{"id":25,"date":"2024-04-04T02:27:45","date_gmt":"2024-04-03T23:27:45","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/26-sisu-ja-oppeprotsessi-kavandamine\/"},"modified":"2024-04-09T21:40:42","modified_gmt":"2024-04-09T18:40:42","slug":"26-sisu-ja-oppeprotsessi-kavandamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/26-sisu-ja-oppeprotsessi-kavandamine\/","title":{"rendered":"2.6. Sisu ja \u00f5ppeprotsess"},"content":{"rendered":"<p>Vastavalt ootuste-v\u00e4\u00e4rtuste ja motivatsiooni teooriale leiab \u00f5ppimine aset siis, kui \u00f5pitav on \u00f5ppija jaoks v\u00e4\u00e4rtuslik (t\u00e4htis), usaldusv\u00e4\u00e4rne, naudingut pakkuv, \u00f5ppija on protsessi kaasatud ning \u00f5ppijal on v\u00f5imalik \u00f5ppimises edu saavutada. See, mida ja kuidas \u00f5ppijad \u00f5pivad, on nende reaktsioon \u00f5ppej\u00f5u poolt loodud tingimustele: \u00f5pitegevustele ja \u00f5ppematerjalidele. Sobivalt disainitud kursus (xMOOXi ja cMOOCi komponentide kombineerimine) soodustab \u00f5ppimist ning aitab lahendada ka MOOCide suurimat probleemi \u2013 kursuselt v\u00e4ljalangemist.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 90%;\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"39\" class=\"alignnone wp-image-29\" title=\"kasulik.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/170\/kasulik.png\" alt=\"kasulik.png\">\n<h5>Looge MOOCi jaoks \u00fcks GoogleDrive dokument, kuhu k\u00f5ik autorid saavad lisada enda teema materjale, teiste omi t\u00e4iendada ja kommenteerida ning kus k\u00f5igil on selge \u00fclevaade MOOCi struktuurist (sisukord), sisust ning \u00f5ppimist toetavatest \u00fclesannetest.<\/h5>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<h2>Eesm\u00e4rk ja \u00f5piv\u00e4ljundid<\/h2>\n<p>MOOCi planeerimise faasis tuleks s\u00f5nastada MOOCi eesm\u00e4rgid ning \u00f5piv\u00e4ljundid. Eesm\u00e4rgid s\u00f5nastatakse l\u00e4htuvalt \u00f5ppej\u00f5ust: mis eesm\u00e4rgil antud kursust \u00f5petatakse, mida \u00f5petamise kaudu saavutada tahetakse. S\u00f5nastama peaks kursuse \u00fcldise eesm\u00e4rgi ning ka alameesm\u00e4rgid, mis on vajalikud \u00fcldise eesm\u00e4rgi saavutamiseks. H\u00e4sti formuleeritud eesm\u00e4rgid aitavad kursuse loojal otsustada kursuse sisu, selle j\u00e4rgnevuse ja \u00f5ppeprotsessi \u00fcle ning valida sobivat \u00f5pikeskkonda, \u00f5petamise meetodeid ja hindamisviise.<\/p>\n<p>\u00d5piv\u00e4ljundid on kirjeldus sellest, mida \u00f5ppija peaks teadma, m\u00f5istma ja\/v\u00f5i oskama p\u00e4rast kursuse l\u00e4bimist. Need peaks kirjeldama \u00f5ppimise tulemusel saavutatavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mida \u00f5ppija saab demonstreerida ning \u00f5petaja\/\u00f5ppej\u00f5ud hinnata. \u00d5piv\u00e4ljundid peaks olema ka iga n\u00e4dala v\u00f5i suurema teema juures.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 90%;\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"39\" class=\"alignnone wp-image-29\" title=\"kasulik.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/170\/kasulik.png\" alt=\"kasulik.png\">\n<h5>Vajadusel tuletage meelde \u00f5piv\u00e4ljundite s\u00f5nastamise p\u00f5him\u00f5tteid<br>\n<a title=\"\" href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/16497\/juhend_veeb.