{"id":35,"date":"2024-04-04T00:19:11","date_gmt":"2024-04-03T21:19:11","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/eesti-mukoloogiauhing-valis-2017-aasta-seene\/"},"modified":"2024-09-25T23:10:36","modified_gmt":"2024-09-25T20:10:36","slug":"eesti-mukoloogiauhing-valis-2017-aasta-seene","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/eesti-mukoloogiauhing-valis-2017-aasta-seene\/","title":{"rendered":"Eesti m\u00fckoloogia\u00fching valis 2017 aasta seeneks kukeseene"},"content":{"rendered":"<p>Eesti m\u00fckoloogia\u00fching valis esimest korda aasta seene \u2013 2017. aasta seeneks sai <a href=\"https:\/\/elurikkus.ee\/app\/taxonomy\/taxon\/121584\">kukeseen<\/a>.<\/p>\n<p>1963. aastast Eesti Looduseuurijate Seltsi juures tegutsev m\u00fckoloogiasektsioon nimetati 2000. aastal Eesti m\u00fckoloogia\u00fchinguks. Eesti m\u00fckoloogia\u00fching tegeleb seente uurimise, vaatlemise ja populariseerimisega.<\/p>\n<p>Eestist on leitud kolm perekonna kukeseen (<em>Cantharellus<\/em>) liiki: k\u00f5igile tuntud harilik kukeseen (<em>Cantharellus cibarius<\/em>), harva esinev kahvatu kukeseen (<em>C. pallens<\/em>) ja meil v\u00e4ga haruldane, riikliku kaitse alune (II kaitsekategooria) lilla (mustuv) kukeseen (<em>C. melanoxeros<\/em>). Harilik kukeseen on Eesti metsades laialt levinud ja paljude seenekorjajate lemmik. Tema viljakehad on \u00fcleni rebukollased, lehterjad, k\u00fcbaraserv on sisserullunud ja korrap\u00e4ratult laineline. K\u00fcbara alak\u00fcljel on eoslehekesi meenutavad harunenud voldid, mis laskuvad pikalt jalale. Kasvab okas- ja segametsades suurte kogumikena suvest kuni hiliss\u00fcgiseni, ka soojadel ja lumeta talvedel. Harilik kukeseen on oma hea maitse ja meeldiva aroomi t\u00f5ttu meil v\u00e4ga armastatud s\u00f6\u00f6giseen. Temale on v\u00e4liselt sarnane kahvatu kukeseen, mis erineb heledama valkjaskreemi v\u00e4rvi poolest.<\/p>\n<p>Lilla kukeseen on teada kahest leiukohast L\u00e4\u00e4ne-Eestis, viimati leiti eelmisel aastal Saaremaalt (loe l\u00e4hemalt: https:\/\/www.meiemaa.ee\/index.php?content=artiklid&amp;sub=1&amp;artid=72479). Tema k\u00fcbara \u00fclak\u00fclg on kollakas, alak\u00fclg voldiline ja roosakas v\u00f5i lillakas, vajutuskohad v\u00e4rvuvad mustaks, kasvab lubjaaladel tammega, mujal Euroopas ka p\u00f6\u00f6giga.<\/p>\n<p>Tuntumad kukeseente sugulased on meil veel kollas- v\u00f5i hallikaspruuni k\u00fcbaraga kollakas kukeseen (<em>Craterellus lutescens<\/em>) ja lehter-kukeseen (<em>C. tubaeformis<\/em>) ning mustjate trompetjate viljakehadega must torbikseen (<em>C. cornucopioides<\/em>) \u2013 k\u00f5ik need on samuti head s\u00f6\u00f6giseened.\u00a0<\/p>\n<p>Eesti m\u00fckoloogia\u00fchingu esimees K\u00fclli Kalamees<br>http:\/\/mukoloogiauhing.ut.ee<\/p>\n<p>Lilla kukeseene foto (autor: Vello Liiv)\u00a0leiate siit: https:\/\/elurikkus.ut.ee\/kirjeldus.php?lang=est&amp;id=183369<\/p>\n\n\n<figure class=\"wp-block-gallery has-nested-images columns-3 is-cropped wp-block-gallery-1 is-layout-flex wp-block-gallery-is-layout-flex\">\n\n\n\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/121\/must_torbikseen_craterellus_cornucopioides_foto_kulli_kalamees-scaled.jpg\"><img decoding=\"async\" data-id=\"135\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/121\/must_torbikseen_craterellus_cornucopioides_foto_kulli_kalamees-scaled.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-ima&gt;&lt;\/figcaption&gt;&lt;\/figure&gt;\n&lt;\/figure&gt;\n\"><\/a><\/figure><\/figure>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti m\u00fckoloogia\u00fching valis esimest korda aasta seene \u2013 2017. aasta seeneks sai kukeseen. 1963. aastast Eesti Looduseuurijate Seltsi juures tegutsev m\u00fckoloogiasektsioon nimetati 2000. aastal Eesti m\u00fckoloogia\u00fchinguks. Eesti m\u00fckoloogia\u00fching tegeleb seente uurimise, vaatlemise ja populariseerimisega. Eestist on leitud kolm perekonna kukeseen &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":52,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-35","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/users\/52"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1007,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions\/1007"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mukoloogiauhing\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}