{"id":9,"date":"2024-04-04T02:27:44","date_gmt":"2024-04-03T23:27:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/1-moodul\/"},"modified":"2024-04-09T21:38:38","modified_gmt":"2024-04-09T18:38:38","slug":"1-moodul","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/1-moodul\/","title":{"rendered":"1. moodul. MOOCidest \u00fcldiselt"},"content":{"rendered":"<p>MOOC on akron\u00fc\u00fcm s\u00f5nadest <em style=\"font-size: 14px; line-height: 21px;\">massive,<\/em> <em style=\"font-size: 14px; line-height: 21px;\">open,<\/em> <em style=\"font-size: 14px; line-height: 21px;\">online<\/em>, <em style=\"font-size: 14px; line-height: 21px;\">course<\/em>. M\u00f5iste MOOC v\u00f5ttis esimest korda kasutusele Dave Cormier (University of Prince Edward Island) 2008. aastal avatud registreerumisega veebip\u00f5hise kursuse <em style=\"font-size: 14px; line-height: 21px;\">Connectivism and Connective Knowledge<\/em> (2200 \u00f5ppijat) kirjeldamiseks.<\/p>\n<p>MOOC on \u00fcldjoontes paljude \u00f5ppijatega, k\u00f5igile avatud veebip\u00f5hine kursus. MOOCil puudub eestikeelne nimetus ning samuti on v\u00e4ga erinevalt t\u00f5lgendatavad tema omadused. \u00dcldiselt peetakse <strong>massiivsuse<\/strong> all silmas suurt \u00f5ppijate arvu, kusjuures pole oluline reaalne \u00f5ppijate arv kursusel, vaid valmisolek v\u00e4ga suureks \u00f5ppijate arvuks.<\/p>\n<p><strong>Avatus <\/strong>v\u00f5ib t\u00e4hendada:<\/p>\n<ul>\n<li>piirangute puudumist registreerumisel \u2013 kursusega v\u00f5ivad liituda k\u00f5ik soovijad s\u00f5ltumata teadmistest, oskustest, asukohast ja materiaalsetest v\u00f5imalustest (kuigi eksami v\u00f5i tunnistuse eest v\u00f5idakse k\u00fcsida vahel tasu);<\/li>\n<li>\u00f5ppematerjalide avatusest \u2013 k\u00f5igil on vabadus MOOCi materjale soovitud moel kasutada (seda pooldab 2017. aasta uuringu j\u00e4rgi 36% Euroopa k\u00f5rgkoolidest);<\/li>\n<li>v\u00f5imalust \u00f5ppida endale sobival ajal ja r\u00fctmis \u2013 on MOOCe, millega v\u00f5ib liituda igal ajal ja l\u00e4bida see individuaalselt oma tempos. Vastandiks on MOOCid, mis toimuvad kindlas ajavahemikus kindla ajagraafiku alusel.<\/li>\n<\/ul>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 90%;\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n<h5><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"39\" class=\"alignnone wp-image-32\" title=\"huvitav2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/170\/huvitav2.png\" alt=\"huvitav2.png\"><\/h5>\n<h5>Tartu \u00dclikool t\u00e4histab MOOCi terminiga \u201cvaba juurdep\u00e4\u00e4suga e-kursus\u201d. See on kursus, mis on avatud registreerimisega, t\u00e4ielikult veebip\u00f5hine ja osalejatele tasuta. Vaba juurdep\u00e4\u00e4s v\u00e4ljendab seda, et k\u00f5ikidel soovijatel on v\u00f5imalik registreeruda MOOCi toimumisele ning osalemisel ei ole mingeid piiranguid.<\/h5>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>MOOCide puhul on erinev ka see, kas kursuse edukalt l\u00e4binud saavad tunnistuse ning kas osalemine ja\/v\u00f5i tunnistus on tasuta. Lisaks tunnistustele on kasutusel ka t\u00f5endid, \u00f5pim\u00e4rgid (<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"Open Badge\" data-content='\u00d5pim\u00e4rk on Mozilla Foundation&amp;#8217;i poolt algatatud \u00f5ppimise t\u00f5endamise ja demonstreerimise s\u00fcsteem. See on digitaalne m\u00e4rk (pilt), mis sisaldab metaandmeid v\u00e4ljastaja, t\u00f5endatavate teadmiste v\u00f5i oskuste kohta. \u00d5ppija v\u00f5ib enda \u00f5pim\u00e4rgid koondada nt e-portfooliosse v\u00f5i sotsiaalmeediasse.