{"id":16,"date":"2024-06-12T09:49:55","date_gmt":"2024-06-12T06:49:55","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mtpe\/?page_id=16"},"modified":"2024-06-12T10:13:13","modified_gmt":"2024-06-12T07:13:13","slug":"masintolke-toimetamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mtpe\/","title":{"rendered":"Masint\u00f5lke toimetamine"},"content":{"rendered":"<h3 class=\"wp-block-heading\" id=\"ui-accordion-1-header-0\"><\/h3>\n\n\n<div class=\"accordion-block mb-3\">\n\t\t<div class=\"accordion \" id=\"accordion-accordion-69e5491a4e19e\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e5491a4e19e-collapse-1\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-1\">\n\t\t\t\t\t\t\tMasint\u00f5lke arengust\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-1\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Masint\u00f5lke peale m\u00f5eldes tulevad \u00fcldjuhul meelde populaarsed masint\u00f5lketeenused nagu Google Translate ehk Google\u2019i t\u00f5lge. Samuti kipuvad masint\u00f5lkega seostuma eelk\u00f5ige mingil viisil vigased ja\/v\u00f5i nalja pakkuvad t\u00f5lkelaused ning -tekstid. Kuigi idee\u00a0kasutada arvuteid keele t\u00f5lkimiseks ulatub juba 1940. aastatesse ning selle uurimine on pika ajalooga, ei ole siiani t\u00e4idetud eesm\u00e4rki saavutada automaatne t\u00f5lkimine, mis oleks veatu ja igasuguste piiranguteta. Viimastel aastatel on aga tehisn\u00e4rviv\u00f5rkudel\u00a0p\u00f5hinev masint\u00f5lketehnoloogia h\u00fcppeliselt parandanud t\u00f5lgete kvaliteeti nii, et automaatselt t\u00f5lgitud laused v\u00f5ivad nii m\u00f5nigi kord\u00a0olla t\u00e4iesti veatud v\u00f5i esmapilgul m\u00e4rkamatuks j\u00e4\u00e4vate vigadega. Koos masint\u00f5lketehnoloogia arenguga on muutunud ka probleemid, mis sellise tehnoloogia kasutamisel t\u00f5en\u00e4oliselt tekkida v\u00f5ivad, mist\u00f5ttu on masint\u00f5lgitud tekstiga\u00a0t\u00f6\u00f6tamisel kasulik teada ka \u00fcht-teist k\u00f5nealuse tehnoloogia ajaloost ning uusimatest arengusuundadest. Seni toimunud arengu ajajoonel v\u00f5ib\u00a0masint\u00f5lkes\u00fcsteemid jaotada kolme peamisse kategooriasse.<\/p>\n<p><strong>Reeglip\u00f5hine masint\u00f5lge<\/strong><\/p>\n<p>Tavap\u00e4raselt nimetatakse masint\u00f5lke ajalugu k\u00e4sitledes esimesena lingvistilistel teadmistel p\u00f5hinevaid ehk reeglip\u00f5hiseid masint\u00f5lkes\u00fcsteeme (ingl. <em>Rules Based Machine Translation<\/em>\u00a0(<strong>RBMT<\/strong>)). Nende s\u00fcsteemide jaoks on vaja mahukaid k\u00e4sitsi koostatud grammatikaid ning p\u00f5hjalikke leksikone, mis h\u00f5lmavad morfoloogilist, s\u00fcntaktilist\u00a0ja semantilist\u00a0informatsiooni, mist\u00f5ttu on taoliste s\u00fcsteemide jaoks vajalike vahendite loomine kulukas ning v\u00e4ga t\u00f6\u00f6- ja\u00a0ajamahukas (Liin,\u00a0Muischnek,\u00a0M\u00fc\u00fcrisep,\u00a0Vider<em>\u00a0<\/em>2012: 21). Samas seisneb\u00a0reeglip\u00f5hise masint\u00f5lkes\u00fcsteemi tugevus selles, et ilmnevaid vigu saab juba koostatud reeglite muutmisega h\u00f5lpsasti parandada. Vigade parandamine on s\u00fcstemaatiline ja ekspertidel on t\u00e4psem kontroll selle \u00fcle, kuidas keelt s\u00fcsteemis t\u00f6\u00f6deldakse (<em>ibid.\u00a0<\/em>8). Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib aga \u00f6elda, et taoliste s\u00fcsteemide hea kvaliteedi ja laialdase kasutuselev\u00f5tu peamine takistus on siiski liiga suur aja- ja ressursikulu.\u00a0Kuigi teatavate eesm\u00e4rkide jaoks v\u00f5ivad reeglip\u00f5hised masint\u00f5lkes\u00fcsteemid olla piisavalt head, on reeglip\u00f5hise k\u00e4sitluse puhul t\u00f5eliselt t\u00f5husa masint\u00f5lkes\u00fcsteemi loomine v\u00e4listatud peamiselt kahel p\u00f5hjusel: vajalike andmete sisestamine on p\u00f5him\u00f5tteliselt l\u00f5pmatu \u00fclesanne ning pealegi ei ole v\u00f5imalik t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratleda kogu teadmiste hulka, mida masint\u00f5lkes\u00fcsteem parimaks toimimiseks vajaks (Poibeau 2017: 252).<\/p>\n<p><strong>Statistiline masint\u00f5lge<\/strong><\/p>\n<p>Koos arvutusv\u00f5imsuse kasvuga ja interneti laialdase kasutuselev\u00f5tuga muutus v\u00f5imalikuks ka suurte andmehulkade abil masint\u00f5lkes\u00fcsteemide n-\u00f6 automaatne treenimine. Arendama hakati s\u00fcsteeme, mis piisava hulga olemasolevate paraleeltekstide alusel genereerivad automaatselt masin\u00f5ppe abil l\u00e4hteteksti t\u00f5en\u00e4oliselt ligil\u00e4hedase t\u00f5lke.\u00a0Statistilise masint\u00f5lke (ingl.\u00a0<em>Statistical Machine Translation\u00a0<\/em>(<strong>SMT<\/strong>)) puhul luuaksegi t\u00f5lked kakskeelsetele korpustele tuginevate statistiliste mudelite abil. Selline masint\u00f5lge\u00a0vajab korralikult toimimiseks miljoneid n\u00e4itelauseid\u00a0(Liin <em>et al.<\/em><em>\u00a0<\/em>2012: 8), samas on taolise s\u00fcsteemi loomiseks vaja v\u00e4hem inimt\u00f6\u00f6j\u00f5udu kui reeglip\u00f5hise masint\u00f5lke puhul, sest statistilise masint\u00f5lkes\u00fcsteemi treenimiseks kasutatakse juba olemas olevaid tekste.<\/p>\n<p><strong>Tehisneurov\u00f5rkudel p\u00f5hinev masint\u00f5lge<\/strong><\/p>\n<p>Viimastel aastatel on masint\u00f5lketehnoloogias esile kerkinud uus tehnoloogia, mis algup\u00e4raselt oli inspireeritud inimaju n\u00e4rviv\u00f5rkude talitlusest. Tehisn\u00e4rviv\u00f5rkudel p\u00f5hinevad masint\u00f5lkes\u00fcsteemid (ingl. <em>Neural Machine Translation <\/em>(<strong>NMT<\/strong>)) suudavad luua keerukamaid kontseptsioone hierarhiliselt esitatud informatsioonikihtidest ning on v\u00f5imelised s\u00fcsteemile ette antud andmekogudest \u00f5ppima ja seel\u00e4bi t\u00f5lkimises paremaks muutuma, mis t\u00e4hendab, et selline s\u00fcsteem vajab inimesepoolset juhendamist ja sekkumist m\u00e4rksa v\u00e4hem.<\/p>\n<p>NMT on SMT edasiarendus sellest vaatenurgast, et NMT on tegelikult samuti korpusp\u00f5hine masint\u00f5lge ja ka NMT-tehnoloogial p\u00f5hinevat masint\u00f5lkes\u00fcsteemi on vaja suurte olemasolevate andmekogude abil n-\u00f6 treenida, misl\u00e4bi s\u00fcsteem hakkab masin\u00f5ppe toel tekste paremini t\u00f5lkima, aga NMT p\u00f5hineb uudsel tehnoloogial: tehisn\u00e4rviv\u00f5rkudel. Tehisn\u00e4rviv\u00f5rkudel p\u00f5hinev tehnoloogia t\u00e4hendab lihtsustatult hulka tehisneuroneid, mis on omavahel seotud ning millest \u00fched neuronid saavad teistelt neuronitelt sisendi, teevad seej\u00e4rel teatavad arvutused ning annavad siis v\u00e4ljundi. Tehisneuronite vahelistel \u00fchendustel on aga erinevad kaalud, millest oleneb, kui palju \u00fcks v\u00f5i teine neuron \u00fclej\u00e4\u00e4nud neuroneid ja seega ka l\u00f5plikku v\u00e4ljundit ehk tulemust m\u00f5jutab. Lisaks on keeleline mitmekesisus NMT puhul esitatud vektoritena ehk matemaatiliste suurustena, mida v\u00f5iks v\u00f5rrelda geograafiliste koordinaatidega, mille abil m\u00e4\u00e4ratakse \u00fcksteisega seotud v\u00f5i \u00fcksteisest kaugel asuvad m\u00f5isted (Forcada 2017). See v\u00f5imaldab NMT-l paremini t\u00f5lkida lauset kui tervikut, luues sobivad seosed ka lauses \u00fcksteisest kaugele j\u00e4\u00e4vate fraaside vahel. Tulemuseks on grammatiliselt korrektsem ja palju ladusam tekst kui traditsioonilise SMT puhul, kuigi samal ajal v\u00f5ivad sihtteksti tekkida siiski sisulised vead (vt jaotist \u201eT\u00fc\u00fcpvead\u201c allpool).<\/p>\n<p>Tehisneurov\u00f5rkudel p\u00f5hinev masint\u00f5lge on tihedalt seotud tehisintellekti ja masin\u00f5ppe arenguga \u00fcldiselt ning annab praegu k\u00f5ige parema tulemuse eelk\u00f5ige olukorras, kus masint\u00f5lkes\u00fcsteemi treenitakse kitsa valdkonna olemasolevate andmekogudega (tekstidega). Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib isegi \u00f6elda, et kuna viimasel paaril aastal on t\u00e4nu NMT tehnoloogiale masint\u00f5lke valdkonnas toimunud niiv\u00f5rd kiire ja ulatuslik areng, ei ole masint\u00f5lke kaugem ajalugu enam niiv\u00f5rd asjakohane ning n\u00fc\u00fcdseks keskendutakse peamiselt NMT uurimisele, arendamisele ja parendamisele (Nieminen 2020).<\/p>\n<p>Lisaks t\u00f5lkimisele v\u00f5ib tehisneurov\u00f5rkudel p\u00f5hinev masint\u00f5lkes\u00fcsteem suuta lahendada ka muid \u00fclesandeid. N\u00e4iteks suudab Tartu \u00dclikoolis arendatav NMT-s\u00fcsteem parandada \u00f5igekeelsusvigu, kui kasutaja peaks sisestama l\u00e4htekeelse teksti vigases keeles (sest see masint\u00f5lkes\u00fcsteem on \u00f5ppinud v\u00e4ljundit\u00a0genereerima\u00a0ainult korrektse keele n\u00e4idete abil), ning kohendada stiili samas keeles, muutes kas k\u00f5nekeelse teksti viisakaks tekstiks v\u00f5i vastupidi (Fi\u0161el 2020).<\/p>\n<p><strong>H\u00fcbriids\u00fcsteemid<\/strong><\/p>\n<p>Masint\u00f5lkes\u00fcsteemide puhul v\u00f5idakse kasutada ka n-\u00f6 h\u00fcbriidlahendusi, mis kombineerivad eespool kirjeldatud tehnoloogiaid. N\u00e4iteks on 2012. aastal ilmunud v\u00e4ljaandes \u201eEesti keel digiajastul\u201c (Liin <em>et al. <\/em>2012: 8) m\u00e4rgitud, et kuna \u201estatistiliste ja reeglip\u00f5histe s\u00fcsteemide plussid ja miinused kalduvad teineteist t\u00e4iendama, siis uuemad uurimused keskenduvad neid l\u00e4henemisi kombineerivatele h\u00fcbriids\u00fcsteemidele\u201c. Kuigi ka neuromasint\u00f5lkes\u00fcsteemid t\u00f5lkisid esialgu h\u00e4sti \u00fcksnes l\u00fchemaid lauseid ning pikemate ja keerukamate lausete puhul olid statistilise masint\u00f5lke s\u00fcsteemid paremad, on n\u00fc\u00fcdseks leitud lahendused, mis v\u00f5imaldavad t\u00f5husalt rakendada ka ainult NMT-tehnoloogial p\u00f5hinevaid s\u00fcsteeme (Poibeau 2017: 190).<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-2\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e5491a4e19e-collapse-2\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-2\">\n\t\t\t\t\t\t\tMasint\u00f5lke kvaliteet\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-2\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-2\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Kuigi masint\u00f5lke kvaliteet on viimastel aastatel t\u00e4nu tehisneurov\u00f5rkudel p\u00f5hinevale tehnoloogiale m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt paranenud, ei ole masint\u00f5lgitud tekstid \u00fcldiselt siiski sellisel tasemel, et neid oleks v\u00f5imalik kohe avaldada. Erandlikud juhud on v\u00f5imalikud siis, kui masint\u00f5lget rakendatakse kitsalt v\u00e4ga spetsiifilises valdkonnas, kus parimate tulemuste saavutamiseks rakendatakse h\u00f5lpsamini masint\u00f6\u00f6deldavat piiratud keelt (vt jaotist \u201eMasint\u00f5lke eeltoimetamine\u201c allpool) ning konkreetse valdkonna jaoks loodud masint\u00f5lkes\u00fcsteemi (Koponen 2016: 132).