus ja viljatusravi<\/p>\n<p>Vastajatest 15,7% hinnangul oli neil elu jooksul esinenud viljatust, mis ei ole oluliselt muutunud 2004. a-ga v\u00f5rreldes, kui vastav n\u00e4itaja oli 16,6%. 35\u201344-aastaste naiste r\u00fchmas on viljatusperioodide esinemine sagenenud (vastavalt 22,8% ja 27,0%). Viljatusravi saanud vastajate seas on m\u00e4rkimiv\u00e4\u00e4rselt t\u00f5usnud nende osakaal, kes on saanud raviks kehav\u00e4list viljastamist. Kui 2004. a oli seda saanute osakaal 8,4%, siis 2014. a oli n\u00e4itaja 42,7%. <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d587dfeb0a8-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d587dfeb0a8-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d587dfeb0a8-collapse\">6. V\u00e4givald<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d587dfeb0a8-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d587dfeb0a8-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p><span style=\"line-height: 107%;\">V\u00e4givalla uurimiseks kasutasime esmakordselt <\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 107%;\">rahvusvaheliselt tunnustatud ning nii meestel kui ka naisel kasutamiseks valideeritud k\u00fcsimustikku NorAQ <\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 107%;\">(Swahnberg, 2011; Swahnberg &amp; Wijma, 2003)<\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 107%;\">. <\/span><\/span><\/p>\n<p><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 107%;\">Ilmus neli teadusartiklit.<\/span><\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 107%;\">Part, K.; Laanpere, M.; Lippus, H. (2016). Seksuaalv\u00e4givalla levimus, riskir\u00fchmad ja hoiakud Eestis. Ariadne L\u00f5ng, 15 (1\/2), 142\u2212152. K\u00e4ttesaadav:\u00a0<\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/ariadnelong.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/K.Part-et-al_Seksuaalvagivalla-levimus-naiste-hulgasriskiruhmad-ja-hoiakud-Eestis.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/ariadnelong.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/K.Part-et-al_Seksuaalvagivalla-levimus-naiste-hulgasriskiruhmad-ja-hoiakud-Eestis.pdf\">https:\/\/ariadnelong.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/K.Part-et-al_Seksuaalvagivalla-levimus-naiste-hulgasriskiruhmad-ja-hoiakud-Eestis.pdf<\/a><\/p>\n<p>Artikli kokkuv\u00f5te: Seksuaalv\u00e4givald on Eestis levinud, enim on ohustatud noored naised. Seksuaalv\u00e4givalla toimepanijaks on enamasti paarisuhtepartner v\u00f5i varasemast tuttav inimene. Levinud ohvrit s\u00fc\u00fcdistavad hoiakud v\u00f5ivad tingida olukorra, kus enamik ohvreid j\u00e4tab seksuaalv\u00e4givallast teatamata ega otsi abi. Anal\u00fc\u00fcsi tulemused aitavad senisest paremini suunitleda seksuaalv\u00e4givalla ennetamisega seotud tegevusi ja organiseerida ohvritele vajalikku abi.<\/p>\n<p><span style=\"line-height: 107%;\">Lippus, H.; Laanpere, M.; Part, K.; Ringmets, I.; Karro, H. (2021). Polyvictimization and the Associations Between Poor Self-Perceived Health, Dissatisfaction With Life, and Sexual Dysfunction Among Women in Estonia. Journal of Interpersonal Violence, 36 (7-8), 3922\u22123940.\u00a0<\/span>K\u00e4ttesaadav:\u00a0https:\/\/pubmed.ncbi.nlm.nih.gov\/29884111\/<\/p>\n<p><span style=\"line-height: 107%;\">Lippus, H.; Soo, K.; Laanpere, M.; Yount, KM.; Part, K.; Ringmets, I.; Ainsaar, M.; Karro, H. (2020). The prevalence and patterns of exposure to interpersonal violence among men and women in Estonia. PLoS ONE, 15 (8), ARTN e0237562.K\u00e4ttesaadav:\u00a0<\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pmc\/articles\/PMC7428354\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pmc\/articles\/PMC7428354\/\">https:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pmc\/articles\/PMC7428354\/<\/a><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 