&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;Vt lisaks: &lt;a href=\"https:\/\/wiki.mozilla.org\/Badges\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"&gt;https:\/\/wiki.mozilla.org\/Badges&lt;\/a&gt;&lt;br \/&gt;\nVt \u00f5pim\u00e4rkide n\u00e4iteid (kliki m\u00e4rgil, et n\u00e4ha kriteeriume):&lt;br \/&gt;\n&lt;a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"https:\/\/openbadgepassport.com\/en\/gallery\/badges\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"&gt;https:\/\/openbadgepassport.com\/en\/gallery\/badges&lt;\/a&gt;'>Open Badge<\/a>) jm. J\u00e4rjest enam \u00fclikoole on seda meelt, et MOOC peab pakkuma \u00fcldtunnustatud ainepunkte, mida on v\u00f5imalik enda \u00f5pingutes \u00e4ra kasutada.<\/p>\n<p>Peamised tingimused, millele e-kursus peab vastama, et olla MOOC, on j\u00e4rgmised:<\/p>\n<ul>\n<li>kursus peaks toimuma veebip\u00f5hises \u00f5pikeskkonnas;<\/li>\n<li>teadmised on k\u00e4ttesaadavad k\u00f5igile soovijatele (ei pea olema seotud \u00fchegi \u00f5ppeasutusega);<\/li>\n<li>kursusele registreerumiseks pole mingeid piiranguid;<\/li>\n<li>pole karistust kursuse katkestamisel.<\/li>\n<\/ul>\n<p>New York Times tituleeris 2012. aasta MOOCide aastaks (Year of the MOOCs), mil v\u00e4ga paljud \u00fclikoolid hakkasid pakkuma kursusi \u00f5ppijatele \u00fcle terve maailma. Alguses toimusid kursused kolmes suures USA keskkonnas: Coursera, Udacity ja EDX, kuid peagi tekkisid sarnased algatused ka teistes riikides: Universit\u00e9 num\u00e9rique Prantsusmaal; FutureLearn Suurbritannias; Open2Study Austraalias ja Iversity Saksamaal.<\/p>\n<p>Suure entusiasmiga alanud MOOCide loomist 2012. aastal (400 \u00fclikooli pakkus 2400 kursust u 18 miljonile \u00f5ppijale) saatis j\u00e4rgmistel aastatel ka kriitika: v\u00e4ga v\u00e4ike edukalt l\u00f5petanute arv, suured loomis- ja l\u00e4biviimiskulud ning \u201cvale\u201d sihtr\u00fchm ehk juba niigi h\u00e4sti haritud spetsialistid (nt 85% Coursera MOOCide \u00f5ppijatest on v\u00e4hemalt \u00fche teaduskraadiga). 2016. aasta l\u00f5pus pakkus \u00fcle 700 \u00fclikooli (\u00fcle 5 % k\u00f5igist \u00fclikoolidest) ligi 6800 MOOCi 58 miljonile \u00f5ppijale. 2017. aastal pakkus v\u00f5i plaanis MOOCe pakkuma hakata 68% Euroopa k\u00f5rgkoolidest. 20% neist omab 6 v\u00f5i enam MOOCi. USAs on MOOCe pakkuvate k\u00f5rgkoolide protsent oluliselt v\u00e4iksem. MOOCide arvu suurt kasvu just Euroopas seletatakse EL projektip\u00f5hise rahastamisega. 2018. aastal \u00fcletati 100 miljoni MOOCi \u00f5ppija piir ja kursusi pakkus \u00fcle 900 \u00fclikooli \u00fcle maailma. 2018. aastat peetakse MOOCide teiseks laineks, kui hakati pakkuma MOOCidel baseeruvaid kraade.<\/p>\n<p>Enamikke MOOCe iseloomustab suhteliselt madal l\u00f5petanute protsent \u2013 tavaliselt alla 10%. P\u00f5hjuseid MOOCide katkestamiseks on v\u00e4lja toodud mitmeid:<\/p>\n<ul>\n<li>\u00f5ppijate kehvad eelteadmised v\u00f5i oskused;<\/li>\n<li>oskamatus enda iseseisvat \u00f5ppimist juhtida;<\/li>\n<li>v\u00e4hene motivatsioon;<\/li>\n<li>liiga suured n\u00f5udmised;<\/li>\n<li>ebapiisav tugi kursuse l\u00e4biviijate poolt jne.