{"id":3,"date":"2024-04-04T04:15:37","date_gmt":"2024-04-04T01:15:37","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mutlimodal\/avaleht\/"},"modified":"2024-06-12T16:49:38","modified_gmt":"2024-06-12T13:49:38","slug":"avaleht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mutlimodal\/","title":{"rendered":"Avaleht"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"color: #000000;\">Tartu \u00dclikooli juures tegutsev\u00a0<strong>multimodaalse suhtluse (MUSU) uurimisgrupp\u00a0<\/strong>on loodud 2009. aastal, seda koordineerivad\u00a0<strong>Silvi Tenjes <\/strong><strong>ja<\/strong><strong> Raili Marling\u00a0<\/strong>(aastani 2014). See on v\u00e4lja kasvanud 2003. aastal loodud Tartu \u00dclikooli k\u00e4e\u017eestide uurimise grupist ning tegeleb nii suuliste kui kirjalike suhtlusandmete anal\u00fc\u00fcsiga.<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"color: #000000;\"><em>Multimodaalne e mitmeviisiline kommunikatsioon<\/em> on suhtlus, mis sisaldab rohkem kui kahte sensoorset modaalsust (sensoorsed modaalsused on n\u00e4gemine, kuulmine, maitsmine, haistmine ja kompimine). Interaktsioonilist e vastastikm\u00f5julist suhtlust defineeritakse sensoorsete ja motoorsete modaalsuste e viiside kaudu. Sensoorseid modaalsusi nimetatakse ka <em>tajumodaalsusteks<\/em>, ning need inimese kehalised vahendid, mis loovad informatsiooni erinevate sensoorsete modaalsuste jaoks, on <em>produktsioonimodaalsused <\/em>(e motoorsed suhtlusviisid). K\u00f5ige tuntumad produktsioonimodaalsused on k\u00e4e\u017eestid ja k\u00f5neorganid. Seega v\u00f5ivad \u017eestid toota infot visuaalse modaalsuse (n\u00e4gemine) ning k\u00f5neorganid h\u00e4\u00e4likuid auditoorse modaalsuse (kuulmine) jaoks. Multimodaalsete suhtlusviiside all peetakse ennek\u00f5ike silmas k\u00f5net, prosoodiat, k\u00e4e\u017eeste ja materiaalseid artefakte ruumis ning ruumi. Mitteverbaalsed e mittekeelelised modaalsused on ka n\u00e4oilme, kehahoiak, silmside ja f\u00fc\u00fcsiline kontakt.<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"color: #000000;\">Multimodaalse suhtluse uurimisgruppi kuulus doktorante ja uurijaid mitmetest Tartu \u00dclikooli osakondadest nagu n\u00e4iteks eesti keele v\u00f5\u00f5rkeelena, inglise keele, hispaania keele, skandinavistika ja klassikalise filoloogia osakonnast, aga ka v\u00e4ljastpoolt \u00fclikooli.<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"color: #000000;\">Grupi teadusuuringute p\u00f5hisuundadeks on multimodaalne suhtlus ja \u00f5ppimine; sensomotoorsed mehhanismid ja liigutus; sotsiaalne interaktsioon ning teksti ja konteksti vahekord suulises ja kirjalikus suhtluses. Multimodaalse suhtluse uuringute kaudu anal\u00fc\u00fcsitakse kaht omavahel seotud tasandit: inimese keelekasutust mingis suhtlussituatsioonis ning suhtlussituatsiooni d\u00fcnaamikat sotsiaalses interaktsioonis.<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"color: #000000;\">Multimodaalse suhtluse uurimisgrupil on multimodaalse suhtluse uurimise (MUSU) andmebaas e korpus. Korpuse loomisega alustas grupp 2009. aastal. Korpuses on kaks allkorpust: interaktiivsete suhtlussituatsioonide (ISU) ja kontekstualiseeritud kirjalike tekstide (KOK) korpus.<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"color: #000000;\"><em>Korpus ei ole avalik, vaid on avatud ainult uurijate grupi koosseisus, kuna sisaldab isikute eraelu puudutavaid andmeid.<\/em><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\n<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tartu \u00dclikooli juures tegutsev\u00a0multimodaalse suhtluse (MUSU) uurimisgrupp\u00a0on loodud 2009. aastal, seda koordineerivad\u00a0Silvi Tenjes ja Raili Marling\u00a0(aastani 2014). See on v\u00e4lja kasvanud 2003. aastal loodud Tartu \u00dclikooli k\u00e4e\u017eestide uurimise grupist ning tegeleb nii suuliste kui kirjalike suhtlusandmete anal\u00fc\u00fcsiga. Multimodaalne e mitmeviisiline &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":143,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-3","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mutlimodal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mutlimodal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mutlimodal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mutlimodal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/143"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mutlimodal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mutlimodal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":50,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mutlimodal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions\/50"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mutlimodal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}