107%;\">Lippus, H.; Laanpere, M.; Part, K.; Ringmets, I; Karro; H. (2020). What do we know about the impact of sexual violence on health and health behaviour of women in Estonia? BMC Public Health, 20,1897. K\u00e4ttesaadav:\u00a0<\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/bmcpublichealth.biomedcentral.com\/articles\/10.1186\/s12889-020-09953-2\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/bmcpublichealth.biomedcentral.com\/articles\/10.1186\/s12889-020-09953-2\">https:\/\/bmcpublichealth.biomedcentral.com\/articles\/10.1186\/s12889-020-09953-2<\/a><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 107%;\">Artiklite kokkuv\u00f5te:<\/span><\/p>\n<p><span lang=\"ET\">Ajalooliselt on kodus aset leidnud v\u00e4givallast r\u00e4\u00e4kimisse suhtutud pigem halvustavat ja seda peetud \u201emusta pesu avalikuks pesemiseks\u201c. Hoiakud on olnud pigem ohvrit s\u00fc\u00fcdistavad ja seel\u00e4bi toimepanijat \u00f5igustavad. On leitud, et taolised hoiakud soodustavad v\u00e4givalla levikut, kuna nende m\u00f5jul hakkab ohver n\u00e4gema ennast kui juhtunu eest vastutavat ning v\u00e4givalla toimepanija j\u00e4\u00e4b karistuseta. \u00d5nneks on ajad muutumas ning j\u00e4rjest enam r\u00e4\u00e4gitakse nendest teemadest avalikult ning n\u00e4iteks Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid on korduvalt r\u00f5hutanud, et v\u00e4givald ei ole perekonna siseasi. <\/span><\/p>\n<p><span lang=\"ET\">V\u00e4givalla kogemine p\u00f5hjustab palju valu ja kannatusi ning on seotud pikaajaliste negatiivsete tervisem\u00f5judega. Kahjuks on Eestis ajaloolistel p\u00f5hjustel v\u00f5rreldes paljude teiste arenenud riikidega v\u00e4givalda v\u00f5rdlemisi v\u00e4he uuritud. Selleks, et m\u00f5ista paremini olukorda Eestis, kasutasime kahe rahavastikup\u00f5hise uuringu andmeid. Anal\u00fc\u00fcsisime kokku ligi 3000 18\u201344aastase mehe ja naise elu jooksul kogetud v\u00e4givalda puudutavaid vastuseid. <\/span><\/p>\n<p><span lang=\"ET\">Oma t\u00f6\u00f6s leidsime, et Eestis on isikutevaheline v\u00e4givald v\u00e4ga sage. \u00dcle poole meestest ja naistest olid kogenud kas vaimset, f\u00fc\u00fcsilist v\u00f5i seksuaalset v\u00e4givalda. Kusjuures k\u00f5ige enam olid vastajad kogenud v\u00e4givalda lapsena. Anal\u00fc\u00fcsisime v\u00e4givalla kogemise mustreid meeste ja naiste seas eraldi ning meie tulemused n\u00e4itavad, et sarnaselt teistes riikides l\u00e4biviidud uuringutele, on ka Eestis mehed enamasti kogenud vaid f\u00fc\u00fcsilist v\u00e4givalda. V\u00f5rreldes meestega kogevad naised enam erinevaid v\u00e4givallaliike koos ning m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt sagedamini on nad kogenud seksuaalv\u00e4givalda. <\/span><\/p>\n<p><span lang=\"ET\">Uurides tegureid, mis v\u00f5iksid olla seotud v\u00e4givalla kogemisega t\u00e4iskasvanuna leidsime, et nii meeste kui ka naiste seas oli oluline v\u00e4givalla kogemine lapsena. See n\u00e4itab kui t\u00e4htsad on lapsep\u00f5lves n\u00e4htud, kogetud ja \u00f5pitud suhtemustrid. Lisaks leidsime, et v\u00e4givalda kogenud hindavad oma tervist pigem halvaks, neil esineb enam kroonilisi haiguseid, meeleolulangust, rahulolematust eluga, mure oma seksuaalelu p\u00e4rast ja valu seksuaalvahekorra ajal. V\u00e4givaldsete kogemuste hulga suurenemisel tugevnes negatiivne m\u00f5ju tervisele. <\/span><\/p>\n<p><span lang=\"ET\">Ideaalis tuleks kiiresti kaotada k\u00f5ik v\u00e4givalda soodustavad hoiakud ja \u00fchiskondlikud normid. Tegelikkuses on see aga pikaajaline ja j\u00e4rjepidevust vajav protsess. K\u00e4esolev teadust\u00f6\u00f6 aitab t\u00e4helepanu juhtida sellele, millised on k\u00f5ige probleemsemad kohad Eestis ning sellest l\u00e4htuvalt mida on v\u00f5imalik teha v\u00e4givalla ennetamiseks v\u00f5i juba toimepandud v\u00e4givalla m\u00f5jude