2016-\u2026<\/a>\u00a0|\u00a02010-2015<\/a>\u00a0|\u00a02006-2010<\/a>\u00a0|\u00a02001-2005<\/a>\u00a0|\u00a01991-2000<\/a>\u00a0|\u00a01981-1990<\/a>\u00a0|\u00a0\u2026-1980<\/a><\/p>\n 2020-\u2026<\/strong><\/p>\n Sell, I. (2026) Limat\u00fcnnik, looduskaitse s\u00fcmbol seeneriigist. Eesti Loodus 03\/03\/2026<\/a><\/p>\n Saar, I. (2024) Aasta seen kamperriisikas. Eesti Loodus 07\/08\/2024<\/span><\/a><\/p>\n Oja, J. (2023) K\u00e4i keldris seenel ! Eesti Loodus 08\/11\/2023.<\/a><\/p>\n P\u00e4rtel, K. (2023) Tunne loodust | M\u00e4rka varakevadisi tiksikuid! Eesti Loodus 03\/04\/2023<\/a><\/p>\n Kullman, B. (2022). Karvased seened liudseente hulgast. Eesti Loodus 3, 46-51.<\/a><\/p>\n Kurina, O. (2022). Kas m\u00fcrkseened ussitavad? Eesti Loodus 8, 12.<\/a><\/p>\n L\u00f5hmus, P., Degtjarenko, P., Lotman, S. (2022). Samblikuvaatlusel kogunes kasulikke andmeid. Eesti Loodus 2, 70-71.\u00a0<\/a><\/p>\n Moora, M. (2022). Vaid k\u00fcmnendik maailma taimeliikidest saab seenjuureta hakkama. Eesti Loodus 11, 46-52.<\/a><\/p>\n Prozes, J. (2022). M\u00f5tisklus meie seenekultuuri kahest algest. Eesti Loodus 10, 60-61.\u00a0<\/a><\/p>\n P\u00f5ldmaa, K. (2022). Aasta seen: K\u00f5rreliste t\u00f5lvt\u00f5vik ning tema kaaslased taime-, looma- ja seeneriigist. Eesti Loodus 7, 40-43.<\/a><\/p>\n Suija, A. (2022). Samblikud graniidil. Eesti Loodus 2, 32-36.<\/a><\/p>\n Drenkhan, R. (2021). Kiiresti levivad taimehaigused on reaalne oht meie loodusele ja majandusele. Eesti Loodus 5, 56-57<\/a><\/p>\n J\u00fcrisoo, L., Drenkhan, R. (2021). Jalakasurm kahjustab Eesti jalakaid rohkem kui kunagi varem. Eesti Loodus 9, 36-37.<\/a><\/p>\n Kalamees-Pani, K. (2021). September t\u00f5otab tulla seenelisele soodus. Eesti Loodus 9, 14-15.<\/a><\/p>\n L\u00f5hmus, P. (2021). Kas arvutim\u00e4ngu helendavatel samblikel on vaste looduses? Eesti Loodus 12, 12.<\/a><\/p>\n Sell, I. (2021). Aasta seen: Lilla k\u00fcbarnarmik on Eestis looduskaitse all. Eesti Loodus 10, 68-69.<\/a><\/p>\n Tedersoo, L. (2021). Kuidas m\u00f5jutab lageraie metsa seenerikkust? Eesti Loodus 10, 12.\u00a0<\/a><\/p>\n <\/a>2016-2020<\/strong><\/p>\n Degtjarenko, P., J\u00fcriado, P., Mark, K. (2020). Aasta seen on alpi p\u00f5drasamblik: \u00fcsna ise\u00e4ralik lugu. Eesti Loodus 1, 26-29.<\/a><\/p>\n J\u00e4rve, S. (2020). Krookusnarmik on Eestis tagasi. Eesti Loodus 10, 62-63.<\/a><\/p>\n Sirkel, H. (2020). Helendavad seened. Eestis haruldased v\u00f5i tavalised? Eesti Loodus 7, 22-26.<\/a><\/p>\n J\u00e4rv, H., Tikk, M. (2019). Millised seened tunnevad huvi inimeste vastu? Eesti Loodus 8, 36-37.<\/a><\/p>\n Kalamees-Pani, K. (2019). Milline oli t\u00e4navune seeneaasta? Eesti Loodus 11, 11.<\/a><\/p>\n Kalamees-Pani, K. (2019). S\u00f6\u00f6giseened: m\u00f5nus pala meie men\u00fc\u00fcs. Eesti Loodus 8, 32-35<\/a><\/p>\n Nagla, E. (2019). Seened tulevad appi. Eesti Loodus 8, 24-26.<\/a><\/p>\n N\u00f5u, T. (2019). Seen, kes teeb teejooki. Eesti Loodus 8, 56-57.\u00a0<\/a><\/p>\n Oja, J. (2019). S\u00fcgisese seenelaagri p\u00f5nevaimad leiud. Eesti Loodus 11, 68-69.<\/a><\/p>\n Oja, J., Otsing, E., P\u00e4rtel, K. (2019). Seened selgeks seenelaagris! Eesti Loodus 9, 23.