<\/li>\n<\/ul>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 90%;\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n<h5><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"39\" class=\"alignnone wp-image-32\" title=\"huvitav2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/170\/huvitav2.png\" alt=\"huvitav2.png\"><\/h5>\n<h5>Keskmine osalejate arv MOOCidel on umbes 43 000 ja keskmine l\u00f5petanute protsent on 6,5%. Kursuse l\u00f5petanute arvu ja kursuse kestuse vahel on negatiivne korrelatsioon: mida pikema ajaperioodi jooksul MOOC toimub, seda v\u00e4hem \u00f5ppijaid l\u00f5petab.<\/h5>\n<h5>K\u00f5ige kriitilisem aeg on neljas n\u00e4dal \u2013 siis katkestab kursuse k\u00f5ige enam \u00f5ppijaid.<\/h5>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Eesti k\u00f5rgkoolides oli 2018. aastaks teadaolevalt loodud 41\u00a0MOOCi, enamik neist ingliskeelsed: 26 <a href=\"http:\/\/www.ut.ee\/et\/oppimine\/moocid\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Tartu \u00dclikoolis<\/a>, 2 <a href=\"https:\/\/platform.europeanmoocs.eu\/provider.php?ent=11\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Tallinna \u00dclikoolis<\/a> ja 12 (k\u00f5ik pole avalikud) <a href=\"https:\/\/eliademy.com\/et\/tutopenuniversity\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Tallinna Tehnika\u00fclikoolis<\/a>, <a href=\"https:\/\/www.lennuakadeemia.ee\/koolitused\/mooc\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Eesti Lennuakadeemias<\/a> 1.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 90%;\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n<h5><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"39\" class=\"alignnone wp-image-32\" title=\"huvitav2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/170\/huvitav2.png\" alt=\"huvitav2.png\"><\/h5>\n<h5>Tartu \u00dclikoolis loodud esimesele MOOCile <em>Estimation of Measurement Uncertainty in Chemical Analysis<\/em> registreerus 2014. aastal 270 osalejat enam kui 40 riigist, kellest 211 sisenes ka e-kursusele ning edukalt l\u00f5petas 141. L\u00f5petamise m\u00e4\u00e4r oli seega 52% k\u00f5igist registreerunutest ja 67% kursusele sisenenutest. 2018. aastal alustas kursus 450 osalejaga <a href=\"http:\/\/akki.ut.ee\/measurement-uncertainty-online-course-more-than-450-participants-from-70-countries\/?lang=en\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">70 riigist<\/a>. 2014-2018 on see MOOC toimuinud viis korda, osalejaid on olnud kokku 2401 ja l\u00f5petanuid 990 (41,2%). \u00a02019. a. kevadisele toimumisele on registreerunud 588 osalejat rohkem kui 80 riigist.<\/h5>\n<h5>Ka oluliselt suurema osalejate arvuga MOOC <em>Programmeerimisest maal\u00e4hedaselt<\/em> on olnud sama edukas \u2013 aastatel 2014-2018 oli 9 toimumise peale kokku 10750 osalejat, kellest l\u00f5petas kursuse 62,9%.<\/h5>\n<h5>2017. aasta alguses toimunud MOOCi <em>LC-MS Method Validation<\/em> l\u00f5petanute protsent 224-st kursusel osalejatest oli koguni 75.<\/h5>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<h2>Millest MOOCid koosnevad?<\/h2>\n<p>MOOC on e-kursus, mis peab igak\u00fclgselt toetama \u00f5ppijate tegevusi, andma kursuse l\u00e4bimiseks kogu vajaliku informatsiooni ning pakkuma sobivaid tehnilisi lahendusi suhtlemiseks, kodut\u00f6\u00f6de esitamiseks ning teadmiste kontrollimiseks. MOOC vastab <a href=\"http:\/\/www.ut.ee\/sites\/default\/files\/www_ut\/oppimine\/hindajate_maatriks2016.