v\u00e4hendamiseks. <\/span><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d587dfeb0b8-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d587dfeb0b8-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d587dfeb0b8-collapse\">7. Seksuaalharidus, seksuaal- ja reproduktiivtervise teenused<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d587dfeb0b8-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d587dfeb0b8-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Seksuaaleluga seotud teemade k\u00e4sitlemine koolis ja kodus 2014. a uuringus m\u00e4rkis enam vastajaid, et nii nende kodus kui ka koolis k\u00e4sitleti seksuaaleluga seotud teemasid. Kui 2004. a uuringus m\u00e4rkis 18,7%, et nende kodus k\u00e4sitleti seksuaaleluga seotud teemasid piisavalt, siis 2014. a oli sama n\u00e4itaja t\u00f5usnud 32,7%-ni. Koolis k\u00e4sitletud teemasid hindas k\u00fcllaldaseks vastavalt 31,9% ja 53,7%. Eriti k\u00f5rge oli nende vastajate hulk, kes hindavad koolist saadud teavet seksuaalsuse kohta piisavaks, 16\u201317- ja 18\u201324-aastaste vastajate seas (vastavalt 71,0% ja 66,4%). M\u00f5lemal uuringuaastal ilmnes vastustest, et enamik soovis seksuaaleluga seotud teemade k\u00e4sitlemist koolis ja v\u00e4hem kodus. Kui v\u00e4ga v\u00e4he vastajatest (vastavalt 3,9% ja 3,0%) ei soovinud saada teavet seksuaalelu kohta koolis, siis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa (vastavalt 26,9% ja 30,9%) ei soovinud seksuaalteemade k\u00e4sitlemist kodus. Nende vastajate osakaal, kes oleksid soovinud seksuaaleluga seotud teemadest l\u00e4hemalt kuulda koolis, kuid seda ei saanud, langes 19,0%-lt 6,7%-le. See n\u00e4itab, et seksuaaleluga seotud teemade k\u00e4sitlemist koolis soovib enamik vastajaid ja see j\u00f5uab kohustusliku inimese\u00f5petuse aine raames valdava osa \u00f5pilasteni.<\/p>\n<p>Tervishoiuteenused<\/p>\n<p>Vastajate osakaal, kes olid kasutanud uuritavaid tervishoiuteenuseid k\u00fcsitlusele eelnenud viie aasta jooksul, oli 2014. a kasvanud. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt oli t\u00f5usnud nende vastajate hulk, kes vastasid, et neile on tehtud PAP-test (emakakaela v\u00e4hieelsete seisundite uuring) viimase viie aasta jooksul. 18\u201344-aastaste vastajate seas oli see n\u00e4itaja t\u00f5usnud 25,7%-lt 58,4%-le.<\/p>\n<p>Positiivse muutusena saab v\u00e4lja tuua, et 25\u201334- ja 35\u201344-aastaste vanuser\u00fchmades on v\u00e4henenud nende vastajate hulk, kellel oli viimasest g\u00fcnekoloogilisest l\u00e4bivaatusest m\u00f6\u00f6das enam kui viis aastat v\u00f5i ei ole seda neile kunagi tehtud (vastavalt 11,7% ja 5,6% ning 16,0% ja 6,3%).<\/p>\n<p>Vastajate osakaal, kellele on tehtud rinnan\u00e4\u00e4rmeuuringuid (mammograafia v\u00f5i rinnan\u00e4\u00e4rme ultraheli), on suurenenud k\u00f5igis vanuser\u00fchmades. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on, et kui 2004. a oli 16\u201317-aastaste seas neid uuringuid tehtud 1%-le, siis 2014. a 5,9%-le, ning 18\u201324-aastaste seas on arvud vastavalt 3,9% ja 8,6%. Rinnan\u00e4\u00e4rmeuuringute suurenemise p\u00f5hjusi nooremates vanuser\u00fchmades tuleb edaspidi anal\u00fc\u00fcsida. On \u00fcldiselt teada, et rinnan\u00e4\u00e4rmeuuringute arv on Eestis t\u00f5usnud. Kui 2004. a tehti Eestis kokku 7087 ultraheliuuringut rinnan\u00e4\u00e4rmest, siis 2013. a 22 811 (5). Samuti on alates 2005. aastast m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kasvanud mammograafia tegemine (74 641 mammograafilist uuringut 2005. aastal ja 115 426 uuringut 2013. a) (5). <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d587dfeb0c2-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d587dfeb0c2-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d587dfeb0c2-collapse\">8. Seksuaalsus ja