<\/p>\n<p>K\u00f5ige olulisem on meeles pidada seda, et <strong>masint\u00f5lkes\u00fcsteem ei saa t\u00f5lgitava teksti sisust\u00a0aru<\/strong>, nagu inimesed keeles v\u00e4ljendatust aru saavad.\u00a0K\u00f5ik praegu kasutatavad tehisintellekti rakendusviisid, sealhulgas keeletehnoloogilised rakendused nagu masint\u00f5lge, kuuluvad <b>kitsa tehisintellekti<\/b> hulka (ingl <i>artificial narrow intelligence<\/i>, ANI), mis tegeleb \u00fcksnes <b>\u00fche v\u00e4ga konkreetselt piiritletud \u00fclesandega<\/b> ega oska sellest kaugemale \u201em\u00f5elda\u201c (Fi\u0161el 2020). \u00dcldine tehisintellekt (ingl <i>artificial general intelligence<\/i>, AGI) viitab masinale, mis suudab t\u00e4ita igasugust intellektuaalset \u00fclesannet ja praegu on see siiski ulmekirjanduse p\u00e4rusmaa (vt kursust <a title=\"\" href=\"https:\/\/www.elementsofai.ee\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.elementsofai.ee\" data-cke-saved-href=\"https:\/\/www.elementsofai.ee\">\u201eElements of AI\u201c<\/a>, III. \u201eTehisintellekti filosoofia\u201c).<\/p>\n<p>Masint\u00f5lkes\u00fcsteemide kvaliteedi hindamise viisid v\u00f5ib \u00fcldjoontes jagada kahte j\u00e4rgmisse kategooriasse: automaatsed hindamismeetrikad ja inimeste abil hindamine. Kuigi inimesepoolne hindamine v\u00f5ib olla \u00fchest k\u00fcljest k\u00f5ige t\u00f5husam ja laiahaardelisem, on see t\u00f6\u00f6- ja ajamahukas ning kannab endas alati teatavat subjektiivsuse riski. Automaatseid meetrikaid ehk hindamism\u00f5\u00f5dikuid on palju, tuntumat neist on n\u00e4iteks BLEU, METEOR, NIST, TER, CharCut. M\u00f5ned neist (nt BLEU ja METEOR) v\u00f5rdlevad masina t\u00f5lgitud teksti ja inimese t\u00f5lgitud teksti, teised (nt TER, CharCut) aga masina t\u00f5lgitud teksti ning selle sama masint\u00f5lgitud teksti j\u00e4reltoimetatud versiooni ehk l\u00f5pliku tulemuse saamiseks vajalike muudatuste arvu. Esimesel juhul m\u00f5\u00f5detakse seda, kuiv\u00f5rd kattub masint\u00f5lge inimt\u00f5lkega. Teisel juhul vaadatakse seda, kuiv\u00f5rd on inimesel vaja masint\u00f5lgitud teksti muuta, et saada sellest l\u00f5plik, vigadeta tekst. Inimesepoolne kvaliteedi hindamine on m\u00e4rksa mitmek\u00fclgsem ja h\u00f5lmab n\u00e4iteks seda, kuiv\u00f5rd h\u00e4sti on edasi antud teksti t\u00e4hendus v\u00f5i kui ladus tekst on, kuid nende omaduste m\u00e4\u00e4ramisega kaasneb ka subjektiivsus. Samas ei t\u00e4henda see, et automaatsed hindamismeetodid oleksid veatud ja tingimata t\u00e4psemad, sest need ei pruugi toime tulla keelelise varieeruvusega. N\u00e4iteks BLEU puhul on leitud, et see ei ole alati korrelatsioonis inimeste poolt antud hinnangutega (Callison-Burch, Osborne, Koehn 2006). L\u00f5pliku teksti saamiseks masint\u00f5lkesse tehtavate\u00a0vajalike muudatuste arvul (kasutatakse ka terminit\u00a0\u2018<b>toimetamiskaugus<\/b>\u2018, ingl <b><i>edit distance<\/i><\/b>) p\u00f5hinevaid m\u00f5\u00f5dikuid on kritiseeritud kahel p\u00f5hjusel: 1) suurem masint\u00f5lkes tehtavate muudatuste arv ei t\u00e4henda alati, et masint\u00f5lge on halvem; 2) toimetamist (nagu ka t\u00f5lkimist) ja selle tasustamist ei saa taandada \u00fcksnes klahvivajutuste arvule, sest toimetaja t\u00f6\u00f6 h\u00f5lmab teksti sisulise \u00f5igsuse kontrollimist (mida on tegevusena m\u00e4rksa keerulisem m\u00f5\u00f5ta), mitte \u00fcksnes t\u00e4hem\u00e4rkide sisestamist v\u00f5i kustutamist (vt n\u00e4iteks <a title=\"\" href=\"https:\/\/blog.sdl.com\/blog\/edit-distance-not-a-miracle-cure.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/blog.sdl.com\/blog\/edit-distance-not-a-miracle-cure.html\" data-cke-saved-href=\"https:\/\/blog.sdl.com\/blog\/edit-distance-not-a-miracle-cure.html\">Iizuka 2019<\/a>).<\/p>\n<p>Kuna igal hindamismeetodil on oma plussid ja miinused, rakendatakse masint\u00f5lkes\u00fcsteemide kvaliteedi hindamiseks \u00fcldjuhul eri meetodite kombinatsioone.<\/p>\n<p>Ettev\u00f5te Tilde pakub oma veebisaidil v\u00f5imalust m\u00f5\u00f5ta masint\u00f5lgitud tekstide BLEU-skoori: <a title=\"\" href=\"https:\/\/www.letsmt.eu\/Bleu.aspx\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.letsmt.eu\/Bleu.aspx\" data-cke-saved-href=\"https:\/\/www.letsmt.eu\/Bleu.aspx\">https:\/\/www.letsmt.eu\/Bleu.aspx<\/a>.<\/p>\n<p>V\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada p\u00fc\u00fctakse ka uusi hindamiss\u00fcsteeme, mis oleksid usaldusv\u00e4\u00e4rsemad, n\u00e4iteks\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/arxiv.org\/pdf\/1904.09675.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/arxiv.org\/pdf\/1904.09675.pdf\" data-cke-saved-href=\"https:\/\/arxiv.org\/pdf\/1904.09675.pdf\">BERTScore<\/a>.<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-3\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e5491a4e19e-collapse-3\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-3\">\n\t\t\t\t\t\t\tT\u00fc\u00fcpvead\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-3\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-3\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Masint\u00f5lke muudab keeruliseks ja vigaderohkeks eelk\u00f5ige asjaolu, et keeruline on \u00fcheselt defineerida seda, mida t\u00e4hendab t\u00f5lkimine. Samuti pole lihtne t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratleda seda, kuidas piiritleda millegi t\u00e4hendust ja kuidas olla kindel, et t\u00e4hendus on edasi antud. Kui p\u00fc\u00fcame \u00fches keeles v\u00e4ljendatud m\u00f5tet teise keelde \u00fcle kanda, tekib palju k\u00fcsimusi, mis ei ole seotud \u00fcksnes keeleteadusega, vaid ka ps\u00fchholoogiaga ja isegi filosoofiaga: kas t\u00f5lge peaks p\u00f5hinema s\u00f5nadel, fraasidel v\u00f5i lausetel; kuidas \u00fcldse millegi t\u00e4hendust kindlaks teha ja kas k\u00f5ik saavad sellest t\u00e4hendusest \u00fchtmoodi aru (Poibeau 2017: 8)?<\/p>\n<p>\u00dcldistatult on masint\u00f5lkes tekkivad vead seotud konkreetse masint\u00f5lkes\u00fcsteemi tehnoloogiaga. Statistilistele masint\u00f5lkes\u00fcsteemidele on iseloomulikud \u00fchesugused t\u00fc\u00fcpvead, tehisneurov\u00f5rkudel p\u00f5hinevatele masint\u00f5lkes\u00fcsteemidele teistsugused t\u00fc\u00fcpvead. See t\u00e4hendab, et masint\u00f5lkes tekkivad vead on m\u00f5nev\u00f5rra ennustatavad, mis muudab teatavatest t\u00fc\u00fcpvigadest teadliku j\u00e4reltoimetaja jaoks ka masint\u00f5lgitud tekstide toimetamise h\u00f5lpsamaks.<\/p>\n<p>SMT ja NMT s\u00fcsteemide puhul esinevad teatavatel juhtudel \u00fchesugused t\u00fc\u00fcpvead, nagu n\u00e4iteks eba\u00fchtlus numbrite ja URL-ide ning terminoloogia \u00fclekandmises ja p\u00e4risnimede valeks t\u00f5lkimine, kuid NMT puhul on tavap\u00e4rasemad semantilist laadi vead ning loomingulisem masint\u00f5lkimine ja isegi uute s\u00f5nade leiutamine (Forcada 2017).<\/p>\n<p>SMT puhul v\u00f5ib masint\u00f5lkes oodata veel selliseid tavap\u00e4raseid vigu nagu t\u00e4iesti t\u00f5lkimata j\u00e4\u00e4nud s\u00f5nad, t\u00f5lkesse lisandunud v\u00f5i sealt puudu olevad s\u00f5nad, s\u00fcntaksi ja s\u00f5naj\u00e4rjega ning grammatikaga seotud probleemid.<\/p>\n<p>NMT annab varasematest tehnoloogiatest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt parema tulemuse ka selliste keelte puhul, millel on n\u00e4iteks keerukam morfoloogia ja paindlik s\u00f5nade j\u00e4rjekord (nagu eesti keelel). NMT v\u00f5tab paremini arvesse konteksti ning saab hakkama ka pikemate ja keerulisemate lausete t\u00f5lkimisega nii, et tihti on tulemus grammatiliselt veatu, sidus ja igati loogiline, mist\u00f5ttu nimetatakse NMT peamise tugevusena tihtipeale sellest saadava masint\u00f5lgitud teksti ladusust (SDL plc 2018: 29-30). Ladus ja pealtn\u00e4ha veatu teksti loomise v\u00f5ime on aga samal ajal ka NMT \u00fcks olulisimaid miinuseid masint\u00f5lke j\u00e4reltoimetamise seisukohast, sest j\u00e4reltoimetaja jaoks v\u00f5ib see olla v\u00e4ga petlik (<i>ibid<\/i>:<i> <\/i>30).\u00a0Ka Euroopa Komisjoni kirjaliku t\u00f5lke peadirektoraadi eesti keele osakonna t\u00f5lkija Ingrid Sibul j\u00f5udis 2017. aasta l\u00f5pus masint\u00f5lgitud tekste anal\u00fc\u00fcsides j\u00e4reldusele, et tehisn\u00e4rviv\u00f5rkudel p\u00f5hineva masint\u00f5lkega loodud tekstid \u201eon grammatiliselt soravad, aga\u00a0 t\u00e4henduse poolest v\u00e4hem usaldusv\u00e4\u00e4rsed\u201c (Sibul 2017: 5).<\/p>\n<p>NMT-s\u00fcsteemid on praegu k\u00f5ige edukamad siis, kui need \u00f5petatakse masin\u00f5ppetehnoloogia abil v\u00e4lja kitsa valdkonna sarnaste tekstide alusel. See t\u00e4hendab, et NMT ei ole kuigi edukas selliste s\u00f5nade\/fraaside\/tekstide t\u00f5lkimises, mida masint\u00f5lkes\u00fcsteem oma n-\u00f6 treeningu jooksul n\u00e4inud ei ole. Kui SMT puhul oli t\u00f5en\u00e4oline, et s\u00fcsteem kopeeris tundmatud s\u00f5nad ilma neid t\u00f5lkimata l\u00e4htekeelsest tekstist sihtkeelsesse teksti, siis NMT v\u00f5ib tundmatu lauseosa puhul lihtsalt korrata mingit juba s\u00fcsteemile tuttavat s\u00f5na, sisestada t\u00f5lkesse hoopis asjassepuutumatu suvalise s\u00f5na v\u00f5i leiutada uue. Alloleval pildil on masint\u00f5lkeuurija Maarit Koponen oma Twitteri s\u00e4utsus kirjeldanud, et kuigi ta ei ole p\u00e4ris n\u00f5us v\u00e4itega, et NMT on t\u00f5lkimises v\u00e4ga inimese moodi, sisestas tema t\u00f6\u00f6 osaks olev NMT-s\u00fcsteem t\u00f5lkesse t\u00e4iesti ootamatult l\u00e4htetekstis mitte oleva tekstiosa \u201eMa ei tea, mida teha. Ma ei tea.\u201c, mis k\u00f5lab nagu \u00fcks k\u00f5ige inimlikumaid asju, mida teha.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<figure id=\"attachment_3\" aria-describedby=\"caption-attachment-3\" style=\"width: 1024px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-large wp-image-3\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/404\/dunno-1024x254.jpg\" alt=\"mttwitter\" width=\"1024\" height=\"254\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/404\/dunno-1024x254.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/404\/dunno-300x75.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/404\/dunno-768x191.