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/16497\/juhend_veeb.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\">https:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/16497\/juhend_veeb.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y<\/a> lk 29.<\/h5>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<h2>Struktuuri planeerimine<\/h2>\n<p>MOOC jaotatakse teemade j\u00e4rgi v\u00f5rdseteks \u00fchikuteks \u2013 n\u00e4iteks n\u00e4dalateks (1 EAP mahus kursuse puhul mitte \u00fcle 10) ja iga \u00fchiku jaoks planeeritakse sellele kuluv aeg ning tegevused. Esimene \u00fchik tuleb arvestada tutvumiseks kursusega ja \u00fcksteisega ning sisseelamiseks. Kursuse struktuur peaks olema \u00f5ppijatele k\u00e4ttesaadav juba enne kursusega liitumist.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 90%;\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"39\" class=\"alignnone wp-image-29\" title=\"kasulik.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/170\/kasulik.png\" alt=\"kasulik.png\">\n<h5>Kursuse struktuuri planeerimiseks on mugav kasutada nt j\u00e4rgmist malli:<br>\n<a href=\"https:\/\/www.dropbox.com\/s\/s4ibamijm5eosic\/kursuse_struktuur_mall.docx?dl=0\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.dropbox.com\/s\/s4ibamijm5eosic\/kursuse_struktuur_mall.docx?dl=0<\/a><\/h5>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<h2>Materjalide planeerimine<\/h2>\n<p>MOOCi nagu iga e-kursuse planeerimisel tuleb m\u00f5elda, millised kujul tulevad \u00f5ppematerjalid \u2013 tekstid, videoloengud vm. \u00d5ppematerjalid v\u00f5iks olla v\u00f5imalikult mitmekesised, et toetada erinevate \u00f5pistiilidega \u00f5ppijaid ning olla salvestatavad v\u00f5i v\u00e4ljatr\u00fckitavad. Materjalide vormi m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra selle konkreetne eesm\u00e4rk ning kasutatavad ressursid \u2013 raha, tehnilised v\u00f5imalused, meeskond (eriti videote puhul). Mida p\u00f5hjalikumalt planeerida videote loomist ette, seda v\u00e4iksem on p\u00e4rast t\u00f6\u00f6- ja ajakulu nende salvestamisel ning monteerimisel.<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\">\n<\/p><hr>\n<h5 style=\"text-align: center;\">MOOCi \u00f5ppematerjalid on peamiselt atraktiivsete videoloengutena.<\/h5>\n<hr>\n<p>Iga teema kohta tuleks planeerida l\u00fchikesed videoloengud, panna kirja nende pealkirjad ning v\u00f5tmek\u00fcsimused koos m\u00e4rks\u00f5nadega ja valida sobiv formaat. Kasulik on teha \u00fche planeeritava videoga proovisalvestus, et veenduda, kas formaat sobib. Kuna videote loomine on MOOCi loomisel \u00fcks t\u00f6\u00f6- ja ajamahukamaid, siis tuleb arvestada, et videote ettevalmistamine v\u00f5ib v\u00f5tta mitu kuud; videote proovisalvestamine paar p\u00e4eva; videote salvestamine samuti mitu p\u00e4eva; videote \u00fcle vaatamine j\u00e4lle mitu p\u00e4eva. P\u00e4rast seda selgub, millised videod on vaja uuesti salvestada. <strong>Keskmiselt kulub 1 tunni video salvestamiseks ning viimistlemiseks 3-10 tundi t\u00f6\u00f6d. <\/strong>Iga teema kohta peaks olema nii videoloeng kui tekstiline materjal, et \u00f5ppija saaks ise valida, kumba ta kasutab.