{"id":52,"date":"2024-04-04T00:19:12","date_gmt":"2024-04-03T21:19:12","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/aasta-seen-2020-alpi-podrasamblik-0\/"},"modified":"2024-10-13T21:37:05","modified_gmt":"2024-10-13T18:37:05","slug":"aasta-seen-2020-alpi-podrasamblik-0","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/aasta-seen-2020-alpi-podrasamblik-0\/","title":{"rendered":"Aasta seen 2020 – alpi p\u00f5drasamblik"},"content":{"rendered":"

Aasta seeneks valiti alpi p\u00f5drasamblik<\/h1>\n

Eesti m\u00fckoloogia\u00fchingu aastakoosolekul Tartus 7.12.2019 valiti j\u00e4rgmise 2020. aasta seeneks <\/b>alpi p\u00f5drasamblik (Cladonia stellaris<\/i>).<\/a><\/span><\/span><\/p>\n

Ligikaudu 20 protsenti seentest on kohastunud p\u00fcsivalt koos elama kas vetika ja\/v\u00f5i ts\u00fcanobakteriga. Sellist p\u00fcsivat kooselu tunneme nime all \u201dsamblik\u201d. Samblikud erinevad \u00fcksteisest nii v\u00e4liskujult, v\u00e4rvuselt, kui ka elupaigaeelistuste poolest. Eestis on teada ligi tuhat seeneliiki, mis moodustavad samblikke. Enamus samblikest on raskesti m\u00e4rgatavad, sest nende keha e. tallus on vaid \u00f5hukese kooriku taoline, mis katab puude koort, kive v\u00f5i maapinda. Kolmandik samblikest on aga suuremad ja looduses kergemini leitavad, nende seas ka alpi p\u00f5drasamblik.<\/span><\/span><\/p>\n

Samblikke aetakse sageli segi sammaldega, sest nad on sarnaste nimedega, kasvavad tihti samades kasvukohtades ja tihti isegi l\u00e4bisegi. Samblad on aga eostaimed, neil on eristatavad varred ja lehed ning v\u00e4rvuselt on nad valdavalt eri tooni rohelised.<\/span><\/span><\/p>\n

P\u00f5drasamblikud moodustavad maapinnal tihedaid murutaolisi vaipu. Samblikuvaiba v\u00e4rv ja muster v\u00f5ib olla varieeruv \u2013 tumehallist kuni kollakasroheliseni, \u00fchtlaselt lamedast kuni kohati miniatuurseid m\u00e4ekesi meenutava maastikuni. Alpi p\u00f5drasamblik<\/b> (Cladonia stellaris<\/i>) on teistest p\u00f5drasamblikest k\u00f5ige silmatorkavam. Ta moodustab kollakashalle kuni 15 cm k\u00f5rguseid, iseloomulikke kuppeljaid p\u00f5\u00f5sakesi, mille j\u00e4rgi on teda kerge eristada teistest p\u00f5drasamblikest. Oma dekoratiivse v\u00e4limuse t\u00f5ttu kasutatakse alpi p\u00f5drasamblikku sageli kaunistamiseks, seda eelk\u00f5ige j\u00f5ulup\u00e4rgades.<\/span><\/span><\/p>\n

Kuigi alpi p\u00f5drasambliku leiukohti on teada \u00fcle Eesti<\/span><\/span>, kasvab ta siiski vaid kindlates elupaikades \u2013 maapinnal n\u00f5mme- ja palum\u00e4nnikutes, n\u00f5mmedel, luidetel ja liivikutel, harvem ka puidul, n\u00e4iteks k\u00f5dunenud k\u00e4ndudel. Alpi p\u00f5drasamblikku ei kohta siiski igas kuivas m\u00e4nnikus \u2013 oma aeglase kasvu ja levimisviisi t\u00f5ttu v\u00f5ib teda leida k\u00f5ige rohkem vanadest, \u00fcle 80 aasta vanustes metsades.<\/span><\/span><\/p>\n

Koostajad: Polina Degtjarenko ja Inga J\u00fcriado. <\/span><\/span><\/p>\n

\u00a0<\/p>\n\n\n

\n
\"Alpi<\/a>
Alpi p\u00f5drasamblik kasvab maapinnal v\u00e4ikeste kuppeljate p\u00f5\u00f5sakestena (foto: Andres Saag)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"Alpi<\/a>
Alpi p\u00f5drasamblik (Cladonia stellaris, foto: Vello Liiv)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"Alpi<\/a>
Alpi p\u00f5drasamblikku leiab n\u00f5mme- ja palum\u00e4nnikutes n\u00f5mmedel ja liivikutel (foto: Andres Saag)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"Alpi<\/a>
Alpi p\u00f5drasamblik (Cladonia stellaris, foto: Vello Liiv)<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aasta seeneks valiti alpi p\u00f5drasamblik Eesti m\u00fckoloogia\u00fchingu aastakoosolekul Tartus 7.12.2019 valiti j\u00e4rgmise 2020. aasta seeneks alpi p\u00f5drasamblik (Cladonia stellaris). Ligikaudu 20 protsenti seentest on kohastunud p\u00fcsivalt koos elama kas vetika ja\/v\u00f5i ts\u00fcanobakteriga. Sellist p\u00fcsivat kooselu tunneme nime all \u201dsamblik\u201d. Samblikud …<\/p>\n","protected":false},"author":52,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-52","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/52","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/users\/52"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=52"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/52\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1036,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/52\/revisions\/1036"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=52"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}