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">e-kursuse kvaliteedikriteeriumidele<\/a> ning sisaldab j\u00e4rgmisi komponente:<\/p>\n<ul>\n<li>kursuse tutvustus (sissejuhatav videoloeng, toimumise aeg, kestus, koht, kursuse teema l\u00fchitutvustus, vajalikud eelteadmised vm tingimused, eesm\u00e4rgid, \u00f5piv\u00e4ljundid, kursuse \u00fclesehitus, \u00f5ppeprotsessi kirjeldus, hindamise p\u00f5him\u00f5tted, kirjandusallikad, meeskond, kontaktid, kasutamistingimused);<\/li>\n<li>\u00f5pijuhised;<\/li>\n<li>suhtlemisvahendid (nt foorumid, jututoad, videokonverentsi vahendid jm);<\/li>\n<li>iseseisvat \u00f5ppimist toetavad \u00f5ppematerjalid, sh teemade sissejuhatused, tekstilised \u00f5ppematerjalid, videoloengud (soovitatavalt kuni k\u00fcmne minuti pikkused, subtiitritega originaalkeeles ning v\u00f5imalusel ka muudes keeltes);<\/li>\n<li>\u00f5ppijaid aktiveerivad tegevused, n\u00e4iteks m\u00f5tlemis\u00fclesanded \u00f5ppematerjalides, enesetestid, automaatselt hinnatavad testid, foorumiarutelud ja \u00fclesanded, mille puhul tagasisidet annavad kaas\u00f5ppijad;<\/li>\n<li>k\u00fcsimustik kursuse ja \u00f5pikeskkonna kohta tagasiside andmiseks.<\/li>\n<\/ul>\n<h2>MOOCi erinevus avatud \u00f5ppematerjalidest (digitaalsest \u00f5ppevarast) ja tavalistest e-kursustest<\/h2>\n<p>Tihti k\u00fcsitakse, kuidas erineb MOOC avatud juurdep\u00e4\u00e4suga digitaalsest \u00f5ppevarast v\u00f5i tavalisest veebip\u00f5hisest kursusest. Digitaalne \u00f5ppevara (nt \u00f5pimoodul, sisupakett, videoloeng vms) on avatud juurdep\u00e4\u00e4su korral samuti k\u00f5igile huvilistele k\u00e4ttesaadav, kuid on m\u00f5eldud iseseisvaks \u00f5ppimiseks ning seejuures ei toimu \u00f5ppijate juhendamist \u00f5ppej\u00f5udu poolt ja hindamist.<\/p>\n<p>Tavalistel veebip\u00f5histel kursustel toimub osalejate juhendamine ja hindamine ning l\u00f5petajad saavad tunnistuse, kuid need kursused pole \u00fcldjuhul avatud juurdep\u00e4\u00e4suga, vaid on m\u00f5eldud konkreetsetele sihtr\u00fchmadele ning neid ei pakuta osalejatele tasuta.<\/p>\n<h2>Kasutatud allikad:<\/h2>\n<ul>\n<li>Anders, A. (2015). Theories and Applications of Massive Online Open Courses (MOOCs): The Case for Hybrid Design. International Review of Research in Open and Distributed Learning Volume 16, Number 6. <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"http:\/\/files.eric.ed.gov\/fulltext\/EJ1084341.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/files.eric.ed.gov\/fulltext\/EJ1084341.pdf<\/a><\/li>\n<li>Auyeung, V. (2015). Review: To MOOC or not to MOOC: Issues to consider for would-be MOOC academic leads. Higher Education Research Network Journal, 64.<\/li>\n<li>Chauhan, A. (2014). Massive Open Online Courses (MOOCS): Emerging Trends in Assessment and Accreditation. Digital Education Review \u2013 Number 25. <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"http:\/\/files.eric.ed.gov\/fulltext\/EJ1039698.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/files.eric.ed.gov\/fulltext\/EJ1039698.pdf<\/a><\/li>\n<li>Garza, L.Y.A., Sancho-Vinuesa, T. G\u00f3mez Zerme\u00f1o, M.G. (2015). Atypical: Analysis of a Massive Open Online Course (MOOC) with a Relatively High Rate of Program Completers. Global Education Review 2(3). <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"http:\/\/files.eric.ed.gov\/fulltext\/EJ1074109.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/files.eric.ed.gov\/fulltext\/EJ1074109.pdf<\/a><\/li>\n<li>Jansen, D., Schuwer, R. (2015). Institutional MOOC strategies in Europe. EADTU. <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"http:\/\/eadtu.eu\/documents\/Publications\/OEenM\/Institutional_MOOC_strategies_in_Europe.