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/404\/dunno.jpg 1075w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><figcaption id=\"caption-attachment-3\" class=\"wp-caption-text\">Twitter \u2013 Maarit Koponen<\/figcaption><\/figure>\n<p>Seniseid arengusuundi ja masint\u00f5lke anal\u00fc\u00fcse arvesse v\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et inimene, kes kasutab v\u00f5i hakkab (l\u00e4hi)tulevikus kasutama masint\u00f5lget n\u00e4iteks oma t\u00f6\u00f6s, puutub k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemalt kokku just tehisn\u00e4rviv\u00f5rkudel p\u00f5hineva s\u00fcsteemiga ning kui see s\u00fcsteem annab t\u00f5lkena igati veatuna tunduva v\u00e4ljundi, tuleks siiski t\u00f5lke sisulist \u00f5igsust hoolikalt kontrollida.<\/p>\n<p>\u00dcldiselt v\u00f5ib ka pealtn\u00e4ha korrektses masint\u00f5lkes esineda siiski n\u00e4iteks j\u00e4rgmisi vigu:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>vale t\u00e4hendus v\u00f5i valed seosed<\/strong> (v\u00f5i ebasobiv s\u00f5naj\u00e4rg);<\/li>\n<li><strong>valed terminid<\/strong>;<\/li>\n<li><strong>konteksti mitte arvesse v\u00f5ttev t\u00f5lge<\/strong>, n\u00e4iteks \u00fche lause kaupa t\u00f5lkimine selliste \u00fcksteisele j\u00e4rgnevate lausete puhul nagu<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u201eSee on Helen. See on tema auto.\u201c \u2013 \u201e<span lang=\"EN\">This is Helen.<\/span> This is <u>his<\/u> car.\u201d<\/p>\n<p>ja v\u00f5rdluseks korrektne t\u00f5lge \u00fche lausena<\/p>\n<p>\u201eSee on Helen, see on tema auto.\u201c \u2013 \u201e<span lang=\"EN\">This is Helen, this is her car.<\/span>\u201d<\/p>\n<p><span lang=\"EN\">(Google Translate, 27.10.2020)<\/span><\/p>\n<p><strong>Mis masint\u00f5lkevigu p\u00f5hjustab?<\/strong><\/p>\n<p>Masint\u00f5lkes tekkivate vigade p\u00f5hjusi ei ole alati lihtne t\u00e4pselt v\u00e4lja selgitada, kuid enamasti on need seotud masint\u00f5lkes\u00fcsteemi n-\u00f6<b> treenimiseks kasutatud tekstidega<\/b> ehk treeningmaterjaliga (paralleelkorpustega). Kehv masint\u00f5lge v\u00f5ib olla seotud n\u00e4iteks kas ebasobiva (<b>vale valdkonna<\/b> v\u00f5i <b>liiga \u00fcldise<\/b>) treeningmaterjaliga v\u00f5i s\u00fcsteemi treenimiseks kasutatavate tekstide <b>liiga v\u00e4ikese hulgaga<\/b>. Nagu ka t\u00f5lkimise puhul, v\u00f5ib masint\u00f5lke v\u00e4ljundi halb kvaliteet olla seotud ka sisendi ehk l\u00e4hteteksti halva kvaliteediga.<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-4\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e5491a4e19e-collapse-4\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-4\">\n\t\t\t\t\t\t\tMis on masint\u00f5lke (j\u00e4rel)toimetamine ja milleks seda vaja on?\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-4\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-4\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>T\u00f5lkevaldkonna mitme \u00fchenduse (Elia, EMT, EUATC, FIT Europe, GALA ja LIND) koost\u00f6\u00f6s loodud keelet\u00f6\u00f6stuse \u00fclevaatliku aruande Language Industry Survey 2019 kohaselt soovis\u00a0aruande aluseks olevale k\u00fcsitlusele vastanud t\u00f5lkevaldkonna (eelk\u00f5ige suurematest) ettev\u00f5tetest 51% masint\u00f5lke rakendamist oma t\u00f6\u00f6s suurendada ning 18% ettev\u00f5tetest oli\u00a0valmis masint\u00f5lke kasutamist alustama (2019\u00a0Language Industry Survey\u00a02019: 10).\u00a0Ka 2020. aastat k\u00e4sitlevas aruandes\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/ec.europa.eu\/info\/sites\/info\/files\/2020_language_industry_survey_report.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Language Industry Survey 2020<\/a>\u00a0on esile toodud, et masint\u00f5lke toimetamine (ning tehisintellekt) oli vastanud ettev\u00f5tete ja t\u00f5lkijate seas \u00fcks k\u00f5ige olulisemaid t\u00f5lketeenuseid ja -turgu m\u00f5jutavaid tegureid.<\/p>\n<p>Rahvusvahelise v\u00f5rgustiku European Master\u2019s in Translation (EMT) 2017. aasta p\u00e4devusraamistikus on t\u00f5lketehnoloogia ja masint\u00f5lkega seotud oskustele p\u00fchendatud oluline osa. Raamistiku n\u00f5uete kohaselt peavad v\u00f5rgustiku liikmeteks olevates \u00fclikoolides t\u00f5lkimist \u00f5ppivad \u00fcli\u00f5pilased p\u00e4rast \u00f5ppekava l\u00e4bimist teadma masint\u00f5lke toimimise p\u00f5him\u00f5tteid ja m\u00f5istma masint\u00f5lke m\u00f5ju t\u00f5lkeprotsessile, oskama hinnata masint\u00f5lkes\u00fcsteemide asjakohasust t\u00f5lkimise t\u00f6\u00f6voos ning rakendada vajaduse korral sobivaid masint\u00f5lkes\u00fcsteeme (European Master\u2019s in Translation 2017: 9).<\/p>\n<p>Masint\u00f5lke j\u00e4reltoimetamise kohta on koostatud ka eraldi rahvusvaheline standard ISO 18587:2017.<\/p>\n<p>Eespool kirjeldatu illustreerib h\u00e4sti seda, kui oluliseks on t\u00f5lkevaldkonnas masint\u00f5lge muutunud. Kui v\u00f5tta lisaks \u00fcldistele kasutustrendidele arvesse seda, et NMT tulemus on tihti grammatiliselt veatu, kuid v\u00f5ib samas olla sisuliselt t\u00e4iesti vale, lisandub masint\u00f5lke olulisusele ka masint\u00f5lke j\u00e4reltoimetamise t\u00e4htis roll. Masint\u00f5lke j\u00e4reltoimetamise (ingl.\u00a0<i>machine translation post-editing,\u00a0<\/i><strong>MTPE<\/strong>) definitsioone on mitmesuguseid. Esmalt tuleks t\u00e4hele panna, et eestikeelne termin \u201ej\u00e4reltoimetamine\u201c on otset\u00f5lge ingliskeelsest terminist\u00a0<i>post-editing<\/i>\u00a0ning v\u00f5ib valdkonnakauge inimese jaoks j\u00e4\u00e4da \u00fcsna arusaamatuks. Kuna termin \u201etoimetamine\u201c juba kannab endas t\u00e4hendust \u201eteksti avaldamiseks viimistlema\u201c (Eesti keele seletav s\u00f5naraamat 2009\u00a0<em>sub<\/em>\u00a0toimetama), siis tundub liide \u201ej\u00e4rel-\u201c esmapilgul \u00fcleliigne olevat. Kuna aga sobiva kvaliteediga masint\u00f5lke saavutamiseks v\u00f5idakse rakendada ka masint\u00f5lkes\u00fcsteemi sisendina kasutatava teksti eeltoimetamist ehk s\u00fcsteemile h\u00f5lpsamini t\u00f6\u00f6deldavaks muutmist, saame r\u00e4\u00e4kida masint\u00f5lke toimetamisest, mis omakorda jaguneb masint\u00f5lke eel- ja j\u00e4reltoimetamiseks.<\/p>\n<p>Masint\u00f5lke j\u00e4reltoimetamist on defineeritud n\u00e4iteks j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n<ul>\n<li>automaatse v\u00f5i poolautomaatse s\u00fcsteemi (masint\u00f5lkes\u00fcsteemi, t\u00f5lkem\u00e4lu) loodud teksti anal\u00fc\u00fcsimine ja korrigeerimine, et tagada selle grammatiline, kirjavahem\u00e4rgistuslik, ortograafiline ning t\u00e4henduslik \u00f5igsus (Euroopa Standardikomitee 2004: 5);<\/li>\n<li>mis tahes automaatse t\u00f5lkimiss\u00fcsteemi loodud t\u00f5lgete kontrollimine, toimetamine ja korrektuur (Gouadec 2007: 25);<\/li>\n<li>masina loodud t\u00f5lke parendamine minimaalse k\u00e4sitsitehtava t\u00f6\u00f6 abil (TAUS 2010, viidatud Screen 2017 kaudu).<\/li>\n<\/ul>\n<p>Oluliseks on muutunud just sobiva kvaliteediga t\u00f5lketeksti saavutamine minimaalse hulga k\u00e4sitsi tehtavate parandustega, ilma \u00fcleliigse t\u00f6\u00f6ta. Seda, mil m\u00e4\u00e4ral on masint\u00f5lkes\u00fcsteemid tegelikult t\u00f5lkijatele kasulikud, ei ole v\u00e4ga palju uuritud ning v\u00e4he on seda loomulikult tehtud praegu k\u00f5ige uuema NMT tehnoloogia puhul, aga n\u00e4iteks masint\u00f5lke j\u00e4reltoimetamist k\u00e4sitlevast Katre Sepa magistrit\u00f6\u00f6st selgus, et SMT aitas tarkvaratekstide inglise keelest eesti keelde t\u00f5lkimise puhul t\u00f5lkijate kiirust suurendada keskmiselt 25% (Sepp 2017: 45). Erinevates uurimustes on t\u00f5lkimise kiiruse kasvuks saadud n\u00e4itajaid vahemikus 30\u2013300% (AMTA 2016), mis muudab j\u00e4reltoimetamise atraktiivseks neile, kelle jaoks on t\u00f5lkeprotsessi efektiivsus v\u00e4ga oluline.\u00a0\u00dchest k\u00fcljest tundub ahvatlev saada t\u00f5lkimise kiirendamise abil n\u00e4iteks rohkem tulu, kuid keeletehnoloogia professor Mark Fi\u0161el (2016) on \u00f6elnud, et kindlasti ei tohiks \u201et\u00f5lkimise puhul arvestada ainult ajakuluga ega inimesi tuimalt vaid j\u00e4reltoimetama panna, kuna see v\u00f5ib kasvatada stressi ja tuua kaasa v\u00e4\u00e4rtuslike spetsialistide l\u00e4bip\u00f5lemise\u201c. Masint\u00f5lke j\u00e4reltoimetamist v\u00f5iks eelk\u00f5ige n\u00e4ha kui v\u00f5imalust lasta masinal automaatselt \u00e4ra teha t\u00f5lket\u00f6\u00f6 rutiinne ja igavam osa ning j\u00e4tta selle loomingulisem pool inimesele (<i>ibid.<\/i>).<\/p>\n<p>USA t\u00f6\u00f6j\u00f5ustatistika ameti Bureau of Labor Statistics (2019) andmetel v\u00f5ib eeldada, et t\u00f5lkide ja t\u00f5lkijate osakaal t\u00f6\u00f6h\u00f5ives suureneb ajavahemikus 2018-2028 tervelt 19%, mis on m\u00e4rksa rohkem kui k\u00f5ikide muude valdkondade keskmine. Ka Eestis on\u00a0SA Kutsekoda poolt t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajaduse seire- ja prognoosis\u00fcsteemi OSKA raames koostatud uuringu andmetel kirjalikus ja suulises t\u00f5lkimistegevuses majandusn\u00e4itajad olnud kindla t\u00f5usutrendiga (SA Kutsekoda 2019: 88).<\/p>\n<p>Kuna t\u00f5lkemahud n\u00e4itavad pigem t\u00f5usvat kui langevat trendi, v\u00f5ib eeldada ka j\u00e4tkuvalt kasvavat huvi masint\u00f5lke arendamise ja kasutuselev\u00f5tu vastu. Mida paremini on t\u00f5lkijad kursis masint\u00f5lke arenguga ja kasutusviisidega, seda suuremat rolli saavad nad ka ise kanda oma erialase tuleviku kujundamises.<\/p>\n<p>Masint\u00f5lke j\u00e4reltoimetamine erineb aga oluliselt tavap\u00e4rasest inimese loodud t\u00f5lke toimetamisest, mist\u00f5ttu ei pruugi sugugi parim lahendus olla see, kui pikka aega t\u00f5lkimisele v\u00f5i inimeste loodud t\u00f5lgete toimetamisele spetsialiseerunud t\u00f5lkijad v\u00f5i toimetajad hakkavad ilma ettevalmistuseta masint\u00f5lget toimetama. Teatav \u00fchisosa on nii t\u00f5lkimisel, inimt\u00f5lke toimetamisel kui ka masint\u00f5lke j\u00e4reltoimetamisel k\u00fcll olemas (n\u00e4iteks peab k\u00f5igi puhul silmas pidama teksti sihtr\u00fchma), kuid j\u00e4reltoimetamise puhul v\u00f5ib soovitav l\u00f5plik kvaliteeditase olla erinev ning masint\u00f5lke puhul on t\u00f5en\u00e4olised teatavad t\u00fc\u00fcpvead, mille esinemist asjakohast masint\u00f5lkes\u00fcsteemi tundes v\u00f5ib eeldada.\u00a0Kui masint\u00f5lkes\u00fcsteem \u00f5pib kasutaja tehtud parandustest ja muutub seel\u00e4bi aja jooksul paremaks v\u00f5i muudab oma v\u00e4ljundit interaktiivselt olenevalt kasutaja sisestatust, v\u00f5ib \u00f6elda, et j\u00e4reltoimetamise asemel on tegemist juba pigem arvuti ja inimese pidevas koost\u00f6\u00f6s valmiva t\u00f5lkega (loe interaktiivse kohanduva masint\u00f5lketoega t\u00f5lkimisplatvormi Lilt kohta allpool jaotisest \u201eTulevikustsenaariumid\u201c).