{"id":40,"date":"2024-04-04T00:19:11","date_gmt":"2024-04-03T21:19:11","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/kokkuvote-sugisene-seenelaager-2019-0\/"},"modified":"2024-09-04T09:25:39","modified_gmt":"2024-09-04T06:25:39","slug":"kokkuvote-sugisene-seenelaager-2019-0","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/kokkuvote-sugisene-seenelaager-2019-0\/","title":{"rendered":"Kokkuv\u00f5te: S\u00fcgisene seenelaager 2019"},"content":{"rendered":"

Eesti m\u00fckoloogia\u00fchingu s\u00fcgisese seenelaagri\u00a0nelja p\u00e4eva (19.\u201322. septembril)\u00a0jooksul k\u00e4idi l\u00e4bi 10 kohta T\u00f5stamaal ja selle \u00fcmbruse\u00a0looduskaitsealadel L\u00e4\u00e4ne-Eestis. K\u00f5ige rohkem seeneliikide vaatlusi, nimelt 80, pandi kirja Nedrema puisniidul. Nimetatud puisniidult leiti II kaitsekategooriasse kuuluvad roosa riisikas (Lactarius controversus<\/i>) ja m\u00f5ru kivipuravik (Boletus radicans<\/i>) ning trihholomell (Tricholomella constricta<\/i>). Sarnaselt puisniiduga osutus seenerikkaks vaatluspaigaks \u00c4nnikse looduskaitsealal P\u00f5dra sihtkaitsev\u00f6\u00f6nd 77 seeneliigiga. Tegemist oli j\u00e4nesekapsa-mustika kasvukohaga, kus kasvasid 112-aastased haavad, kuused ja kased. \u00c4nnikse looduskaitsealalt leiti II kaitsekategooria liikide nimistusse kuuluv v\u00e4ga haruldane mustuv ehk lilla kukeseen (Cantharellus melanoxeros<\/a><\/em>). Sama seent leiti seenelaagri jooksul ka Mihkli tammikust. Varasemalt on lillat kukeseent leitud Eestis 1989. aastal P\u00e4rnumaalt, 2016. aastal Saaremaalt ning 2019. aastal Harjumaalt. K\u00f5dunevatelt haavalehtedelt tuli juurde Eestile uus liik Ascobolus foliicola<\/a><\/em>,<\/i>\u00a0mis kuulub liudikulaadsete (Pezizales) seltsi kottseente hulgas. Kolga m\u00e4nnimetsast leiti haruldastest seentest veel m\u00fckoriisaseen kastanp\u00e4kk (Gyroporus castaneus<\/span><\/i>)\u00a0<\/span>ja Lindi looduskaitsealal Taltsi sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndist korallnarmik (Hericium coralloides<\/i>), mis on lehtpuude saprotroof ja nii vanade kui ka p\u00f5lismetsade indikaatorliik. Lindi looduskaitsealal tuvastati esmakordselt Eestis kottseente perekond\u00a0Strossmayeria, <\/i>alla 1 mm suuruste viljakehadega tiksikulaadsete (Helotiales) esindaja, t\u00e4psemalt liik\u00a0Strossmayeria basitricha<\/a><\/em>\u00a0<\/i>mahalangenud haava t\u00fcvel.<\/p>\n

\u00dcheksal seenelaagris osalejal \u00f5nnestus\u00a0k\u00fclastada Varbla laidude looduskaitseala suurimat laidu \u2013 Selglaidu. Selglaiul on valdavaks kasvukohat\u00fc\u00fcbiks karjatatav rannaniit kadakate ja pihlakatega.\u00a0Sealsest m\u00e4nnikust on saanud kormoranide pesapaik, kuid siiski saadi laiult kirja 50 erineva seeneliigi vaatlused. V\u00f5rdluseks pandi Kastna rannaniidult kirja vaid 18 erineva seeneliigi vaatlused. Laiu leidudest olid erilisemad puguseened \u2013 h\u00f5lmikmuna (Mycenastrum corium<\/a><\/em>)<\/span>, mis on seitsmes leid Eestile\u00a0ja t\u00e4htkuulik (Sphaerobolus stellatus<\/a><\/em>), mida ei ole \u00fcle 20 aasta leitud, kuid seenelaagri ajal avastati veel Mihkli tammikust.<\/p>\n

