{"id":44,"date":"2024-04-04T00:19:11","date_gmt":"2024-04-03T21:19:11","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/aasta-seen-2022\/"},"modified":"2024-10-13T20:03:05","modified_gmt":"2024-10-13T17:03:05","slug":"aasta-seen-2022","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/aasta-seen-2022\/","title":{"rendered":"Aasta seen 2022 on k\u00f5rreliste-t\u00f5lvt\u00f5vik"},"content":{"rendered":"<h1>2022.a. seen on k\u00f5rreliste-t\u00f5lvt\u00f5vik<\/h1>\n<p>Eesti looduseuurijate seltsi juures tegutseva Eesti m\u00fckoloogia\u00fchingu aastakoosolekul 11. detsembril 2021 valiti j\u00e4rgmise aasta seeneks <a href=\"https:\/\/elurikkus.ee\/app\/taxonomy\/taxon\/146907\">k\u00f5rreliste-t\u00f5lvt\u00f5vik (<em>Epichlo\u00eb typhina<\/em>)<\/a> \u2013 ilus suur h\u00e4sti \u00e4ratuntav tavaline mikroseen k\u00f5rreliste sugukonda kuuluvatel taimedel. Seen on esimene omalaadne meie aasta seente seas, kuhu on kuulunud ilusaid s\u00f6\u00f6giseeni (kukeseen), haruldasi k\u00fcbarseeni (lilla k\u00fcbarnarmik), puitulagundavaid torikseeni (tuletael) ja seenep\u00f5hiseid liitorganisme samblikke (p\u00f5drasamblik). Samas moodustavad seeneriigist valdava osa mikroseened, kellest enamik on aga maailma teadusele veel tundmata. K\u00f5rreliste-t\u00f5lvt\u00f5vik on seejuures mikroseente seas \u00fcks p\u00f5hjalikumalt uuritud liike.<\/p>\n<p>K\u00f5rreliste-t\u00f5lvt\u00f5vik on kottseente h\u00f5imkonda kuuluv<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Endof%C3%BC%C3%BCdid\"> endof\u00fc\u00fct<\/a> \u2013 taimede sees elav ning neid abistav esmapilgul n\u00e4htamatu seen. Teatud tingimustes ja taimeliikidel v\u00f5ib see seen aga haigusena \u2013 t\u00f5lvt\u00f5vena \u2013 avalduda. K\u00f5rreliste-t\u00f5lvt\u00f5ve tunneb \u00e4ra niiduk\u00f5rreliste \u00fclemistele lehetuppedele kasvava paksu valge-kollase-helepruunika koorikja katte j\u00e4rgi. Tema puhul on leidmisr\u00f5\u00f5mu ja m\u00f5tlemisainet tavalisele looduses\u00f5brale, aga ka uurimisainet teadlastele, sest selgitamist vajavad nii s\u00fcmbioosis avalduvad muutused seene ja taime f\u00fcsioloogias kui ka seene l\u00e4hiliikide eristamine. Suvel s\u00f5ida seenele heinale!<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2560\" height=\"1930\" class=\"alignnone wp-image-160\" style=\"width: 306px; height: 231px;\" title=\"K\u00f5rreliste-t\u00f5lvt\u00f5bi nurmika k\u00f5rrel. \" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/121\/korreliste_tolvtobi_foto_tonu_ploompuu-scaled.jpg\" alt=\"K\u00f5rreliste t\u00f5lvt\u00f5bi nurmika k\u00f5rrel.\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/121\/korreliste_tolvtobi_foto_tonu_ploompuu-scaled.jpg 2560w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/121\/korreliste_tolvtobi_foto_tonu_ploompuu-300x226.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/121\/korreliste_tolvtobi_foto_tonu_ploompuu-1024x772.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/121\/korreliste_tolvtobi_foto_tonu_ploompuu-768x579.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/121\/korreliste_tolvtobi_foto_tonu_ploompuu-1536x1158.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/121\/korreliste_tolvtobi_foto_tonu_ploompuu-2048x1544.jpg 2048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/121\/korreliste_tolvtobi_foto_tonu_ploompuu-1920x1447.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px\"><\/p>\n<p><span style=\"font-size: 9px;\">V\u00e4ndra kihelkond Juurikaru, K\u00e4ru j\u00f5e \u00e4\u00e4res. 30.06.2019.<\/span><\/p>\n<p>Pildil n\u00e4ha nii sugutu paljunemise eoseid (l\u00fclieoseid = koniide) kandvat valget koorikut (stroomat) kui ka sugulise protsessi eoseid (kotteoseid) tootvad pruunikaskollaste viljakehade t\u00e4ppidega (sulgeoslate = periteetsiumite avad) kooriku laike.<\/p>\n<p>Teate teksti ja foto autor:\u00a0T\u00f5nu Ploompuu<\/p>\n<p>Teate edastas: Eesti m\u00fckoloogia\u00fching<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>2022.a. seen on k\u00f5rreliste-t\u00f5lvt\u00f5vik Eesti looduseuurijate seltsi juures tegutseva Eesti m\u00fckoloogia\u00fchingu aastakoosolekul 11. detsembril 2021 valiti j\u00e4rgmise aasta seeneks k\u00f5rreliste-t\u00f5lvt\u00f5vik (Epichlo\u00eb typhina) \u2013 ilus suur h\u00e4sti \u00e4ratuntav tavaline mikroseen k\u00f5rreliste sugukonda kuuluvatel taimedel. Seen on esimene omalaadne meie aasta seente &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":52,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-44","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/users\/52"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1165,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44\/revisions\/1165"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}