<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-5\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e5491a4e19e-collapse-5\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-5\">\n\t\t\t\t\t\t\tMasint\u00f5lke j\u00e4reltoimetamise tasemed ja etapid\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-5\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-5\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Kui r\u00e4\u00e4gime sellest, et masint\u00f5lke j\u00e4reltoimetamise puhul v\u00f5ib soovitav l\u00f5plik kvaliteedi tase olla erinev, t\u00e4hendab see seda, et t\u00f5lke soovija v\u00f5ib \u00fcldistatult soovida kas<\/p>\n<ul>\n<li>t\u00f5lget, mis on arusaadav ja annab l\u00e4hteteksti sisu \u00fcldjoontes edasi (\u00fcldiselt olukordades, kus t\u00f5lget hiljem kusagil ei avaldata ja\/v\u00f5i t\u00f5lketeksti kvaliteediga ei ole seotud olulisi riske) v\u00f5i<\/li>\n<li>t\u00f5lget, mis oleks samav\u00e4\u00e4rne veatu ja sobiva stiiliga inimt\u00f5lkega.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Sellest l\u00e4htudes liigitatakse masint\u00f5lke j\u00e4reltoimetamine tavaliselt \u00fchte kahest kategooriast: osaline j\u00e4reltoimetamine (ingl. <strong><em>light post-editing, <\/em>LPE<\/strong>) v\u00f5i t\u00e4ielik j\u00e4reltoimetamine (ingl. <strong><em>full post-editing, <\/em>FPE<\/strong>).<\/p>\n<p><strong>Osaline j\u00e4reltoimetamine\u00a0<\/strong><\/p>\n<p>Masint\u00f5lke osalise j\u00e4reltoimetamise eesm\u00e4rk on eelk\u00f5ige saavutada arusaadav tekst, millel on l\u00e4htetekstiga sama sisu, kuid seejuures l\u00e4htutakse p\u00f5him\u00f5ttest, et kui midagi selle eesm\u00e4rgi saavutamiseks tingimata muuta pole vaja, siis seda ei muudeta. J\u00e4reltoimetaja j\u00e4tab masint\u00f5lgitud tekstist alles nii suure osa kui v\u00f5imalik ja parandab m\u00f5nd tekstiosa \u00fcksnes siis, kui parandamata j\u00e4tmine takistaks tekstist aru saamist v\u00f5i l\u00e4hteteksti m\u00f5tte edastamist. Osalise j\u00e4reltoimetamise puhul toimetaja<\/p>\n<ul>\n<li>kontrollib, et midagi ei ole t\u00f5lkest v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud ja midagi \u00fcleliigset pole sellesse lisandunud;<\/li>\n<li>parandab ilmsed eba\u00f5iged s\u00f5nad v\u00f5i laused;<\/li>\n<li>parandab teksti struktuurilisi probleeme, kui need tekitavad teksti eba\u00f5igelt v\u00f5i ebaselgelt m\u00f5istmise ohu.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Osalise j\u00e4reltoimetamise puhul ei p\u00f6\u00f6rata eriti t\u00e4helepanu teksti stiilile ja ladususele ning oluline on mitte j\u00e4\u00e4da teksti liiga kauaks viimistlema, st mitte kulutada ebavajalikult palju aega ebavajalike muudatuste tegemisele.<\/p>\n<p><strong>T\u00e4ielik j\u00e4reltoimetamine<\/strong><\/p>\n<p>Masint\u00f5lke t\u00e4ieliku j\u00e4reltoimetamise eesm\u00e4rk on teha masint\u00f5lkest inimese loodud t\u00f5lgetega v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne tekst, mis oleks lisaks sisulisele \u00f5igsusele koosk\u00f5las ka stiililiste ootustega ning t\u00f5lke soovija v\u00f5i valdkonna terminoloogiaga ja suunistega. T\u00e4ieliku j\u00e4reltoimetamise puhul toimetaja (lisaks osalise j\u00e4reltoimetamise puhul kontrollitavale)<\/p>\n<ul>\n<li>tagab, et tekst oleks nii grammatiliselt, s\u00fcntaktiliselt kui ka semantiliselt\u00a0\u00f5ige;<\/li>\n<li>parandab k\u00f5ik \u00f5igekirjavead;<\/li>\n<li>kontrollib, et t\u00f5lkes oleks \u00fchtselt kasutatud n\u00f5utud terminoloogiat;<\/li>\n<li>tagab, et teksti stiil oleks asjakohane ja kliendi ootustele vastav ning et tekst oleks ladus;<\/li>\n<li>tagab teksti n\u00f5uetekohase vormistuse.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kirjeldatud j\u00e4reltoimetamise tasemed ja nende puhul j\u00e4reltoimetaja t\u00e4helepanu all olevad teksti aspektid on visuaalselt kokku v\u00f5etud j\u00e4rgmisel joonisel (turu-uuringute ja konsultatsioonifirma Common Sense Advisory ja ettev\u00f5tte KantanMT materjali alusel):<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<figure id=\"attachment_10\" aria-describedby=\"caption-attachment-10\" style=\"width: 1000px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-10\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/404\/mt_toimetamise_tasemed_01.png\" alt=\"MT j\u00e4reltoimetamise tasemed\" width=\"1000\" height=\"563\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/404\/mt_toimetamise_tasemed_01.png 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/404\/mt_toimetamise_tasemed_01-300x169.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/404\/mt_toimetamise_tasemed_01-768x432.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption id=\"caption-attachment-10\" class=\"wp-caption-text\">MT j\u00e4reltoimetamise tasemed<\/figcaption><\/figure>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p>Osalist ja t\u00e4ielikku j\u00e4reltoimetamist k\u00e4sitlevad t\u00e4psed suunised koostab toimetajate jaoks tihtipeale iga ettev\u00f5te (t\u00f5lkeb\u00fcroo) eraldi ning kuna need ei ole \u00fcldjuhul avalikult k\u00e4ttesaadavad, on nende sarnasust\/erinevust ka keeruline hinnata, kuid avalikult k\u00e4ttesaadavate suuniste puhul on leitud, et osalise ja t\u00e4ieliku j\u00e4reltoimetamise kriteeriumid on suures osas kattuvad (<a title=\"\" href=\"https:\/\/www.bjmc.lu.lv\/fileadmin\/user_upload\/lu_portal\/projekti\/bjmc\/Contents\/4_2_23_Hu.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.bjmc.lu.lv\/fileadmin\/user_upload\/lu_portal\/projekti\/bjmc\/Contents\/4_2_23_Hu.pdf\" data-cke-saved-href=\"https:\/\/www.bjmc.lu.lv\/fileadmin\/user_upload\/lu_portal\/projekti\/bjmc\/Contents\/4_2_23_Hu.pdf\">Hu, Cadwell 2016<\/a>).<\/p>\n<p><b>Masint\u00f5lke toimetamise etapid<\/b><\/p>\n<p>Selleks, et (v\u00f5imalike vigadega) masint\u00f5lge selle toimetajat ja toimetatavast tekstist aru saamist liigselt ei m\u00f5jutaks (nii, et ka toimetaja v\u00f5ib teksti selle tagaj\u00e4rjel hakata valesti m\u00f5istma), on oluline, et masint\u00f5lke toimetamisel l\u00e4bitaks vajalikud tegevused j\u00e4rgmises j\u00e4rjekorras:<\/p>\n<p><b>1. loe l\u00e4bi l\u00e4htetekst;<\/b><\/p>\n<p><b>2. saa l\u00e4htetekstist aru.<\/b><\/p>\n<p>Alles seej\u00e4rel tuleks edasi liikuda ja teha j\u00e4rgmist:<\/p>\n<p>3. loe masint\u00f5lget;<\/p>\n<p>4. tuvasta vead masint\u00f5lkes;<\/p>\n<p>5. paranda vead masint\u00f5lkes.<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-6\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e5491a4e19e-collapse-6\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-6\">\n\t\t\t\t\t\t\tMillised oskused peaksid masint\u00f5lke j\u00e4reltoimetajal olema?\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-6\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-6\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\">Masint\u00f5lke j\u00e4reltoimetajal peaksid olema samad teadmised ja oskused mis t\u00f5lkijal, kuid lisaks sellele on j\u00e4reltoimetamise puhul vajalikud ja\/v\u00f5i kasulikud j\u00e4rgmised teadmised ja oskused (O\u2019Brien 2002: 102-103):<\/span><\/span><\/p>\n<ul>\n<li style=\"margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 7.5pt; text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\">tekstit\u00f6\u00f6tlustarkvaraga t\u00f6\u00f6tamise hea oskus \u00fcldiselt;<\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 7.5pt; text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\">masint\u00f5lketehnoloogia aluste ja toimimise m\u00f5istmine;<\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 7.5pt; text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\">positiivne suhtumine masint\u00f5lketehnoloogiasse;<\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 7.5pt; text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\">kannatlikkus;<\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 7.5pt; text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\">teadmised eeltoimetamisest ja piiratud loomulikest keeltest;<\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 7.5pt; text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\">teatavad programmeerimisoskused.<\/span><\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"margin: 0cm 0cm 7.5pt; text-align: justify;\">Eelk\u00f5ige tuleb kasuks <b>masint\u00f5lkes\u00fcsteemide tundmine<\/b>, sest see aitab j\u00e4reltoimetajal otsida ja \u00e4ra tunda t\u00fc\u00fcpilisi vigu. Oluline on ka oskus teha <b>\u00fcksnes vajalikul m\u00e4\u00e4ral parandusi ja muudatusi<\/b>\u00a0(m\u00f5istmine, et \u00fcks raske viga ei muuda kogu masint\u00f5lgitud lauset v\u00f5i teksti kasutusk\u00f5lbmatuks, sest see v\u00f5ib olla v\u00e4ga lihtsasti parandatav) ning pidada alati silmas <b>ajakulu<\/b> ja p\u00fcstitatud kvaliteedieesm\u00e4rki. Kui v\u00f5tame arvesse seda, et NMT v\u00e4ljund v\u00f5ib olla pealtn\u00e4ha t\u00e4iesti veatu t\u00f5lge, kuid siiski peita endas sisulisi vigu, v\u00f5ib j\u00e4reltoimetaja \u00fche olulise oskusena nimetada ka teksti <b>kriitiliselt anal\u00fc\u00fcsimise oskust<\/b>. Oluline on seega <b>t\u00e4helepanelikkus<\/b>, <b>v\u00f5ime kiirelt otsuseid langetada<\/b> ning <b>etteantud reeglite ja suuniste j\u00e4rgimine<\/b>.<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-7\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e5491a4e19e-collapse-7\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-7\">\n\t\t\t\t\t\t\tMasint\u00f5lke eeltoimetamine\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-7\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-7\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p style=\"text-align: justify;\">Eeltoimetamine (ingl. <i>pre-editing<\/i>) t\u00e4hendab teksti t\u00f6\u00f6tlemist enne masint\u00f5lkimise toimumist. Eeltoimetamise ajal kontrollitakse ja vajaduse korral parandatakse l\u00e4hteteksti \u00f5igekirjutust, kirjavahem\u00e4rgistust ja vormistust, lihtsustatakse keerukamate lausete \u00fclesehitust ja muudetakse lauseid nii, et tekst ei oleks mitmem\u00f5tteline. Selle eesm\u00e4rk on muuta tekst masint\u00f5lkes\u00fcsteemi jaoks h\u00f5lpsamini t\u00f6\u00f6deldavaks, et s\u00fcsteemi v\u00e4ljund ehk t\u00f5lge oleks parema kvaliteediga. Eeltoimetamise reeglid v\u00f5ivad olla koostatud nii inimese- kui ka masinapoolseks j\u00e4rgimiseks. Kui l\u00e4hteteksti eeltoimetamine muudab masint\u00f5lkes\u00fcsteemi loodava t\u00f5lke paremaks, siis l\u00fcheneb ka selle masint\u00f5lke j\u00e4reltoimetamisele kuluv aeg (Gerlach, Porro Rodriguez, Bouillon, Lehmann 2013).