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/eadtu.eu\/documents\/Publications\/OEenM\/ Institutional_MOOC_strategies_in_Europe.pdf<\/a><\/li>\n<li>Lackner, E. Design a MOOC \u2013 Think Granular! <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"https:\/\/www.class-central.com\/report\/design-mooc-think-granular\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.class-central.com\/report\/design-mooc-think-granular\/<\/a><\/li>\n<li>Leito, I., Helm, I., Jalukse, L. (2015). Using MOOCs for teaching analytical chemistry: experience at University of Tartu. Anal Bioanal Chem (2015) 407:1277\u20131281. <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"http:\/\/link.springer.com\/article\/10.1007\/s00216-014-8399-y\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/link.springer.com\/article\/10.1007\/s00216-014-8399-y<\/a><\/li>\n<li>McGuire, R. (2014). The Best MOOC Provider: A Review of Coursera, Udacity and Edx. <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"http:\/\/www.skilledup.com\/articles\/the-best-mooc-provider-a-review-of-coursera-udacity-and-edx\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.skilledup.com\/articles\/the-best-mooc-provider-a-review-of-coursera-udacity-and-edx<\/a><\/li>\n<li>Massive open online course. Wikipedia. <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Massive_open_online_course\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Massive_open_online_course<\/a><\/li>\n<li>MOOCide p\u00f5him\u00f5tted. Tartu \u00dclikool.\u00a0<a href=\"https:\/\/www.ut.ee\/et\/oppimine\/moocide-pohimotted\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.ut.ee\/et\/oppimine\/moocide-pohimotted<\/a><\/li>\n<li>MOOC Strategies of European Institutions. Status report based on a mapping survey conducted in November 2016 \u2013 February 2017. (2017). EADTU. <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"https:\/\/eadtu.eu\/documents\/Publications\/OEenM\/MOOC_Strategies_of_European_Institutions.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/eadtu.eu\/documents\/Publications\/OEenM\/MOOC_Strategies_of_European_Institutions.pdf<\/a><\/li>\n<li>Shah, D. (2015). By The Numbers: MOOCS in 2015. <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"https:\/\/www.class-central.com\/report\/moocs-2015-stats\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.class-central.com\/report\/moocs-2015-stats\/<\/a><\/li>\n<li>Shah, D. (2016). By The Numbers: MOOCS in 2016. <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"https:\/\/www.class-central.com\/report\/mooc-stats-2016\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.class-central.com\/report\/mooc-stats-2016\/<\/a><\/li>\n<li>Shah, D. (2018). By The Numbers: MOOCS in 2018. <a href=\"https:\/\/www.classcentral.com\/report\/mooc-stats-2018\/\">https:\/\/www.classcentral.com\/report\/mooc-stats-2018\/<\/a><\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>MOOC on akron\u00fc\u00fcm s\u00f5nadest massive, open, online, course. M\u00f5iste MOOC v\u00f5ttis esimest korda kasutusele Dave Cormier (University of Prince Edward Island) 2008. aastal avatud registreerumisega veebip\u00f5hise kursuse Connectivism and Connective Knowledge (2200 \u00f5ppijat) kirjeldamiseks. MOOC on \u00fcldjoontes paljude \u00f5ppijatega, k\u00f5igile &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":126,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions\/126"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}