\u00dcheskoos pandi kirja 549 seenevaatlust, sh lihheniseerunud seente ehk samblike vaatlused ja Tartu \u00dclikooli ja Maa\u00fclikooli seenekogudesse koguti hulgaliselt seente eksemplare, millest 36 on hetkel \u00e4ra m\u00e4\u00e4ratud. Kokku sai kirja 345 erinevat seentaksonit, kuid k\u00f5ige sagedamini leiti kasepuravikke, k\u00e4nnum\u00fctsikuid ja tavavahelikke.<\/span><\/span><\/p>\n

Tabel 1. Sagedamini leitud seeneliikide nimekiri.\u00a0<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

Seeneliik<\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Vaatluste arv<\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Kasepuravik (Leccinum scabrum<\/i>)<\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

7<\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

K\u00e4nnum\u00fctsik (Mycena galericulata<\/i>)<\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

7<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Tavavahelik (Paxillus involutus<\/i>)<\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

7<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Kasek\u00e4snak (Piptoporus betulinus<\/i>)<\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

6<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Punane k\u00e4rbseseen (Amanita muscaria<\/i>)<\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

5<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Harilik kukeseen (Cantharellus cibarius<\/i>)<\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

5<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Pipartatik (Chalciporus piperatus<\/i>)<\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

5<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Tavaharmik (Clitopilus prunulus<\/i>)<\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

5<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Harilik metsk\u00f5rges (Gymnopus dryophilus<\/i>)<\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

5<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

J\u00f5hvn\u00f6\u00f6bik (Marasmius androsaceus<\/i>)<\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

5<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Lilla m\u00fctsik (Mycena pura<\/i>)<\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

5<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\u00a0<\/p>\n

Detailsemad seenelaagrite leiunimekirjad on k\u00f5igile huvilistele k\u00e4ttesaadavad PlutoF platvormi kodanikuteaduse t\u00f6\u00f6laual (vt https:\/\/plutof.ut.ee<\/a>). Eesti m\u00fckoloogia\u00fching t\u00e4nab maateaduste ja \u00f6koloogia doktorikooli, kes toetas \u00fcli\u00f5pilaste osalemist seenelaagris.<\/p>\n

Detsembris peetakse \u00fchingu aastakoosolek, kus valitakse j\u00e4rgmise aasta seen ning seenelaagri paik. K\u00f5ik huvilised on oodatud!<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n\n\n

\n
\"M\u00f5ru<\/a>
M\u00f5ru kivipuravik (foto: Jane Oja)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>\"\"<\/a>\"M\u00f5ru<\/a>
M\u00f5ru kivipuravik (foto: Jane Oja)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>\"\"<\/a>\"M\u00f5ru<\/a>
M\u00f5ru kivipuravik (foto: Jane Oja)<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti m\u00fckoloogia\u00fchingu s\u00fcgisese seenelaagri\u00a0nelja p\u00e4eva (19.\u201322. septembril)\u00a0jooksul k\u00e4idi l\u00e4bi 10 kohta T\u00f5stamaal ja selle \u00fcmbruse\u00a0looduskaitsealadel L\u00e4\u00e4ne-Eestis. K\u00f5ige rohkem seeneliikide vaatlusi, nimelt 80, pandi kirja Nedrema puisniidul. Nimetatud puisniidult leiti II kaitsekategooriasse kuuluvad roosa riisikas (Lactarius controversus) ja m\u00f5ru kivipuravik (Boletus …<\/p>\n","protected":false},"author":52,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-40","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/users\/52"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":811,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions\/811"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}