<\/p>\n<p style=\"margin: 0cm 0cm 7.5pt; text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\">M\u00f5nikord r\u00e4\u00e4gitakse keeletehnoloogia kontekstis ka piiratud loomulikest keeltest (ingl. <i>controlled natural languages, <\/i>CNL). Tegemist on p\u00f5him\u00f5tteliselt tehiskeeltega, mis sisaldavad ainult teatavaid osi loomulikust keelest, et olla seel\u00e4bi masinarusaadavalt t\u00f6\u00f6deldavad ja h\u00f5lbustada n\u00e4iteks erinevatel eesm\u00e4rkidel toimuvat inimese ja masina vahelist suhtlust.<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 0cm 0cm 7.5pt; text-align: justify;\">N\u00e4iteks v\u00f5ib teksti masint\u00f5lke jaoks eeltoimetades piirata lausete pikkust 20\u201325 s\u00f5naga, sest v\u00e4ga pikad laused v\u00f5ivad NMT puhul probleeme tekitada, nagu need v\u00f5ivad muidugi t\u00f5lke kvaliteeti m\u00f5jutada ka inimese tehtava t\u00f5lke puhul (l\u00fchidalt ja lihtsalt soovitatakse tekste kirjutada ka Euroopa Komisjoni juhendis \u201eKirjuta selgelt\u201c (2017: 6) ning selge keele liikumine on viimasel aastak\u00fcmnel taas tuule tiibadesse saanud). K\u00fcll aga ei t\u00e4henda pikemad laused tingimata seda, et eeldada v\u00f5iks kehvemat masint\u00f5lget v\u00f5i tavap\u00e4rasest keerulisemat toimetamist\u00f6\u00f6d, sest n\u00e4iteks masint\u00f5lkes esineda v\u00f5ivad terminoloogia- v\u00f5i \u00fcldised t\u00e4hendusvead v\u00f5ivad olla seotud pigem masint\u00f5lkes\u00fcsteemi treeningandmetega, mitte s\u00f5nade arvuga \u00fches lauses.<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-8\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e5491a4e19e-collapse-8\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-8\">\n\t\t\t\t\t\t\tN\u00e4ited\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-8\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-8\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\"><strong>Masint\u00f5lke t\u00fc\u00fcpvigade n\u00e4ited<\/strong> <\/span><\/span><\/p>\n<p>(allikad: Google Translate,\u00a0Tilde Translator, SDL plc, eTranslation)<\/p>\n<p>NB! Kuna masint\u00f5lkes\u00fcsteeme\u00a0arendatakse ja nende tulemusi parendatakse kogu aeg, siis v\u00f5ivad allpool esitatud n\u00e4ited juba olla parandatud v\u00f5i k\u00e4ttesaadavates levinud masint\u00f5lkes\u00fcsteemides enam mitte esineda.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 900px;\" border=\"1\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><span style=\"color: #008080;\"><strong>Viga<\/strong><\/span><\/td>\n<td><span style=\"color: #008080;\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/span><\/td>\n<td><span style=\"color: #008080;\"><strong>Kuidas parandada?<\/strong><\/span><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Vale t\u00e4hendus \/ valed seosed<\/td>\n<td><em>Europe\u2019s excellent researchers publish <strong>the most scientific articles<\/strong> on AI globally.<\/em>\n<p>\u2192<\/p>\n<p>Euroopa tippteadlased avaldavad <span style=\"color: #b22222;\"><strong>maailma k\u00f5ige teaduslikumad artiklid<\/strong><\/span> tehisintellekti kohta.<\/p>\n<p><em>Farmers could earn <strong>\u20ac90 more<\/strong> per acre.<\/em><\/p>\n<p>\u2192<\/p>\n<p>P\u00f5llumajandustootjad v\u00f5ivad teenida <span style=\"color: #b22222;\"><strong>rohkem kui 90 eurot<\/strong><\/span> aakri kohta.<\/p><\/td>\n<td>J\u00e4reltoimetamise k\u00e4igus (tuvastada aitab \u00fcksnes t\u00e4helepanelik lugemine)<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>T\u00e4henduse muutumine vastupidiseks<\/td>\n<td><em>Whereas the shipping industry to some extent can mitigate costs by idling vessels thus avoiding fuel and terminal handling costs, the cost base of port terminals is far more <strong>inelastic<\/strong> in the short term.<\/em>\n<p>\u2192<\/p>\n<p>Kuigi laevandussektor saab teataval m\u00e4\u00e4ral kulusid leevendada laevade t\u00fchik\u00e4igul t\u00f6\u00f6tamisega, v\u00e4ltides seega k\u00fctuse ja terminali k\u00e4itlemiskulusid, on sadamaterminalide kulubaas l\u00fchikeses perspektiivis palju <span style=\"color: #b22222;\"><strong>elastsem<\/strong><\/span>.<\/p><\/td>\n<td>J\u00e4reltoimetamise k\u00e4igus (tuvastada aitab \u00fcksnes t\u00e4helepanelik lugemine)<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Terminoloogiline eba\u00fchtlus<\/td>\n<td><em>Tighten the <span style=\"color: #b22222;\"><b>lock nut<\/b><\/span>. The <span style=\"color: #b22222;\"><b>counter nuts<\/b><\/span> are not provided with the product.<\/em><\/td>\n<td>J\u00e4reltoimetamise k\u00e4igus, m\u00f5ningatel juhtudel ka t\u00f5lkeabiprogrammi kvaliteedikontrollimoodulis koos terminibaasiga kasutatuna<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Isikute\/asutuste nimed on t\u00f5lgitud<\/td>\n<td>Aruandest n\u00e4htub, et <strong>O\u00dc Minu \u00d5un<\/strong> t\u00f6\u00f6tajate arv on aastaga langenud.\n<p>\u2192<\/p>\n<p><em>The report shows that the number of <b>O\u00dc <span style=\"color: #b22222;\">My<\/span> \u00d5un<\/b> employees has decreased over the year.<\/em><\/p><\/td>\n<td>J\u00e4reltoimetamise k\u00e4igus, kui ei ole n\u00e4iteks t\u00f5lkeabiprogrammis ennetavalt m\u00e4\u00e4ratud konkreetsed nimed mittet\u00f5lgitavateks elementideks (<em>non-translatables)<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>T\u00f5lkimata j\u00e4\u00e4nud s\u00f5nad<\/td>\n<td>Kolmap\u00e4eval ja neljap\u00e4eval oleme Barentsi merelt ulatuva madalr\u00f5huala v\u00f5rdlemisi tuulises l\u00f5unaservas: sageli sajab nii vihma kui <b>l\u00f6rtsi<\/b>, idas ka lund.\n<p>\u2192<\/p>\n<p><em>On Wednesday and Thursday, the low-pressure area from the Barents Sea is comparatively windy on the southern edge: it often rains as rain and <span style=\"color: #b22222;\"><b>l\u00f6rts<\/b><\/span>, and snow in the east.<\/em><\/p><\/td>\n<td>J\u00e4reltoimetamise k\u00e4igus<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Eba\u00fchtlane kirjaviis, l\u00fchendid valed<\/td>\n<td>BD\u00dc asemel <strong><span style=\"color: #b22222;\">Bd\u00fc\/BDU<\/span><\/strong><\/td>\n<td>J\u00e4reltoimetamise k\u00e4igus<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>V\u00e4ljaj\u00e4tud<\/td>\n<td>T\u00f6\u00f6s oluliste <b>varuosade<\/b> dokumentatsiooni esmane esitamine.\n<p>\u2192<\/p>\n<p><em>Initial submission of documentation for <b>work-essential <span style=\"color: #b22222;\">parts<\/span><\/b>.<\/em><\/p><\/td>\n<td>J\u00e4reltoimetamise k\u00e4igus<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Kordused (<em>neural babble<\/em>)<\/td>\n<td>Nutritional yeast is not the same as baking yeast or brewer\u2019s yeast.\n<p>\u2192<\/p>\n<p><em><span style=\"color: #b22222;\"><b>Hefehefe<\/b><\/span> ist nicht dasselbe wie die <span style=\"color: #b22222;\"><b>Hefehefe<\/b><\/span> oder die <span style=\"color: #b22222;\"><b>Hefehefe<\/b><\/span>.<\/em><\/p><\/td>\n<td>J\u00e4reltoimetamise k\u00e4igus (kuigi v\u00e4hemalt \u00fcksteise k\u00f5rval olevaid korduseid aitab tuvastada ka t\u00f5lkeabiprogrammi kvaliteedikontrollimoodul)<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>S\u00f5naloome<\/td>\n<td>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 0cm 0cm 7.5pt 0cm;\"><em><span lang=\"EN-US\"><span style=\"color: #222222;\">In summer one should walk along unploughed <b>land strips<\/b> between or at the edge of fields or along the bank of drainage ditches. <\/span><\/span><\/em><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 0cm 0cm 7.5pt 0cm;\"><span lang=\"EN-US\"><span style=\"color: #222222;\">\u2192 <\/span><\/span><\/p>\n<p><span lang=\"EN-US\"><span style=\"line-height: 107%;\"><span style=\"color: #222222;\">Suvel tuleks k\u00f5ndida m\u00f6\u00f6da lagedaid <\/span><span style=\"color: #b22222;\"><b>maariibu<\/b><\/span><span style=\"color: #222222;\"> p\u00f5ldude vahel v\u00f5i servades v\u00f5i m\u00f6\u00f6da kuivenduskraavide kallast.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p><em>Dry, semi-dry, semi-sweet or sweet white wine with the aromas and flavours of fresh fruit, apricot and <strong>lime tree blossom<\/strong>, and with rich honey flavours.<\/em><\/p>\n<p><span lang=\"EN-US\"><span style=\"color: #222222;\">\u2192<\/span><\/span><\/p>\n<p>Kuiv, poolkuiv, poolmagus v\u00f5i magus valge vein, millel on v\u00e4rskete puuviljade, aprikoosi ja <span style=\"color: #b22222;\"><strong>lubjapuu\u00f5ite<\/strong><\/span> l\u00f5hn ja maitse ning rikkalik meemaitse.<\/p><\/td>\n<td>J\u00e4reltoimetamise k\u00e4igus<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Konteksti sobimatud s\u00f5nad<\/td>\n<td>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 0cm 0cm 7.5pt 0cm;\"><em><span lang=\"EN-US\"><span style=\"color: #222222;\">However, access is not permitted to sown crops, young crops, grain fields, plantations and apiaries, and also places where damage can be caused to the owner, even if there is no <b>fence or no-trespassing sign<\/b>. <\/span><\/span><\/em><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 0cm 0cm 7.5pt 0cm;\"><span lang=\"EN-US\"><span style=\"color: #222222;\">\u2192 <\/span><\/span><\/p>\n<p><span lang=\"EN-US\"><span style=\"line-height: 107%;\"><span style=\"color: #222222;\">Kuid k\u00fclvatud p\u00f5llukultuuride, noorte p\u00f5llukultuuride, teraviljap\u00f5ldude, istandike ja mesilate sissep\u00e4\u00e4s pole lubatud ega ka kohtadele, kus omanikule v\u00f5ib kahju tekkida, isegi kui <\/span><span style=\"color: #b22222;\"><b>aida v\u00f5i \u00fclek\u00e4igurada<\/b><\/span><span style=\"color: #222222;\"> pole.