<\/a><\/p>\n Oja, J. (2019). Majaseened: majavamm ei ole ainus, keda karta. Eesti Loodus 8, 27-31.<\/a><\/p>\n P\u00e4rtel, K., P\u00f5ldmaa, K., Saar, I. (2019). Aita leida haruldasi ja ohustatud seeni! Eesti Loodus 8, 22-23<\/a><\/p>\n Saar, I. (2019). Aasta seen tava-soomustindik toodab tinti, aga s\u00fcnnib ka s\u00fc\u00fca. Eesti Loodus 8, 16-20.<\/a><\/p>\n \u00d6pik, M. (2019). Seeneteadlased T\u0161iilis: araukaariate ja l\u00f5unap\u00f6\u00f6kide m\u00fckoriisaseentest, aga ka suitsut\u0161illist, avokaadodest, veinist ja vulkaanidest. Eesti Loodus 8, 50-54.<\/a><\/p>\n Oja, J.;\u00a0Kalamees-Pani, K.;\u00a0Tedersoo, L. (2018).\u00a0S\u00fcgisene seenelaager Naissaarel. Eesti Loodus 11, 30-31.<\/a><\/p>\n Oja, J. (2018). Seenelaagrid aitavad t\u00e4iendada teavet meie seenestiku kohta. Eesti Loodus 8, 66-67.<\/a><\/p>\n Sell, I.; Runnel, K. (2018).\u00a0Tuletael,\u00a0oluline seen looduses\u00a0ja kultuuris. Eesti Loodus 4, 34-35.<\/a><\/p>\n Oja, J. (2018). Majavammist meil ja mujal. Eesti Loodus 1, 24-29.<\/a><\/p>\n Oja, J. (2017). Mida silmas pidada, kui toiduained hallitavad v\u00f5i kui eluruumis ilmneb sageli hallitust? Eesti Loodus 5, 67.<\/a><\/p>\n Ploompuu, T. (2017). Vesi-k\u00fclmaseen, haruldane seen madalsoodes. Eesti Loodus 6, 86-87.<\/a><\/p>\n P\u00f5ldmaa, K.; Kalamees-Pani, K.; Jairus, T. (2017). Eestil on n\u00fc\u00fcd ka\u00a0aasta\u00a0seen. Eesti Loodus 6-7, 14-19.<\/a><\/p>\n Saar, I. (2016). Uus puravikuliik Eestis. Eesti Loodus 11, 70-71<\/a>.<\/a><\/p>\n <\/a>2010-2015<\/strong><\/p>\n Saar, I. (2015). Seente asend elupuul ja s\u00fcstemaatika 2. Eesti Loodus 5, 24-28<\/a>.<\/p>\n Saar, I. (2015). Seente asend elupuul ja s\u00fcstemaatika 1. Eesti Loodus 3, 20-24<\/a>.<\/p>\n Saar, I. (2014). S\u00fcgisene sissevaade seenemaailma. Eesti Loodus 9, 8-13<\/a>.<\/p>\n Kullman, B.; Sirkel, H. (2012). Endof\u00fc\u00fcdid \u2013 endos\u00fcmbioosi k\u00e4igus antagonistist mutualistiks. Schola Biotheoretica (114\u2212120). Tartu, Sulemees.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2011). Kabja-keratiiniseen: seitsmeteist aastaga kolm uut leiukohta. Eesti Loodus 10, 50<\/a>.<\/p>\n Zettur, I.; Kullman, B. (2011). Tali-urnseen, haruldane ja huvitav liik. Eesti Loodus, 47<\/a>.<\/p>\n Kalamees, K. (2011). Uudis kevadkogritsa s\u00f6\u00f6davuse kohta. Eesti Loodus\u00a09, 39.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2011). V\u00e4he m\u00e4rgatud seen: harkjas puiduharik. Eesti Loodus 8, 11<\/a>.<\/p>\n Parmasto, E. (2011). Kooniku sasipuntrad. Eesti Loodus 6-7, 46<\/a>.<\/p>\n Parmasto, E. (2011). Pisike seen jalakate koorer\u00f5medes. Eesti Loodus 3, 45<\/a>.<\/p>\n Parmasto, E. (2011). 1\/31 208. Eesti Loodus 2, 2.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2011). T\u00e4pptaelik eelistab kiivas kasvukohti. Eesti Loodus 1, 54-55<\/a>.<\/p>\n Kullman, B. (2011). Limat\u00fcnnik Eestis. Kull, T. (toim). Haruldused Eesti looduses. Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat (9\u221217). Tartu, Eesti Looduseuurijate Selts.<\/a><\/p>\n <\/a>2006-2010<\/strong><\/p>\n Parmasto, E. (2010). Uute raamatutega seenele. Eesti Loodus 9, 60<\/a>.