l\u00e4hisuhted<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d587dfeb0c2-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d587dfeb0c2-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Seksuaalkogemused<\/p>\n<p>Seksuaalvahekorra kogemus on kahel uuringuaastal vanemates vanuser\u00fchmades sarnane \u2013 vaid 1\u20132% naistest ei olnud seksuaalelu elanud. Nooremates vanusr\u00fchmades oli seksuaalvahekorra kogemusega naiste osakaal veidi suurenenud 16\u201317-aastaste (vastavalt 46,4% ja 50,6%), kuid v\u00e4henenud 18\u201324-aastaste hulgas (vastavalt 85,0% ja 79,3%). Erinevate seksuaalsete kogemuste olemasolu on \u00fcldiselt kahe uuringuaasta v\u00f5rdluses vanuser\u00fchmade l\u00f5ikes t\u00f5usnud. K\u00f5igis vanuser\u00fchmades kasvas enim nende naiste osakaal, kellel on eneserahuldamise kogemus; ka oraal- ja anaalseksi kogemusega vastajate osakaal on m\u00f5nev\u00f5rra t\u00f5usnud k\u00f5igis vanuser\u00fchmades, v\u00e4lja arvatud 18\u201324-aastaste seas. Sarnased muutused, mis n\u00e4itavad inimeste seksuaalse repertuaari laienemist, on v\u00e4lja toodud ka \u00dchendkuningriigis tehtud seksuaalk\u00e4itumise uuringus (2). Selline tulemus viitab v\u00f5imalikule \u00fchiskonna liberaliseerumisele seksuaalsusega seotud teemade k\u00e4sitlemisel, mis soodustab isiklike seksuaalsusega seotud kogemuste avatumat tunnistamist (3). On huvipakkuv, et 18\u201324-aastaste seas oli erinevalt teistest vanuser\u00fchmadest v\u00e4henenud k\u00f5igi seksuaalkogemuste olemasolu peale eneserahuldamise.<\/p>\n<p>Esmasseksuaalvahekord<\/p>\n<p>Keskmine esmasseksuaalvahekorra vanus on uuringuaastate v\u00f5rdluses nooremates vanuser\u00fchmades j\u00e4\u00e4nud samaks, kuid \u00fcle 25 aasta vanuste seas v\u00e4henenud (vastavalt 16\u201317-aastaste seas 15,3 ja 15,3 aastat; 18\u201324-aastaste seas 16,7 ja 16,6 aastat, 25\u201334-aastaste seas 18 ja 17,4 aastat ning 35\u201344-aastaste seas 18,9 ja 18,1 aastat), sellest tingituna on vastajate keskmine esmasseksuaalvahekorra vanus langenud 17,7 aastalt 16,9 aastale. Tuleb aga silmas pidada, et nimetatud keskmised vanused on arvutatud vaid nende vastajate kohta, kes uuringu hetkel olid esmasseksuaalvahekorras olnud ja osa vastajatest alustavad seksuaalelu alles tulevikus. Seega need arvud ei peegelda kogu selle vanuser\u00fchma keskmist esmasseksuaalvahekorra vanust. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on see, et esimese vahekorra partneri vanus on v\u00e4henenud k\u00f5igis vanuser\u00fchmades ja seet\u00f5ttu on partnerite vanus esmasseksuaalvahekorras \u00fcksteisele l\u00e4henenud. Seda muutust v\u00f5ib pidada positiivseks, kuna varasemalt on n\u00e4idatud, et suurema vanuseerinevusega partner esmasseksuaalvahekorras on sagedamini seotud ebav\u00f5rdse suhtega ning samuti efektiivsete rasestumisvastaste meetodite v\u00e4hesema kasutamisega (4). Esmasseksuaalvahekorra toimumine partneriga esmakordsel kohtumisel on uuringuaastate v\u00f5rdluses v\u00e4henenud (vastavalt 11,7% ja 7,2%).<\/p>\n<p>Seksuaalne s\u00e4ttumus<\/p>\n<p>Enda seksuaalset s\u00e4ttumust olid vastajad m\u00f5lemal uuringuaastal hinnanud sarnaselt, kuid v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral on suurenenud nende osakaal, kes m\u00e4\u00e4ratlevad oma seksuaalset k\u00fclget\u00f5mmet teisiti kui ainult homo- ja heteroseksuaalsena. Enamik nentis, et nende seksuaalne k\u00fclget\u00f5mme on suunatud ainult meeste vastu. K\u00fclget\u00f5mmet ainult v\u00f5i peamiselt naiste vastu raporteeris vastavalt 0,3% ja 0,9% eri uuringuaastatel, ning v\u00f5rdselt meeste ja naiste vastu 1,4% ja 2,3%. K\u00fclget\u00f5mmet \u201epeamiselt meeste vastu\u201c tundis 8,0% ja 9,9% vastajatest. Seksuaalkogemuste sagedus samast soost partneriga oli v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral t\u00f5usnud k\u00f5igis vanuser\u00fchmades, v\u00e4lja arvatud 18\u201324-aastaste seas.