<\/p>\n<h2>Videote t\u00fc\u00fcbid<\/h2>\n<p>Videosid v\u00f5ib MOOCide jaoks salvestada erinevalt. N\u00e4iteks v\u00f5ivad videotel kuulajateks olla \u00f5ppijad, n\u00e4idatakse ainult \u00f5ppej\u00f5u n\u00e4gu v\u00f5i lisaks ka esitlust, n\u00e4idatakse teksti ilmumist pliiatsiga ekraanil v\u00f5i paberil. Konkreetsest eesm\u00e4rgist l\u00e4htudes v\u00f5ib salvestada MOOCi erinevate teemade jaoks eri t\u00fc\u00fcpi videosid.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 90%;\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"39\" class=\"alignnone wp-image-29\" title=\"kasulik.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/170\/kasulik.png\" alt=\"kasulik.png\">\n<h5>Sobiva video t\u00fc\u00fcbi valimiseks v\u00f5ib kasutada videopuud:<br>\n<a href=\"http:\/\/etu.ut.ee\/custom\/puu_2017\/puu.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/etu.ut.ee\/custom\/puu_2017\/puu.html<\/a><\/h5>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>V\u00f5ib tunduda, et auditoorse \u00f5ppet\u00f6\u00f6 videote salvestamine on \u00f5ppej\u00f5u jaoks k\u00f5ige lihtsam ja mugavam, kuid siis on videotehnikute t\u00f6\u00f6maht v\u00e4ga suur ning selliseid videosid peetakse MOOCide jaoks k\u00f5ige halvemaks variandiks. Auditoorse \u00f5ppet\u00f6\u00f6 salvestamisel on rohkem taustam\u00fcra, video vaatajal ei teki tunnet, et \u00f5ppej\u00f5ud r\u00e4\u00e4gib talle, kuna \u00f5ppej\u00f5ud ei vaata kaamerasse, liigub rohkem ja on vahepeal \u00f5ppija poole seljaga. Auditooriumis pole tegevus v\u00e4ga etteplaneeritav \u2013 ikka tuleb \u00fcllatusi. Samuti on auditoorne loeng oluliselt pikem kui MOOCi jaoks vajalik video ning selle kunstlikult l\u00fchemaks monteerimine on v\u00e4ga t\u00f6\u00f6mahukas ja l\u00f5ppkvaliteet halvem kui spetsiaalselt l\u00fchikest videot salvestades.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 90%;\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"39\" class=\"alignnone wp-image-32\" title=\"huvitav2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/170\/huvitav2.png\" alt=\"huvitav2.png\">\n<h5>Vastavalt uuringutele on efektiivsemad ja \u00f5ppijaid haaravamad videoloengud:<\/h5>\n<h5>\u00a0 \u00a0 \u00a0\u2013 slaidid koos \u00f5ppej\u00f5uga, mitte ainult slaidid ja audio;<\/h5>\n<h5>\u00a0 \u00a0 \u00a0\u2013 personaalsemas keskkonnas vabamas \u00f5hustikus loodud videod;<\/h5>\n<h5>\u00a0 \u00a0 \u00a0\u2013 kus \u00f5ppej\u00f5ud r\u00e4\u00e4gib v\u00f5rdlemisi kiiresti ja entusiastlikult, mitte aeglaselt ja monotoonselt;<\/h5>\n<h5>\u00a0 \u00a0 \u00a0\u2013 kus kasutatakse nutitahvlile v\u00f5i pabertahvlile kirjutamist, mitte slaide.<\/h5>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<h2>\u00d5ppeprotsessi planeerimine<\/h2>\n<p>\u00d5ppeprotsessi kavandamisel tuleb m\u00f5elda j\u00e4rgnevale:<\/p>\n<ul>\n<li>millised on \u00f5ppijate tegevused;<\/li>\n<li>millised on hindamismeetodid ja -kriteeriumid (viimased peavad olema v\u00f5imalikult selged ja l\u00e4bipaistvad);<\/li>\n<li>kuidas n\u00e4evad \u00f5ppijad oma \u00f5pitulemusi;<\/li>\n<li>milline on \u00f5ppeprotsessi ajakava;<\/li>\n<li>millised on tuutorite tegevused ja koormus.