<\/span><\/span><\/span><\/p><\/td>\n<td>J\u00e4reltoimetamise k\u00e4igus<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Vale kuup\u00e4evavorming<\/td>\n<td><span style=\"color: #b22222;\"><b>04\/22\/2020<\/b><\/span> eestikeelses t\u00f5lkes<\/td>\n<td>T\u00f5lkeabiprogrammis kvaliteedikontrolli k\u00e4igus<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\u00d5igekirjavead<\/td>\n<td><\/td>\n<td>T\u00f5lkeabiprogrammis\/tekstit\u00f6\u00f6tlusprogrammis kvaliteedikontrolli k\u00e4igus<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 0cm 0cm 7.5pt 0cm;\">Nagu eespool esitatud n\u00e4idetest v\u00f5ib n\u00e4ha, on paljud masint\u00f5lkevead (eriti sellised rasked vead nagu t\u00e4henduse muutumine) tuvastatavad \u00fcksnes teksti t\u00e4helepanelikul lugemisel ja anal\u00fc\u00fcsimisel, samas kui m\u00f5ned vead on automaatselt tuvastatavad ka t\u00f5lkeabi- v\u00f5i tekstit\u00f6\u00f6tlusprogrammides.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 0cm 0cm 7.5pt 0cm;\"><strong><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\">Masint\u00f5lke j\u00e4reltoimetamise n\u00e4ited <\/span><\/span><\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 0cm 0cm 7.5pt 0cm;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\">(Google Translate)<\/span><\/span><\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 900px;\" border=\"1\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><\/td>\n<td><\/td>\n<td><span style=\"color: #008080;\"><strong>Muudatused<\/strong><\/span><\/td>\n<td><span style=\"color: #008080;\"><strong>Muudatuste m\u00e4\u00e4r<\/strong><\/span><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><span style=\"color: #008080;\"><strong>L\u00e4htetekst<\/strong><\/span><\/td>\n<td><em>Every two weeks for the past 10 years, a team of scientists led by Professor Luciana Gatti, a researcher at Brazil\u2019s National Institute for Space Research (INPE) has been measuring greenhouse gasses by flying aircraft fitted with sensors over different parts of the Amazon basin.<\/em><\/td>\n<td><\/td>\n<td><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><span style=\"color: #008080;\"><strong>Masint\u00f5lge<\/strong><\/span><\/td>\n<td>Viimase <span style=\"color: #b22222;\"><b>kahe<\/b><\/span> aasta jooksul iga kahe n\u00e4dala tagant on Brasiilia riikliku kosmoseuuringute instituudi (INPE) teadlase professor Luciana Gatti juhitud teadlaste meeskond m\u00f5\u00f5tnud kasvuhoonegaase <span style=\"color: #b22222;\"><b>gaasi<\/b><\/span> lennukitega, mis on varustatud anduritega <b><span style=\"color: #800000;\">Amazonase<\/span> <span style=\"color: #b22222;\">basseini<\/span> <span style=\"color: #800000;\">eri osade\u00a0kohal<\/span><\/b>.<\/td>\n<td><\/td>\n<td><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><span style=\"color: #008080;\"><strong>Osaline j\u00e4reltoimetamine<\/strong><\/span><\/td>\n<td>Viimase <span style=\"color: #008000;\"><b>k\u00fcmne<\/b><\/span> aasta jooksul iga kahe n\u00e4dala tagant on Brasiilia riikliku kosmoseuuringute instituudi (INPE) teadlase professor Luciana Gatti juhitud teadlaste meeskond m\u00f5\u00f5tnud kasvuhoonegaase lennukitega, mis on varustatud anduritega<span style=\"color: #008000;\"><b>,<\/b> <\/span>Amazonase <span style=\"color: #008000;\"><b>j\u00f5gikonna<\/b><\/span> eri osade\u00a0kohal.<\/td>\n<td>Parandatud on ilmne valet\u00f5lge aastate kohta ning termin, mis on mitmet\u00e4henduslik. Kui masint\u00f5lkes oleks olnud n\u00e4iteks termin <span class=\"st\">\u201e<\/span>valgala<span class=\"st\">\u201c<\/span> (terminibaasis ESTERM termini <span class=\"st\">\u201e<\/span>j\u00f5gikond<span class=\"st\">\u201c<\/span> s\u00fcnon\u00fc\u00fcm), siis seda poleks osalise j\u00e4reltoimetamise puhul vaja muuta, aga kuna termin <span class=\"st\">\u201e<\/span>bassein<span class=\"st\">\u201c<\/span> v\u00f5ib lugeja segadusse ajada ja takistada l\u00e4hteteksti t\u00e4henduse edasiandmist, on parem see asendada. Lisatud on ka \u00fcks koma, et lauset ei oleks v\u00f5imalik valesti lugeda (kuigi osalise j\u00e4reltoimetamise puhul soovitatakse tavaliselt kirjavahem\u00e4rgistusele mitte t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, on valet\u00f5lgenduste v\u00e4ltimine siiski k\u00f5ige olulisem).<\/td>\n<td>6%*<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><span style=\"color: #008080;\"><strong>T\u00e4ielik j\u00e4reltoimetamine<\/strong><\/span><\/td>\n<td>Viimase <span style=\"color: #008000;\"><b>k\u00fcmne<\/b><\/span> aasta jooksul on Brasiilia riikliku kosmoseuuringute instituudi (INPE) teadlase professor Luciana Gatti juhitud teadlaste meeskond <span style=\"color: #008000;\"><b>iga kahe n\u00e4dala tagant<\/b><\/span> m\u00f5\u00f5tnud\u00a0<span style=\"color: #008000;\"><b>Amazonase j\u00f5gikonna eri osade\u00a0kohal<\/b><\/span> kasvuhoonegaase lennukitega, mis on varustatud anduritega.<\/td>\n<td>Lisaks eespool nimetatule on lause osi parema loetavuse ja t\u00e4psuse tagamiseks lihtsalt \u00fcmber t\u00f5stetud (uusi s\u00f5nu lisatud pole).<\/td>\n<td>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 0cm 0cm 7.5pt 0cm;\"><span style=\"color: #222222;\">45%*<\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 107%;\"><span style=\"color: #222222;\">(samas on suurem osa sellest teksti t\u00f5stmine lauses \u00fchest kohast teise)<\/span><\/span><\/p><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>* M\u00f5\u00f5tmiseks kasutati\u00a0Levenshteini kauguse algoritmi, mille abil on v\u00f5imalik m\u00f5\u00f5ta, mitu muudatust on \u00fches tekstis vaja teha, et sellest saada teine tekst (n\u00e4iteks siis masint\u00f5lke v\u00e4ljundist mingiks eesm\u00e4rgiks kasutatav j\u00e4reltoimetatud tekst):\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/awsm-tools.com\/text\/levenshtein-distance\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/awsm-tools.com\/text\/levenshtein-distance\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/awsm-tools.com\/text\/levenshtein-distance<\/span><\/a><\/p>\n<p><strong>NB!\u00a0<\/strong>Nagu ka eespool \u00f6eldud, on taolisi toimetamiskaugusel p\u00f5hinevaid m\u00f5\u00f5dikuid kritiseeritud kahel p\u00f5hjusel: 1) suurem masint\u00f5lkes tehtavate muudatuste arv ei t\u00e4henda alati, et masint\u00f5lge on halvem; 2) toimetamist (nagu ka t\u00f5lkimist) ja selle tasustamist ei saa taandada \u00fcksnes klahvivajutuste arvule, sest toimetaja t\u00f6\u00f6 h\u00f5lmab teksti sisulise \u00f5igsuse kontrollimist (mida on tegevusena m\u00e4rksa keerulisem m\u00f5\u00f5ta), mitte \u00fcksnes t\u00e4hem\u00e4rkide sisestamist v\u00f5i kustutamist (vt n\u00e4iteks\u00a0<a href=\"https:\/\/blog.sdl.com\/blog\/edit-distance-not-a-miracle-cure.html\"><span style=\"color: #0000ff;\">Iizuka 2019<\/span><\/a>).<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-9\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e5491a4e19e-collapse-9\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-9\">\n\t\t\t\t\t\t\tTulevikustsenaariumid\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-9\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-9\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">Kuna<\/span><span style=\"color: #222222;\"> keeletehnoloogia ja masint\u00f5lke areng on niiv\u00f5rd suure m\u00f5juga, r\u00e4\u00e4gitakse aina rohkem ka t\u00f5lkija elukutse kaugemast tulevikust. <\/span><em><span style=\"color: black;\"><span style=\"font-style: normal;\">Euroopa Komisjoni kirjaliku t\u00f5lke peadirektoraadi eesti keele osakonna juhataja<\/span><\/span><\/em><span style=\"color: black;\"> Heiki Pisuke on seisukohal, et tulevikus on t\u00f5lkija roll t\u00f5en\u00e4oliselt olla pigem \u201etoimetaja, laiemas plaanis aga kultuuri- ja informatsiooni vahendaja, kelle t\u00f6\u00f6 p\u00f5hi\u00adfunktsioon on kommunikatsioon\u201c (Pisuke 2019).<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 7.5pt; text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">Professor Sharon O\u2019Brien<\/span> (2020) on esile t\u00f5stnud neli v\u00f5imalikku tulevikuversiooni, mille masint\u00f5lketehnoloogia areng v\u00f5ib endaga kaasa tuua:<\/span><\/span><\/p>\n<ol>\n<li style=\"margin-bottom: 7.5pt;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">inimeste loodud t\u00f5lgetest saab \u00fcksnes ajalugu;<\/span><\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"margin-bottom: 7.5pt;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">tehisintellekti areng on lihtsalt \u00fclespuhutud ja liigne reklaam ning tegelikult midagi v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ra ei muutu;<\/span><\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"margin-bottom: 7.5pt;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">tehisintellektil p\u00f5hinev masint\u00f5lge hakkab t\u00f5lkima madala prestii\u017eiga tekste\/sisu, inimesed aga t\u00f5lgivad k\u00f5rgema prestii\u017eiga tekste\/sisu;<\/span><\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"margin-bottom: 7.5pt;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">tekib teatav inimese ja tehisintellekti s\u00fcmbioos.<\/span><\/span><\/span><\/li>\n<\/ol>\n<p style=\"margin-bottom: 7.5pt;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: normal;\"><b><span style=\"color: #222222;\">Uuemad n\u00e4htused<\/span><\/b><\/span><\/span><\/p>\n<ul>\n<li style=\"text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"tab-stops: list36.0pt;\">Masint\u00f5lge ja t\u00f5lkem\u00e4lu ei ole enam kaks eraldiseisvat t\u00f5lkeabitarkvara moodulit, vaid sulanduvad \u00fcheks. Masint\u00f5lge asendab t\u00f5lkem\u00e4lu funktsiooni seal, kus t\u00f5lkem\u00e4lu ei ole piisavalt hea sisuga ning leidub ka arvamusi, et eraldi t\u00f5lkem\u00e4lu pole masint\u00f5lketehnoloogia arenedes enam varsti asjakohane, sest ei saa n\u00e4iteks kindlalt v\u00e4ita, et osaline t\u00f5lkem\u00e4luvaste on alati parem kui masint\u00f5lkes\u00fcsteemi soovitus (vt n\u00e4iteks Fairman 2019).<\/span><\/span><\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"tab-stops: list36.0pt;\">Masint\u00f5lke j\u00e4reltoimetamine ei toimu enam tingimata eraldiseisva etapina, vaid on muudetud t\u00f5lkimise \u00fcheks lahutamatuks osaks. Interaktiivsel ja kohanduval t\u00f5lkeplatvormil Lilt (<\/span><\/span><\/span><\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/lilt.com\/solutions\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/lilt.com\/solutions\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/lilt.com\/solutions<\/span><\/a><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"tab-stops: list36.0pt;\">) pakub masint\u00f5lkes\u00fcsteem t\u00f5lkijale juba t\u00f5lke tr\u00fckkimise ajal jooksvalt v\u00f5imalikke sobivaid t\u00f5lkelahendusi ning muudab pakutavat kohe selle j\u00e4rgi, mida t\u00f5lkija s\u00fcsteemi tr\u00fckib.