<\/p>\n<p>Seksuaalpartnerite arv ja seksuaalsuhte iseloom<\/p>\n<p>Seksuaalpartnerite arv elu jooksul t\u00f5useb koos vanusega (partnerite arv elu jooksul eri uuringuaastatel vastavalt 5,3 ja 5,1). K\u00f5igis vanuser\u00fchmades on v\u00e4henenud nende vastajate hulk, kellel on olnud paralleelseid seksuaalsuhteid praeguse suhte ajal (sealhulgas nii juhuslikke kui ka p\u00fcsivaid). Kui 2004. a ei olnud paralleelseid suhteid olnud 80,1%-l naistest, siis 2014. a oli sama n\u00e4itaja 87,9%. <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d587dfeb0c7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d587dfeb0c7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d587dfeb0c7-collapse\">9. Seksuaalsusega ja sooga seotud hoiakud, seos seksuaalk\u00e4itumisega<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d587dfeb0c7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d587dfeb0c7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Hoiakud selle suhtes, millal on naisel \u00f5igus seksuaalvahekorrast keelduda, on k\u00f5ikide k\u00fcsitud tingimuste suhtes ja k\u00f5igis vanuser\u00fchmades muutunud lubavamaks. llmekalt n\u00e4itab seda muutust asjaolu, et paljud peavad \u00f5igustatuks, kui naine keeldub soovimatust seksuaalvahekorrast. Kui 2004. a leidis 90,2% vastajatest, et naine ei pea seksuaalvahekorras olema, kui ta seda ei soovi, siis 2014. a oli see n\u00e4itaja t\u00f5usnud 97,0%-ni. Suurim muutus selles hoiakus on aset leidnud \u00fcle 25 aasta vanuste vastajate seas. <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<h3>MEEDIAKAJASTUSED<\/h3>\n<p><strong>November 2015<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"http:\/\/arvamus.postimees.ee\/3408611\/tiia-konnussaar-helle-karro-kui-palju-lapsi-tahavad-eesti-naised\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/kui_palju_lapsi_tahavad_eesti_naised_postimees_23.11.2015.pdf\">Kui palju lapsi tahavad Eesti naised?<\/a>,\u00a0Postimees, 23.11.2015<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Oktoober 2015<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/suudlus_koletisest_printsi_ei_tee_mari_102105.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/suudlus_koletisest_printsi_ei_tee_ajakiri_mari_okt_2015.pdf\">Suudlus koletisest printsi ei tee<\/a>,\u00a0\u00a0ajakiri Mari, oktoober 2015<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>September 2015<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"http:\/\/digileht.epl.delfi.ee\/tervis\/eestis-alustavad-noored-seksuaalelu-veidi-hiljem-kui-pohjamaades?id=72465133\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/eestis_alustavad_noored_seksuaalelu_veidi_hiljem_kui_pohjamaades_eesti_paevaleht_17.09.2015.pdf\">Eestis alustavad noored seksuaalelu veidi hiljem kui P\u00f5hjamaades<\/a>,\u00a0Eesti P\u00e4evaleht, 17.09.2015<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Juuni 2015<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"http:\/\/www.etag.ee\/uuringu-eesti-naiste-tervis-2014-esitlus-tartus\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Uuringu \u201cEesti naiste tervis 2014\u201d esitlus Tartus<\/a>, Eesti Teadusagentuur, 02.06.2015<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/tervis.postimees.ee\/3207077\/eesti-naine-oskab-oelda-ei\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Eesti naine oskab \u00f6elda \u201cei\u201d<\/a>, Postimees, 02.06.2015<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/tervis.postimees.ee\/3207087\/noortel-jaab-seksuaalkogemusi-vahemaks\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Noortel j\u00e4\u00e4b seksuaalkogemusi v\u00e4hemaks<\/a>, Postimees, 02.06.2015<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/tervis.postimees.ee\/3211741\/vagistajaks-on-sageli-oma-mees\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">V\u00e4gistajaks on sageli oma mees<\/a>, Postimees, 03.06.2015<\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/www.facebook.com\/permalink.php?story_fbid=940458769337667&amp;id=823750601008485\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Naiste tervise uuring 2014: kas siin on ka sinu m\u00f5tteid?