<\/p>\n Parmasto, E. (2010). K\u00e4hrikseen ehk k\u00e4hrik. Eesti Loodus 9, 25<\/a>.<\/p>\n Parmasto, E. (2010). Kes nutab verepisaraid? Eesti Loodus 8, 40-41<\/a>.<\/p>\n Parmasto, E. (2010). Mugultorik. Eesti Loodus 5, 56-57<\/a>.<\/p>\n Parmasto, E. (2010). S\u00f5brad punnik ja kobarik. Eesti Loodus 5, 47<\/a>.<\/p>\n Parmasto, E. (2010). Seen terase silman\u00e4gemise kontrolliks. Eesti Loodus 4, 33<\/a>.<\/p>\n Saar, I. (2010). M\u00fcrkseened ja seenem\u00fcrgistused Eestis. Eesti Loodus 3, 30-31<\/a>.<\/p>\n Parmasto, E. (2010). Kuidas tulevad Eestisse uued seeneliigid. Eesti Loodus 2, 38-39<\/a>.<\/p>\n Vaasma, M. (2009). Meie limaloorikud. Eesti Loodus 11, 30-31.<\/a><\/p>\n Vaasma, M. (2009). Meie k\u00e4rbseseeni 5. Eesti Loodus 10, 26-27.<\/a><\/p>\n Vaasma, M. (2009). Meie k\u00e4rbseseeni 4. Eesti Loodus 9, 26-27.<\/a><\/p>\n Vaasma, M. (2009). Meie k\u00e4rbseseeni 3. Eesti Loodus 8, 30-31.<\/a><\/p>\n Vaasma, M. (2009). Meie k\u00e4rbseseeni 2. Eesti Loodus 7, 40-41.<\/a><\/p>\n Vaasma, M. (2009). Meie k\u00e4rbseseeni 1. Eesti Loodus 6, 31-33.<\/a><\/p>\n Anon\u00fc\u00fcmne (2008). Meie puravikke 12. Eesti Loodus 12, 28-29.<\/a><\/p>\n Anon\u00fc\u00fcmne (2008). Meie puravikke 11. Eesti Loodus 11, 26-27.<\/a><\/p>\n Anon\u00fc\u00fcmne (2008). Meie puravikke 10. Eesti Loodus 10, 26-27.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2008). Limak\u00a0Stemonitis.<\/em> Eesti Loodus 9, 52<\/a>.<\/p>\n Anon\u00fc\u00fcmne (2008). Meie puravikke 9. Eesti Loodus 9, 26-27.<\/a><\/p>\n Anon\u00fc\u00fcmne (2008). Meie puravikke 8. Eesti Loodus 8, 26-27.<\/a><\/p>\n Anon\u00fc\u00fcmne (2008). Meie puravikke 7. Eesti Loodus 7, 27-30.<\/a><\/p>\n Anon\u00fc\u00fcmne (2008). Meie puravikke 6. Eesti Loodus 6, 34-35.<\/a><\/p>\n Anon\u00fc\u00fcmne (2008). Meie puravikke 5. Eesti Loodus 5, 26-27.<\/a><\/p>\n Anon\u00fc\u00fcmne (2008). Meie puravikke 4. Eesti Loodus 4, 26-27.<\/a><\/p>\n Anon\u00fc\u00fcmne (2008). Meie puravikke 3. Eesti Loodus 3, 26-27.<\/a><\/p>\n Anon\u00fc\u00fcmne (2008). Meie puravikke 2. Eesti Loodus 2, 26-27.<\/a><\/p>\n Anon\u00fc\u00fcmne (2008). Meie puravikke 1. Eesti Loodus 1, 25-27.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2007). Eesti kaitstud seened. Eesti Loodus 8, 40-42<\/a>.<\/p>\n Parmasto, E. (2007). Raamatuga seenele. Eesti Loodus 6, 48-50<\/a>.<\/p>\n Parmasto, E. (2007). Leiud metsast. Looduses\u00f5ber 6, 3.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2007). Vanad tuttavad. Looduses\u00f5ber 1, 8.<\/a><\/p>\n J\u00e4rve, S. (2006). Seened pargipajudel. Eesti Loodus, 9, 470-472.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2006). Riigimees ja teadused. Lennart-Georg Meri 29. m\u00e4rts 1929 \u2013 14. m\u00e4rts 2006. Eesti Loodus 4, 51.<\/a><\/p>\n Kullman, B. (2006). H\u00fcbridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad h\u00fc\u00fcfe moodustavatel seentel. Tulva, I.; \u00d6pik, M.; M\u00e4nd, P. (toim.). Schola Biotheoretica XXXII. P\u00e4randumise teooria (82\u221290). Tartu, Eesti Looduseuurijate Selts.<\/a><\/p>\n <\/a>2001-2005<\/strong><\/p>\n Kalamees, K. (2005). Haavikute suvine ja s\u00fcgisene seeneriik. Eesti Loodus 56(9), 489\u2013492.