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Oluline on arvestada kursuse mahtu \u2013 \u00f5ppija t\u00f6\u00f6mahtu kursuse l\u00e4bimisel. Siia alla tuleb arvestada aeg, mis kulub keskmisel \u00f5ppijal k\u00f5ikide tegevuste sooritamiseks: \u00f5ppematerjali l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamiseks (lugemiseks, vaatamiseks, kuulamiseks ning omandamiseks), testide sooritamiseks, \u00fclesannete sooritamiseks, r\u00fchmat\u00f6\u00f6s osalemiseks jne. Reeglina on koost\u00f6\u00f6vahendid r\u00fchmade moodustamiseks ning r\u00fchmat\u00f6\u00f6ks olemas veebip\u00f5histes \u00f5pikeskkondades: foorum, \u00fclesannetevahend, mida saab kasutada r\u00fchmat\u00f6\u00f6ks, viki). Peale nende saab kasutada ka \u00f5pikeskkonnav\u00e4liseid sotsiaalse tarkvara v\u00f5imalusi (vikid, ajaveeb).<\/p>\n<p>K\u00f5ige lihtsam on l\u00e4htuda kursuse mahust tulenevatest tundidest (1 EAP = 26 tundi \u00f5ppija t\u00f6\u00f6d) ja p\u00fc\u00fcda hinnata \u00f5ppija k\u00f5igi tegevuste mahtu kursusel. K\u00f5igi tegevuste mahtude summa peab kokku andma kursuse kogumahu. \u00d5ppematerjalide mahu hindamisel v\u00f5ib l\u00e4htuda sellest, et 1 lk teksti on umbes 300 \u2013 400 s\u00f5na. \u00d5ppija loeb minutis keskmiselt 200 \u2013 250 s\u00f5na lihtsamat teksti, keerulisemat teksti (nagu \u00f5ppematerjalid) loetakse keskmiselt 50 \u2013 75 s\u00f5na minutis (u 5-6 minutiga 1 lk). See teeb 45 minutiga (1 akadeemiline tund) umbes 6 \u2013 7 lk teksti. Arvutist lugemine on aga 30% aeglasem, seega 45 minutiga loetakse u 4 lehek\u00fclge teksti.<\/p>\n<p>Kui tagasisidet annavad tuutorid v\u00f5i \u00f5ppijad vastastikku \u00fcksteisele, on soovitatav kasutada hindamisjuhised v\u00f5i -maatrikseid, mis aitavad anda tagasisidet kiiremini ja kvaliteetsemalt. \u00d5ppijate \u00fcksteise hindamise puhul tuleb arvestada sellega, et:<\/p>\n<ul>\n<li>t\u00f6\u00f6d v\u00f5iks \u00f5ppijate vahel laiali jagada anon\u00fc\u00fcmselt ja juhuslikult;<\/li>\n<li>\u00f5pikeskkond seda protsessi tehniliselt toetaks (nt Moodle\u2019is \u00f5pikoda);<\/li>\n<li>hindamiseks oleks h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tav hindemaatriks;<\/li>\n<li>tuutor peab olema valmis probleemseid tulemusi ise \u00fcle vaatama ja hindama (neid v\u00f5ib olla sadu), kuna erinevad \u00f5ppijad suhtuvad \u00fclesannetesse erineva t\u00f5sidusega ning neil on erinev keeletaju ja kogemus;<\/li>\n<li>\u00f5ppijad ise ei pea teiste \u00f5ppijate poolt antud hindeid ja tagasisidet v\u00e4ga usaldusv\u00e4\u00e4rseks, kuigi \u00f5ppijate \u00fcksteise hindamine toetab kindlasti \u00f5ppimist.<\/li>\n<\/ul>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 90%;\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"39\" class=\"alignnone wp-image-32\" title=\"huvitav2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/170\/huvitav2.png\" alt=\"huvitav2.png\">\n<h5>MOOCidel\u00a0<em>Robootikast puust ja punaseks<\/em> ning <em>Elektroonikast puusta ja punaseks<\/em> tuleb \u00f5ppijatel kodut\u00f6\u00f6 tulemus \u00fcles filmida, avalikku serverisse (nt YouTube\u2019i) laadida ja seej\u00e4rel veebilingina kodut\u00f6\u00f6 foorumisse postitada. Iga sellise kodut\u00f6\u00f6 