<\/a>, Terviseuudised (Facebook), 03.06.2015<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/www.valganaistevarjupaik.ee\/2015\/06\/13\/uudised\/\">Valminud on uus Eesti naiste tervise uuring aastast 2014<\/a>, Valga Naiste Tugikeskuse koduleht, 13.06.2014<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Mai 2015<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"http:\/\/tervis.postimees.ee\/3199575\/seksuaalset-vagivalda-on-kogenud-iga-viies-eesti-naine\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Seksuaalset v\u00e4givalda on kogenud iga viies Eesti naine<\/a>, Postimees, 22.05.2015<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/www.etag.ee\/valminud-on-uuringu-eesti-naiste-tervis-2014-aruanne\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Valminud on uuringu \u201cEesti naiste tervis 2014\u201d aruanne<\/a>, Eesti Teadusagentuur, 27.05.2015<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/www.reporter.ee\/2015\/05\/28\/oovastav-uuring-teismelised-tudrukud-saavad-kallimatelt-tihti-peksa\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u00d5\u00f5vastav teadmine: teismelised t\u00fcdrukud saavad kallimatelt tihti peksa!<\/a>, Reporter, 28.05.2015<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/www.netiemme.ee\/EE\/3487?art=7752&amp;noh=1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Eesti naised on eneseteadlikumad ja soovivad saada rohkem lapsi kui k\u00fcmme aastat tagasi<\/a>, Pereportaal Netiemme, 28.05.2015<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>M\u00e4rts 2014<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"http:\/\/www.reporter.ee\/2014\/03\/03\/milline-on-eesti-naise-seksikaitumine\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Milline on Eesti naiste seksik\u00e4itumine<\/a>, Reporter, 03.03.2014<\/li>\n<li>Made Laanpere intervjuu, R4, 03.03.2014<\/li>\n<li>Eesti uudised, Perv\u00f5i Baltiski kanal, 03.03.2014<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/novaator.err.ee\/v\/tervis\/f81450b8-489a-487e-8d66-6c9a980db24b\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Teadlased hakkavad uurima Eesti naiste seksuaaltervist ja -k\u00e4itumist<\/a>, Novaator, 03.03.2014<\/li>\n<li>Anon\u00fc\u00fcmse k\u00fcsitlusega uuritakse Eesti naiste seksuaalk\u00e4itumist ja -tervist, Vikerraadio uudised, 03.03.2014<\/li>\n<li>Algab uuring Eesti naiste seksuaaltervisest ja -k\u00e4itumisest, Terevisiooni uudised, 03.03.2014<\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/www.arst.ee\/et\/Uudised-ja-artiklid\/45424\/teadlased-hakkavad-uurima-eesti-naiste-seksuaaltervist-ja-kaitumist\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Teadlased hakkavad uurima Eesti naiste seksuaaltervist ja -k\u00e4itumist<\/a>, arst.ee, 04.03.2014<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/buduaar.ee\/Article\/article\/teadlased-hakkasid-eesti-naiste-seksielu-uurima\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Teadlased hakkasid Eesti naiste seksielu uurima<\/a>, Buduaar, 04.03.2014<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/tartu.postimees.ee\/2719690\/teadlased-uurivad-naiste-seksuaaltervist\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Teadlased uurivad naiste seksuaaltervist<\/a>, Tartu Postimees, 06.03.2014<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/etv.err.ee\/v\/0571474f-3bfc-4dac-a547-e7bc3251ef0e\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Algab suur naiste seksuaaltervise uuring<\/a>, Terevisioon, 