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"margin-bottom: 7.5pt; text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: normal;\"><b><span style=\"color: #222222;\">M\u00f5ned aktuaalsed masint\u00f5lke arengu ja toimetamisega seotud probleemid on j\u00e4rgmised:<\/span><\/b><\/span><\/span><\/p>\n<ul>\n<li style=\"margin-bottom: 7.5pt; text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: #222222;\">masint\u00f5lke v\u00f5imalik kallutatus (eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et juba sisendtekst on mingil viisil kallutatud);<\/span><\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"margin-bottom: 7.5pt; text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: #222222;\">teatav mure selle \u00fcle, kuidas m\u00f5jub masint\u00f5lketehnoloogia keele leksikaalsele mitmekesisusele;<\/span><\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"margin-bottom: 7.5pt; text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: #222222;\">eetikaga, autori\u00f5igustega ja vastutusega seotud eri probleemid (sarnaselt kogu tehisintellekti valdkonnas esile kerkivatele k\u00fcsimustele).<\/span><\/span><\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00a0<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-10\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e5491a4e19e-collapse-10\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-10\">\n\t\t\t\t\t\t\tKirjandus ja kasulikud allikad\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69e5491a4e19e-collapse-10\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69e5491a4e19e-heading-10\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>\u2013 2019 Language Industry Survey \u2013 Expectations and Concerns of the European Language Industry 2019. K\u00e4ttesaadav aadressil\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/euatc.org\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/2019-Language-Industry-Survey-Report.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/euatc.org\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/2019-Language-Industry-Survey-Report.pdf\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/euatc.org\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/2019-Language-Industry-Survey-Report.pdf<\/span><\/a> (08.02.2020)<\/p>\n<p>\u2013 Callison-Burch, C;\u00a0Osborne, M;\u00a0Koehn, P. 2006.\u00a0<em>Re-evaluating the Role of Bleu in Machine Translation Research<\/em>.\u00a011th Conference of the European Chapter of the Association for Computational Linguistics, Trento, Itaalia, aprill 2006. K\u00e4ttesaadav aadressil\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/www.aclweb.org\/anthology\/E06-1032\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.aclweb.org\/anthology\/E06-1032\/\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.aclweb.org\/anthology\/E06-1032\/<\/span><\/a> (08.02.2020)<\/p>\n<p>\u2013 Eesti keele seletav s\u00f5naraamat 2009. Tallinn:\u00a0Eesti Keele Sihtasutus. K\u00e4ttesaadav aadressil\u00a0<a title=\"\" href=\"http:\/\/www.eki.ee\/dict\/ekss\/index.cgi\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"http:\/\/www.eki.ee\/dict\/ekss\/index.cgi\"><span style=\"color: #0000ff;\">http:\/\/www.eki.ee\/dict\/ekss\/index.cgi<\/span><\/a><span style=\"color: #0000ff;\">\u00a0<\/span>(10.02.2020)<\/p>\n<p style=\"margin: 0cm 0cm 7.5pt 0cm;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\">\u2013 Euroopa Komisjoni kirjaliku t\u00f5lke peadirektoraat. 2017. Kirjuta selgelt. K\u00e4ttesaadav aadressil <\/span><\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/op.europa.eu\/et\/publication-detail\/-\/publication\/bb87884e-4cb6-4985-b796-70784ee181ce\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/op.europa.eu\/et\/publication-detail\/-\/publication\/bb87884e-4cb6-4985-b796-70784ee181ce\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/op.europa.eu\/et\/publication-detail\/-\/publication\/bb87884e-4cb6-4985-b796-70784ee181ce<\/span><\/a><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\"> (27.10.2020)<\/span><\/span><\/p>\n<p>\u2013 Euroopa Standardikomitee 2004. K\u00e4ttesaadav aadressil\u00a0<a title=\"\" href=\"http:\/\/web.letras.up.pt\/egalvao\/prEN-15038.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"http:\/\/web.letras.up.pt\/egalvao\/prEN-15038.pdf\"><span style=\"color: #0000ff;\">http:\/\/web.letras.up.pt\/egalvao\/prEN-15038.pdf<\/span><\/a> (10.02.2020)<\/p>\n<p>\u2013 European Master\u2019s in Translation 2017.\u00a0Competence Framework 2017. K\u00e4ttesaadav aadressil\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/ec.europa.eu\/info\/sites\/info\/files\/emt_competence_fwk_2017_en_web.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/ec.europa.eu\/info\/sites\/info\/files\/emt_competence_fwk_2017_en_web.pdf\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/ec.europa.eu\/info\/sites\/info\/files\/emt_competence_fwk_2017_en_web.pdf<\/span><\/a> (09.02.2020)<\/p>\n<p>\u2013\u00a0Fairman, Gabriel 2019.\u00a0The Death Of Translation Memory In Localization: Three Key Takeaways And Key Advice.\u00a0<em>Forbes<\/em>. K\u00e4ttesaadav aadressil\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/www.forbes.com\/sites\/forbestechcouncil\/2019\/11\/08\/the-death-of-translation-memory-in-localization-three-key-takeaways-and-key-advice\/#5092a5fe5792\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.forbes.com\/sites\/forbestechcouncil\/2019\/11\/08\/the-death-of-translation-memory-in-localization-three-key-takeaways-and-key-advice\/#5092a5fe5792\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.forbes.com\/sites\/forbestechcouncil\/2019\/11\/08\/the-death-of-translation-memory-in-localization-three-key-takeaways-and-key-advice\/#5092a5fe5792<\/span><\/a> (12.02.2020)<\/p>\n<p>\u2013 Fi\u0161el, Mark 2016.\u00a0Milline on hea masint\u00f5lge? <em>Sirp<\/em>. K\u00e4ttesaadav aadressil\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/www.sirp.ee\/s1-artiklid\/varia\/milline-on-hea-masintolge\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.sirp.ee\/s1-artiklid\/varia\/milline-on-hea-masintolge\/\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.sirp.ee\/s1-artiklid\/varia\/milline-on-hea-masintolge\/<\/span><\/a> (10.02.2020)<\/p>\n<p style=\"margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 7.5pt;\">\u00a0 \u2013\u00a0<span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\">2020. Prof Mark Fi\u0161eli inauguratsiooniloeng \u201eTasuta l\u00f5una\u201c. K\u00e4ttesaadav aadressil <\/span><\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/www.uttv.ee\/naita?id=29281&amp;keel=eng\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.uttv.ee\/naita?id=29281&amp;keel=eng\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.uttv.ee\/naita?id=29281&amp;keel=eng<\/span><\/a><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\"> (12.02.2020)<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 7.5pt; text-align: start; -webkit-text-stroke-width: 0px;\">\u00a0 \u2013\u00a0<span style=\"background: white;\"><span style=\"box-sizing: border-box;\"><span style=\"font-variant-ligatures: normal;\"><span style=\"font-variant-caps: normal;\"><span style=\"orphans: 2;\"><span style=\"widows: 2;\"><span style=\"text-decoration-style: initial;\"><span style=\"text-decoration-color: initial;\"><span style=\"word-spacing: 0px;\"><span style=\"color: #222222;\">2020. Tehisintellekti Algkursus, 5. OSA. Keeletehnoloogia. K\u00e4ttesaadav aadressil <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/2020\/Tehisintellekti_algkursus\/Main\/PARTVnlp\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/2020\/Tehisintellekti_algkursus\/Main\/PARTVnlp\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/courses.cs.ut.ee\/2020\/Tehisintellekti_algkursus\/Main\/PARTVnlp <\/span><\/a><span style=\"background: white;\"><span style=\"box-sizing: border-box;\"><span style=\"font-variant-ligatures: normal;\"><span style=\"font-variant-caps: normal;\"><span style=\"orphans: 2;\"><span style=\"widows: 2;\"><span style=\"text-decoration-style: initial;\"><span style=\"text-decoration-color: initial;\"><span style=\"word-spacing: 0px;\"><span style=\"color: #222222;\">(27.10.2020)<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p>\u2013 Forcada, Mikel L. 2017.\u00a0Making sense of neural machine translation.\u00a0<em>Translation Spaces<\/em> 6:2 (2017) 291\u2013309. K\u00e4ttesaadav aadressil\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/www.dlsi.ua.es\/\/~mlf\/docum\/forcada17j2.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.dlsi.ua.es\/\/~mlf\/docum\/forcada17j2.pdf\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.dlsi.ua.es\/\/~mlf\/docum\/forcada17j2.pdf<\/span><\/a> (08.02.2020)<\/p>\n<p>\u2013\u00a0Gerlach, Johanna\u00a0<em>et al.<\/em>\u00a02013.\u00a0<em>Combining pre-editing and post-editing to improve SMT of user-generated content<\/em>.\u00a0Proceedings of MT Summit XIV Workshop on Post-editing Technology and Practice. Nice, Prantsusmaa, 2.09.2013. K\u00e4ttesaadav aadressil\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/archive-ouverte.unige.ch\/unige:30952\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/archive-ouverte.unige.ch\/unige:30952\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/archive-ouverte.unige.ch\/unige:30952<\/span><\/a> (10.02.2020)<\/p>\n<p>\u2013 Gouadec, Daniel 2007. <em>Translation as a Profession<\/em>.\u00a0Amsterdam, Philadelphia:\u00a0John Benjamins Publishing Company<\/p>\n<p style=\"margin: 0cm 0cm 7.5pt 0cm;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\">\u2013 Hu, Ke; <span style=\"color: #222222;\"><span style=\"text-decoration: none;\"><span style=\"text-underline: none;\">Cadwell<\/span><\/span><\/span>, Patrick. 2016. A Comparative Study of Post-editing Guidelines. <\/span><i><span style=\"color: black;\">Baltic Journal of Modern Computing<\/span><\/i><span style=\"color: #222222;\">, Vol. 4 (2016), No. 2, 346-353. K\u00e4ttesaadav aadressil <\/span><\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/www.bjmc.lu.lv\/fileadmin\/user_upload\/lu_portal\/projekti\/bjmc\/Contents\/4_2_23_Hu.