esitamiseks on omakorda t\u00e4psustav juhend, nt<\/h5>\n<h5>\u2026 veendu, et lingitud videos on\u00a0selgelt n\u00e4ha sinu nimi (nt on video alguses v\u00f5i v\u00e4ltel kaadris paber, millele on kirjutatud sinu nimi); n\u00e4ha robot ja selle toimimine l\u00e4htuvalt \u00fclesande kirjeldusest (nt k\u00e4esoleva \u00fclesande puhul peab olema n\u00e4ha t\u00e4ielikult kokku pandud ja sissel\u00fclitatud robot, mis toimib m\u00f5ne n\u00e4idisprogrammi j\u00e4rgi); selgitatud, mida videos n\u00e4eme (selgitused v\u00f5ivad k\u00f5lada suuliselt videos n\u00e4htava taustaks v\u00f5i m\u00f5nel muul \u00fcheselt arusaadaval moel).<\/h5>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<h2>Suhtlemise planeerimine<\/h2>\n<p>Enne kursuse loomist on vaja m\u00f5elda, millised on meetodid \u00f5ppijate aktiveerimiseks ja \u00f5pikogukonna toetamiseks ning milliseid tehnilisi v\u00f5imalusi kasutada: foorumid, jututoad, veebikonverents, Twitter, blogid jms \u2013 keskkonna sees v\u00f5i v\u00e4ljas. Suhtlemise algatamine, j\u00e4lgimine, suunamine ning vajadusel sekkumine on kursuse toimumisel tuutorite \u00fclesandeks. Osa kasutatavaid suhtlemisvahendeid v\u00f5ib vajada t\u00e4iendavaid juhiseid.<\/p>\n<h2>Kursuse kohta tagasiside saamise planeerimine<\/h2>\n<p>Tagasidet saab k\u00fcsida \u00f5ppijatelt k\u00fcsimustiku, reflekteeriva \u00fclesande v\u00f5i vabas vormis foorumipostituse abil. M\u00f5elda tuleb sellele, kui tihti tagasisidet k\u00fcsitakse (nt iga mooduli j\u00e4rel ja\/v\u00f5i kursuse l\u00f5pus), kas tagasiside on anon\u00fc\u00fcmne v\u00f5i isikustatud, kas tagasisidet saab anda korduvalt, millised on k\u00fcsimused ning mida vastustega saab peale hakata.<\/p>\n<p>Tavaliselt k\u00fcsitakse kui palju aega \u00f5ppija igal n\u00e4dalal kursusega tegeles, kas kursuse maht vastas tegelikkusele, millised materjalid ja tegevused aitasid k\u00f5ige paremini \u00f5piv\u00e4ljundite saavutamisele kaasa, millised probleemid esinesid, palutakse hinnata tuutorite tegevust, kas saadud teadmised ja oskused vastasid ootustele, kas kursust soovitataks teistele, mis olid kursuse k\u00f5ige tugevamad k\u00fcljed ja mida soovitatakse muuta jne. Kuna \u00f5ppijaid on kursusel v\u00f5rdlemisi palju, siis on tagasisidek\u00fcsitlus hea v\u00f5imalus saada andmeid MOOCiga seotud uuringu jaoks.<\/p>\n<p>Tagasisidet saab ka \u00f5ppeprotsessi (\u00f5ppijate k\u00e4itumine, \u00f5pitulemuste anal\u00fc\u00fcs, \u00f5pikeskkonna statistika) j\u00e4lgimisest ja saadud infost j\u00e4relduste tegemisest. Vaja oleks j\u00e4lgmise protsess l\u00e4bi m\u00f5elda ning dokumenteerimise viisid teiste tuutoritega kokku leppida.<\/p>\n<p>Juba enne kursuse algust saab tagasisidet k\u00fcsida test\u00f5ppijatelt v\u00f5i kolleegidelt.<\/p>\n<h2>Kasutatud allikad:<\/h2>\n<ul>\n<li>Casta\u00f1o, C., Maiz, I., Garay, U. (2015). Design, Motivation and Performance in a Cooperative MOOC Course. MOOCs (Massive Open Online Courses): Communicative Interactivity and Multimedia. Media Education Research Journal. 44; vol. XXII; 19-26. <a href=\"http:\/\/www.revistacomunicar.com\/pdf\/comunicar44-en.