<\/a><\/p>\n Kalamees, K. (2005). Kevadised seened haavikus. Eesti Loodus, 262-264.<\/a><\/p>\n Sell, I. (2005). Puuseened haabadel. Eesti Loodus, 9, 44\u221245.<\/a><\/p>\n J\u00e4rve, S. (2005). Jalakap\u00e4ssik. Eesti Loodus, 4, 218-220.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2005). M\u00f5istatus \u2013 \u00fcleslangevate eostega seened. Loodus 2, 9.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2005). Seened ja kunst. Loodus 1, 19.<\/a><\/p>\n J\u00e4rve, S. (2004). V\u00e4ike seen murrab suuri puid. Eesti Loodus 11, 48-49.<\/a><\/p>\n Kalamees, K. (2004). \u2018Lepaseen\u2019 ja leppade tegelikud kaaslased. Eesti Loodus 55(9), 404\u2013408.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2004). Seeneaasta 2004. Loodus 6, 3.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2004). Seen, kes tappis vahtrapuu, Eesti Loodus 5, 51<\/a>.<\/p>\n Parmasto, E. (2004). Alt narmastega seened. Loodus 5, 3.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2004). Seenekaitse Eestis kosub. Loodus 4, 6-7.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2004). Limasarvik pole ei seen, loom ega taim. Loodus 3, 3.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2004). Kas majavamm s\u00f6\u00f6b kiviseinu? Loodus 2, 3.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2004). Algab 55. aastak\u00e4ik \u2013 k\u00e4es on muutuste aeg. Eesti Loodus 1, 2.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2004). Kaks talvist taelikut. Loodus 1, 3.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2003). Kuldk\u00fclik.\u00a0Eesti Loodus 54(12), 51.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2003). Kolmveerand sajandit penitsilliini. Loodus 6, 3.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2003). Kas vanasti kasvasid seenemetsad? Loodus 4, 3.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2003). Korallnarmik on iluseen. Loodus 3, 3.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2003). Peitust m\u00e4ngiv kevadseen. Loodus 2, 3.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2003). Kehva seeneaasta suured \u00fcllatused. Eesti Loodus 54(1), 48\u201350.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2003). Koer pole s\u00fc\u00fcdi. Loodus 1, 3.<\/a><\/p>\n Kullman, B. (2002). Horisontaalsest geeni\u00fclekandest seeneriigis. Puura, I. & Teder, T. (toim). Schola Biotheoretica (21\u221233). Tartu, Sulemees.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2002). Sallivusest kaitsmiseni. Eesti Loodus 10, 19-20<\/a>.<\/p>\n Parmasto, E. (2002). Liiva-Putla m\u00e4nnik Saaremaal on kui loodud seenekaitsealaks. Eesti Loodus 7-8, 24-25<\/a>.<\/p>\n Parmasto, E. (2002). Seen, mida n\u00e4hakse, kuid ei m\u00e4rgata. Loodus 6, 3.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2002). Ootamatusi varjav seen. Loodus 3, 19.<\/a><\/p>\n Parmasto, E. (2002). Puhas tselluloos seente abiga. Eesti Loodus 2-3, 28-29<\/a>.<\/p>\n Parmasto, E. (2002). Seenevana: seened kevadet ootamas. Loodus 2, 3.<\/a><\/p>\n Raitviir, A. (2002). Hirvep\u00e4hkel ehk n\u00f5mmekartul.\u00a0Targu talita,\u00a0453<\/a>.<\/p>\n