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.bjmc.lu.lv\/fileadmin\/user_upload\/lu_portal\/projekti\/bjmc\/Contents\/4_2_23_Hu.pdf\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.bjmc.lu.lv\/fileadmin\/user_upload\/lu_portal\/projekti\/bjmc\/Contents\/4_2_23_Hu.pdf<\/span><\/a><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\"> (27.10.2020)<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 0cm 0cm 7.5pt 0cm;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\">\u2013 Iizuka, Izabella. 2019. Edit Distance: Not a Miracle Cure. K\u00e4ttesaadav aadressil <\/span><\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/blog.sdl.com\/blog\/edit-distance-not-a-miracle-cure.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/blog.sdl.com\/blog\/edit-distance-not-a-miracle-cure.html\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/blog.sdl.com\/blog\/edit-distance-not-a-miracle-cure.html<\/span><\/a><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\"> (27.10.2020)<\/span><\/span><\/p>\n<p>\u2013 Koponen, Maarit 2016.\u00a0Is machine translation post-editing worth the effort? A survey of research into post-editing and effort. <em>The Journal of Specialised Translation<\/em> 25 (2016): 131\u2013148. K\u00e4ttesaadav aadressil\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/www.jostrans.org\/issue25\/art_koponen.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.jostrans.org\/issue25\/art_koponen.pdf\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.jostrans.org\/issue25\/art_koponen.pdf<\/span><\/a> (08.02.2020)<\/p>\n<p style=\"margin: 0cm 0cm 7.5pt 0cm;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\">\u2013 European Language Industry Survey 2020, Before &amp; After COVID-19. K\u00e4ttesaadav aadressil <\/span><\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/ec.europa.eu\/info\/sites\/info\/files\/2020_language_industry_survey_report.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/ec.europa.eu\/info\/sites\/info\/files\/2020_language_industry_survey_report.pdf\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/ec.europa.eu\/info\/sites\/info\/files\/2020_language_industry_survey_report.pdf<\/span><\/a><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: #222222;\"> (27.10.2020)<\/span><\/span><\/p>\n<p>\u2013 Liin, Krista jt. 2012.\u00a0<em>Eesti keel digiajastul = The Estonian language in the digital age.\u00a0<\/em>Springer. K\u00e4ttesaadav aadressil\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:121285\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:121285\"><span style=\"color: #0000cd;\">https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:121285<\/span><\/a>\u00a0(30.01.2020)<\/p>\n<p>\u2013 Nieminen, Tommi 2020.\u00a0<em>Konek\u00e4\u00e4nn\u00f6s suomalaisen k\u00e4\u00e4nt\u00e4j\u00e4n n\u00e4k\u00f6kulmasta (MT from the point of view of a Finnish translator).\u00a0<\/em>Translating Europe Workshop \u201cMachine translation and the human translator\u201d, Tampere, Soome, 31.01.2020. K\u00e4ttesaadav aadressil\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/moniviestin.uta.fi\/videot\/tuni-2019-2020\/tapahtumat\/translating-europe-workshop\/recording-03-02-2020-14.18\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/moniviestin.uta.fi\/videot\/tuni-2019-2020\/tapahtumat\/translating-europe-workshop\/recording-03-02-2020-14.18\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/moniviestin.uta.fi\/videot\/tuni-2019-2020\/tapahtumat\/translating-europe-workshop\/recording-03-02-2020-14.18<\/span><\/a> (08.02.2020)<\/p>\n<p>\u2013 O\u2019Brien, Sharon 2002.\u00a0<em>Teaching Post-editing: A Proposal for Course Content.\u00a0<\/em>6th EAMT Workshop \u201cTeaching machine translation\u201d,14.-15. november 2002, 99\u2013106. K\u00e4ttesaadav aadressil <a title=\"\" href=\"http:\/\/www.mt-archive.info\/00\/EAMT-2002-OBrien.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"http:\/\/www.mt-archive.info\/00\/EAMT-2002-OBrien.pdf\"><span style=\"color: #0000ff;\">http:\/\/www.mt-archive.info\/00\/EAMT-2002-OBrien.pdf<\/span><\/a> (05.12.2018).<\/p>\n<p>\u2013\u00a0O\u2019Brien, Sharon 2020.\u00a0<em>The Future of Translator Training in the MT Era.\u00a0<\/em>Translating Europe Workshop \u201cMachine translation and the human translator\u201d, Tampere, Soome, 31.01.2020. K\u00e4ttesaadav aadressil\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/puolukka.uta.fi\/~textmine\/events\/tew-tampere\/OBrien_Tampere_Jan2020.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/puolukka.uta.fi\/~textmine\/events\/tew-tampere\/OBrien_Tampere_Jan2020.pdf\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/puolukka.uta.fi\/~textmine\/events\/tew-tampere\/OBrien_Tampere_Jan2020.pdf<\/span><\/a>\u00a0(12.02.2020)<\/p>\n<p>\u2013 Pisuke, Heiki 2019. T\u00f5lkimisest Euroopa Liidu institutsioonides. <em>Keel ja Kirjandus\u00a0<\/em>1-2\/2019: 69\u201384. K\u00e4ttesaadav aadressil <a title=\"\" href=\"http:\/\/kjk.eki.ee\/ee\/issues\/2019\/1-2\/1132\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"http:\/\/kjk.eki.ee\/ee\/issues\/2019\/1-2\/1132\"><span style=\"color: #0000ff;\">http:\/\/kjk.eki.ee\/ee\/issues\/2019\/1-2\/1132<\/span><\/a> (10.02.2020)<\/p>\n<p>\u2013 Poibeau,\u00a0Thierry 2017.\u00a0<em>Machine Translation<\/em>.\u00a0Cambridge, London:\u00a0The MIT Press<\/p>\n<p>\u2013 SA Kutsekoda 2019.\u00a0Tulevikuvaade t\u00f6\u00f6j\u00f5u- ja oskuste vajadusele: kultuur ja loometegevus: audiovisuaalvaldkond, s\u00f5na ja keel, turundus ja kommunikatsioon, disain ja kunst, tr\u00fckit\u00f6\u00f6stus. Tallinn: SA Kutsekoda. K\u00e4ttesaadav aadressil:<span style=\"color: #0000ff;\">\u00a0<\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/oska.kutsekoda.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/Uuringuaruanne_-kultuur-ja-loometegevus_-2.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/oska.kutsekoda.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/Uuringuaruanne_-kultuur-ja-loometegevus_-2.pdf\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/oska.kutsekoda.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/Uuringuaruanne_-kultuur-ja-loometegevus_-2.pdf<\/span><\/a> (10.02.2020)<\/p>\n<p>\u2013 Screen, Ben 2017. Machine Translation and Welsh: Analysing free Statistical Machine Translation for the professional translation of an under-researched language pair. <em>The Journal of Specialised Translation<\/em> 28 (2017): 317\u2013344. K\u00e4ttesaadav aadressil <a title=\"\" href=\"https:\/\/www.jostrans.org\/issue28\/art_screen.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.jostrans.org\/issue28\/art_screen.pdf\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.jostrans.org\/issue28\/art_screen.pdf<\/span><\/a> (10.02.2020)<\/p>\n<p>\u2013 SDL plc. 2018.\u00a0SDL Post-Editing Certification, Machine Translation Post-Editing<\/p>\n<p>\u2013 Sibul, Ingrid 2018.\u00a0Masint\u00f5lge ja eestikeelsed \u00f5igustekstid \u2013\u00fche t\u00f5lkija senised kogemused Euroopa Komisjonis.\u00a0<em>\u00d5iguskeel<\/em> 2018\/2. K\u00e4ttesaadav aadressil\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/www.just.ee\/sites\/www.just.ee\/files\/ingrid_sibul._masintolge_ja_eestikeelsed_oigustekstid_-_uhe_tolkija_senised_kogemused_euroopa_komisjonis.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.just.ee\/sites\/www.just.ee\/files\/ingrid_sibul._masintolge_ja_eestikeelsed_oigustekstid_-_uhe_tolkija_senised_kogemused_euroopa_komisjonis.pdf\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.just.ee\/sites\/www.just.ee\/files\/ingrid_sibul._masintolge_ja_eestikeelsed_oigustekstid_-_uhe_tolkija_senised_kogemused_euroopa_komisjonis.pdf<\/span><\/a> (09.02.2020)<\/p>\n<p><strong>Kasulikku:<\/strong><\/p>\n<p>\u2013 Tehisintellekti k\u00e4sitlev tasuta veebikursus \u201eElements of AI\u201c:\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/www.elementsofai.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.elementsofai.ee\/\"><span style=\"color: #0000cd;\">https:\/\/www.elementsofai.ee\/<\/span><\/a><\/p>\n<p>\u2013 Tartu \u00dclikooli arvutiteaduse instituudi tehisintellekti algkursus:\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/2020\/Tehisintellekti_algkursus\/Main\/HomePage\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/2020\/Tehisintellekti_algkursus\/Main\/HomePage\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/courses.cs.ut.ee\/2020\/Tehisintellekti_algkursus\/Main\/HomePage<\/span><\/a><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n\n<p>Masint\u00f5lke toimetamise \u00f5ppevahendi on koostanud Reelika Saar (<a href=\"mailto:reelika.saar@ut.ee\">reelika.saar@ut.ee<\/a>). \u00d5ppevahend on loodud HITSA projektis\u00a0\u201eIKT-alase v\u00f5imekuse suurendamine ning digihumanitaaria arendamine Tartu \u00dclikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas\u201c.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"407\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/404\/hitsa_logo-1024x407.jpg\" alt=\"HITSA_logo\" class=\"wp-image-12\" style=\"width:350px\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/404\/hitsa_logo-1024x407.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/404\/hitsa_logo-300x119.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/404\/hitsa_logo-768x305.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/404\/hitsa_logo.jpg 1081w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Masint\u00f5lke toimetamise \u00f5ppevahendi on koostanud Reelika Saar (reelika.saar@ut.ee). \u00d5ppevahend on loodud HITSA projektis\u00a0\u201eIKT-alase v\u00f5imekuse suurendamine ning digihumanitaaria arendamine Tartu \u00dclikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas\u201c.<\/p>\n","protected":false},"author":280,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mtpe\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mtpe\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mtpe\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mtpe\/wp-json\/wp\/v2\/users\/280"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mtpe\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mtpe\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":34,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mtpe\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/34"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mtpe\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}