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.revistacomunicar.com\/pdf\/comunicar44-en.pdf<\/a><\/li>\n<li>Guo, P., Kim J., &amp; R. Rubin, How Video Production Affects Student Engagement: An Empirical Study of MOOC Videos. <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"http:\/\/pgbovine.net\/publications\/edX-MOOC-video-production-and-engagement_LAS-2014.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/pgbovine.net\/publications\/edX-MOOC-video-production-and-engagement_LAS-2014.pdf<\/a><\/li>\n<li>Hollands, F.M., Tirthali, D. (2014). MOOCs: Expectations and Reality. Full Report. Center for Benefit-Cost Studies of Education Teachers College, Columbia University.<\/li>\n<li>Kurniawan, S., Kurniawan, S, H., Zaphiris, P. (2001). Reading Online or on Paper: Which is Faster? In Proceedings of the 9 th International Conference on Human Computer Interaction. <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"http:\/\/www.paperbecause.com\/PIOP\/files\/f7\/f7bb6bc5-2c4a-466f-9ae7-b483a2c0dca4.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.paperbecause.com\/PIOP\/files\/f7\/f7bb6bc5-2c4a-466f-9ae7-b483a2c0dca4.pdf<\/a><\/li>\n<li>Rutiku, S., Valk, A., Pilli, E., Vanari, K. (2009). \u00d5ppekava arendamise juhendmaterjal. <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"http:\/\/primus.archimedes.ee\/system\/files\/oppekava\/juhend_veeb.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/primus.archimedes.ee\/system\/files\/oppekava\/juhend_veeb.pdf<\/a><\/li>\n<li>Speed Reading Facts. SpeedReading International (SRI) ExecuRead. <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"http:\/\/www.execuread.com\/facts\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.execuread.com\/facts\/<\/a><\/li>\n<li>Spyropoulou, N., Pierrakeas, C., Kameas, A. (2014). Creating MOOC Guidelines based on best practices. Proc. of the 6th Annual International Conference on Education and New Learning Technologies (Edulearn14). <a href=\"http:\/\/eeyem.eap.gr\/sites\/default\/files\/EDULEARN14_paper%20draft.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/eeyem.eap.gr\/sites\/default\/files\/EDULEARN14_paper%20draft.pdf<\/a><\/li>\n<li>Suen, H.K. (2014). Peer Assessment for Massive Open Online Courses (MOOCs). International Review of Research in Open and Distance Learning, 15(3), 312-327. <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"http:\/\/files.eric.ed.gov\/fulltext\/EJ1033098.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/files.eric.ed.gov\/fulltext\/EJ1033098.pdf<\/a><\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vastavalt ootuste-v\u00e4\u00e4rtuste ja motivatsiooni teooriale leiab \u00f5ppimine aset siis, kui \u00f5pitav on \u00f5ppija jaoks v\u00e4\u00e4rtuslik (t\u00e4htis), usaldusv\u00e4\u00e4rne, naudingut pakkuv, \u00f5ppija on protsessi kaasatud ning \u00f5ppijal on v\u00f5imalik \u00f5ppimises edu saavutada. See, mida ja kuidas \u00f5ppijad \u00f5pivad, on nende reaktsioon \u00f5ppej\u00f5u &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-25","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":129,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions\/129"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/moocs\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}