06.03.2014<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/epl.delfi.ee\/news\/eesti\/alanud-uuring-selgitab-eesti-naiste-kavatsust-lapsi-saada?id=68203423\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Alanud uuring selgitab Eesti naiste kavatsust lapsi saada<\/a>, Eesti P\u00e4evaleht, 10.03.2014<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/hoiatervist.delfi.ee\/rasedus\/naiste-tervis-voetakse-luubi-alla?id=68218869\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Naiste tervis v\u00f5etakse luubi alla<\/a>, Maaleht, 16.03.2014<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Veebruar 2014<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"http:\/\/www.terviseinfo.ee\/et\/uudised\/3667-ulatuslik-terviseuuring-5200-kusitletu-andmed-annavad-ulevaate-eesti-naiste-seksuaaltervisest-ja-kaitumisest\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Ulatuslik terviseuuring: 5200 k\u00fcsitletu andmed annavad \u00fclevaate eesti naiste seksuaaltervisest ja -k\u00e4itumisest<\/a>, Terviseinfo, 27.02.2014<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/www.ut.ee\/et\/uudised\/ulatuslik-terviseuuring-loob-ulevaate-eesti-naiste-seksuaaltervisest-kaitumisest\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Ulatuslik terviseuuring loob \u00fclevaate Eesti naiste seksuaaltervisest ja -k\u00e4itumisest<\/a>,\u00a0Tartu \u00dclikool, 27.02.2014<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/www.ut.ee\/ru\/novosti\/masshtabnoe-obsledovanie-zdorovya-sozdaet-obzor-seksualnogo-zdorovya-i-povedeniya-estonskih\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u041c\u0430\u0441\u0448\u0442\u0430\u0431\u043d\u043e\u0435 \u043e\u0431\u0441\u043b\u0435\u0434\u043e\u0432\u0430\u043d\u0438\u0435 \u0437\u0434\u043e\u0440\u043e\u0432\u044c\u044f \u0441\u043e\u0437\u0434\u0430\u0435\u0442 \u043e\u0431\u0437\u043e\u0440 \u0441\u0435\u043a\u0441\u0443\u0430\u043b\u044c\u043d\u043e\u0433\u043e \u0437\u0434\u043e\u0440\u043e\u0432\u044c\u044f \u0438 \u043f\u043e\u0432\u0435\u0434\u0435\u043d\u0438\u044f \u044d\u0441\u0442\u043e\u043d\u0441\u043a\u0438\u0445 \u0436\u0435\u043d\u0449\u0438\u043d<\/a>, Tartu \u00dclikool (venekeelne versioon), 27.02.2014<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/www.etag.ee\/ulatuslik-terviseuuring-5200-kusitletu-andmed-annavad-ulevaate-eesti-naiste-seksuaaltervisest-ja-kaitumisest\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Ulatuslik terviseuuring: 5200 k\u00fcsitletu andmed annavad \u00fclevaate Eesti naiste seksuaaltervisest ja -k\u00e4itumisest<\/a>, Eesti Teadusagentuur, 27.02.2014<\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/portaal\/uudised.aspx?VID=2823&amp;lang=et\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Ulatuslik terviseuuring loob \u00fclevaate Eesti naiste seksuaaltervisest ja -k\u00e4itumisest<\/a>, Eesti Teadusportaal, 27.02.2014<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/uudised.err.ee\/v\/eesti\/3993127b-6c09-48a4-b03e-ce8dabb05d93\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Algab suur naiste seksuaaltervise uuring<\/a>, ERR, 27.02.2014<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/podcast.kuku.ee\/2014\/02\/27\/intervjuu-2014-02-271258\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Made Laanpere intervjuu Kuku Raadiole<\/a>, Kuku Raadio, 27.02.2014<\/li>\n<li>Ulatuslik terviseuuring: 5200 k\u00fcsitletu andmed annavad \u00fclevaate Eesti naiste seksuaaltervisest ja -k\u00e4itumisest, Meditsiiniuudised Online, 27.02.2014<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/rus.postimees.ee\/2711182\/v-jestonii-nachinaetsja-masshtabnoe-issledovanie-seksualnogo-zdorovja-zhenwin\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u0412 \u042d\u0441\u0442\u043e\u043d\u0438\u0438 \u043d\u0430\u0447\u0438\u043d\u0430\u0435\u0442\u0441\u044f \u043c\u0430\u0441\u0448\u0442\u0430\u0431\u043d\u043e\u0435 \u0438\u0441\u0441\u043b\u0435\u0434\u043e\u0432\u0430\u043d\u0438\u0435 \u0441\u0435\u043a\u0441\u0443\u0430\u043b\u044c\u043d\u043e\u0433\u043e \u0437\u0434\u043e\u0440\u043e\u0432\u044c\u044f \u0436\u0435\u043d\u0449\u0438\u043d<\/a>, Postimees (venekeelne versioon), 27.02.2014<\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/www.elmar.ee\/index.php?pid=4&amp;nid=904&amp;lang=1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Suur tervisek\u00fcsitlus naistele<\/a>, Raadio Elmar, 28.02.2014<\/li>\n<li>Ulatuslik terviseuuring annab \u00fclevaate Eesti naiste seksuaaltervisest ja -k\u00e4itumisest, Med24, 28.02.2014<\/li>\n<\/ul>\n<hr>\n<p><strong>Uuring viidi l\u00e4bi<\/strong> <a href=\"http:\/\/www.ut.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Tartu \u00dclikooli <\/a>s\u00fcnnitusabi ja g\u00fcnekoloogia \u00f5ppetooli\u00a0 ja \u00a0<a href=\"http:\/\/www.tai.ee\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Tervise Arengu Instituudi <\/a>epidemioloogia ja biostatistika osakonna teadlaste koost\u00f6\u00f6s. Uuringu ja uurimisaruande rahastaja on Euroopa Regionaalarengu Fond SA Eesti Teadusagentuuri programmi TerVE kaudu (3.2.1002.11-0002).\u00a0Uuringul on Tartu \u00dclikooli inimuuringute eetika komtee koosk\u00f5lastus\u00a0226\/T-7 (19.06.2013).<\/p>\n<p><strong>Uuringu t\u00f6\u00f6r\u00fchm:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Helle Karro, vastutav uurija, s\u00fcnnitusabi ja g\u00fcnekoloogia professor,\u00a0 PhD, helle.karro@ut.ee<\/li>\n<li>Mati Rahu, epidemioloogia ja biostatistika juhtivteadur, PhD, mati.rahu@tai.ee<\/li>\n<li>Made Laanpere, s\u00fcnnitusabi ja g\u00fcnekoloogia doktorant, made.laanpere@ut.ee<\/li>\n<li>Kai Part, s\u00fcnnitusabi ja g\u00fcnekoloogia doktorant, kai.part@kliinikum.ee<\/li>\n<li>Inge Ringmets, biostatistik, inge.ringmets@ut.ee<\/li>\n<li>K\u00e4rt Allvee, meditsiinilise s\u00fcnniregistri ja raseduskatkestusandmekogu juhataja, kart.allvee@tai.ee<\/li>\n<li>Kai Haldre, s\u00fcnnitusabi ja g\u00fcnekoloogia teadur, PhD, kai.haldre@kliinikum.ee<\/li>\n<li>Hedda Lippus, s\u00fcnnitusabi ja g\u00fcnekoloogia resident, hedda.lippus@gmail.com<\/li>\n<li>Meeskonda abistasid arstiteaduse \u00fcli\u00f5pilased Liina-Kadi Junkin ja Miina Hint<\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter\" title=\"Fotol meeskonna Tartu \u00dclikooli esindus: vasakult Inge Ringmets, Hedda Lippus, Helle Karro, Made Laanpere, Kai Part.\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/estre-2.jpg\" alt=\"\" width=\"696\" height=\"540\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2214025%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"902\" height=\"80\" class=\"alignnone wp-image-30 aligncenter\" title=\"logod_c.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/logod_c.png\" alt=\"logod_c.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/logod_c.png 902w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/logod_c-300x27.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/4\/logod_c-768x68.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 902px) 100vw, 902px\"><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti naiste tervise uuring 2014 Eesti naiste tervise uuring 2014 uuringuaruanne Siit leiate 2014. aastal l\u00e4bi viidud Eesti naiste tervise uuringu peamiste teemade kokkuv\u00f5tted koos avaldatud publikatsioonidega. Allpool on uuringu\u00a0meedikajastused ja t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikmed. Andmete kasutamisel palume viidata Eesti naiste tervise &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-14","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":193,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions\/193"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}