{"id":44,"date":"2024-04-04T05:24:14","date_gmt":"2024-04-04T02:24:14","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/haldamine\/"},"modified":"2024-04-25T16:31:06","modified_gmt":"2024-04-25T13:31:06","slug":"haldamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/haldamine\/","title":{"rendered":"TP 1 \u2013 Rahvastikuregistri andmete t\u00e4psus"},"content":{"rendered":"

T\u00f6\u00f6paketis 1 tuginetakse valdavalt varem kogutud andmestikele. Olemasolevate andmestike anal\u00fc\u00fctilist potentsiaali on eelnevates uuringutes kasutatud vaid osaliselt. Seet\u00f5ttu v\u00f5imaldab teisene anal\u00fc\u00fcs t\u00e4iendada teadmisi elukoha registreerimisest ja selle t\u00e4psust m\u00f5jutavatest teguritest. T\u00f6\u00f6paketi p\u00f5hitegevus on kavandatud esimesele projektiaastale, kuid arvestades paljude t\u00f6\u00f6de mahukust kestavad m\u00f5ned tegevused projekti l\u00f5puni. Sisufookuse, metoodika ja andmete vaatenurgast v\u00f5ib t\u00f6\u00f6paketi raames eristada viite \u00fcksteist t\u00e4iendavat anal\u00fc\u00fcsisuunda<\/strong><\/span>, mis otisvad vastuseid j\u00e4rgmistele uurimisk\u00fcsimustele<\/strong><\/span>:<\/p>\n

    \n
  1. Millised tegurid p\u00f5hjustavad rahvastikuregistris ebat\u00e4pseid andmeid? Millised on riigi v\u00f5i KOV tasandi teenused, maksusoodustused, toetused jmt, kus esinevad soosivad tegurid vale elukoha registreerimiseks rahvastikuregistris?<\/li>\n
  2. Milliseid meetmeid rakendavad KOV-d m\u00f5jutamaks elukoha registreerimist? Mis eesm\u00e4rkidel seda tehakse ning milline on olnud nende m\u00f5ju (nt KOV-de kampaaniad elukoha registreerimiseks)?<\/li>\n
  3. Millised on takistused \u00f5ige elukoha registreerimisel (nt mitu elukohta, teenuse k\u00e4ttesaadavuse (nt lasteaiakohtade nappus) probleemid)?<\/li>\n
  4. Kas teatud elanikkonnar\u00fchmade (nt noored, lastega pered, pikemat aega v\u00e4lismaal viibijad jne), puhul ilmneb m\u00f5jutavate tegurite osas selgeid erisusi, mis tuleks edasises uuringus eraldiseisvalt vaatluse alla v\u00f5tta?<\/li>\n
  5. Kui suur on iga ebat\u00e4pseid andmeid p\u00f5hjustava teguriga seotud rahvastikur\u00fchm? Millistele teguritele lahendusv\u00f5imaluste leidmine annaks suurima positiivse muutuse rahvastikuregistri elukohaandmete t\u00e4psustamiseks?<\/li>\n<\/ol>\n

    Esimene suund (TP1-1)<\/strong><\/span> otsib vastust k\u00fcsimusele, kas elukoha registreerimise t\u00e4psus on Eestis 21. sajandi algusest m\u00f6\u00f6dunud aja v\u00e4ltel j\u00e4\u00e4nud p\u00f5hijoontes samaks, muutunud paremaks v\u00f5i halvenenud. Vastus sellele k\u00fcsimusele on oluline selgitamaks, kas elukoha registreerimist positiivselt ja negatiivselt m\u00f5jutavate tegurite vahekord on muutunud. Ruumilise mobiilsuse \u00fcldise suurenemise taustal ei saa v\u00e4listada, et nihe on toimunud pigem lahknevuse suurenemise kui v\u00e4henemise suunas. Anal\u00fc\u00fcsi teostamist raskendab t\u00f5sisasi, et hoolimata probleemi \u00fcldisest teadvustamisest pole selle kohta seiret (regulaarset v\u00f5i perioodilist teabe kogumist) korraldatud. Kahe allika p\u00f5hjal on siiski v\u00f5imalik muutustest teatud ettekujutus saada. Kalendriaastate v\u00f5i pikemate ajavahemike l\u00f5ikes Eestist registreeritud v\u00e4ljar\u00e4ndajate hulga v\u00f5rdlemisel sihtriikides registreeritud Eestist p\u00e4rit sisser\u00e4ndajate arvuga peaks selguma, kuidas on registris dokumenteerimata v\u00e4ljar\u00e4ndejuhtude arv muutunud. Anal\u00fc\u00fcsist j\u00e4\u00e4b k\u00f5rvale Soome, millega Eestil on alates nullindate keskpaigast sisse seatud rahvastikuregistrite vaheline automaatne infovahetus. Samuti peaks sama meetodi abil olema v\u00f5imalik v\u00f5rrelda probleemi ulatust Eestis ja Euroopa Liidu teistes liikmesriikides. Siser\u00e4nde puhul v\u00f5ib ajalisest muutusest teatud informatsiooni pakkuda elukohaandmete ebat\u00e4psusest p\u00f5hjustatud mittevastamise m\u00e4\u00e4ra muutus Statistikaameti iga-aastastes k\u00fcsitlusuuringutes.<\/p>\n

    Teise suuna (TP1-2) <\/strong><\/span>raames anal\u00fc\u00fcsitakse elukoha registreerimise t\u00e4psust m\u00f5jutavaid tegureid profileerimise abil. Nimetatud meetodi rakendamise eelduseks on isikup\u00f5hine teave nii isikute registreeritud kui tegeliku elukoha kohta. Niisugust teavet on v\u00f5imalik hankida vaid v\u00e4hestest allikatest. T\u00f6\u00f6paketis tuginetakse peamiselt 2011. aasta rahvaloenduse ja rahvastikuregistri l\u00f5imitud andmestikule (alasuund TP1-2a), mis loodi registrip\u00f5hise rahvaloenduse metoodikaprojekti raames (Tammaru 2013). V\u00f5imalike alternatiivide suhtes (k\u00fcsitlusuuringute ja rahvastikuregistri l\u00f5imitud andmed) on nimetatud allikal kaks t\u00e4htsat eelist: esiteks kogu rahvastiku h\u00f5lmamisest tulenev suur t\u00e4psus ja teiseks mittevastamisest (loenduse alakaetusest) p\u00f5hjustatud moonutuse v\u00e4ike m\u00f5ju. Rahvaloenduse metoodikaprojektiga v\u00f5rreldes laiendatakse k\u00e4sitletavate tegurite hulka, k\u00e4sitledes ka selliseid, mis haakuvad l\u00e4hte\u00fclesandega, kuid mille m\u00f5ju ei ole varasemate uuringute raames teadaolevalt anal\u00fc\u00fcsitud. N\u00e4iteks on plaanis selgitada isiku eluasemega (\u00fc\u00fcripind v\u00f5i pinna kasutaja omandis olev eluase, mitme elusaseme omamine jms), elamiskestusega (loenduses on detailne paiksustunnuste komplekt) ning t\u00f6\u00f6- ja elukoha vahelise kaugusega (loenduses on kajastatud nii elu- kui t\u00f6\u00f6koha paiknemine) seotud mustrid. Anal\u00fc\u00fcsis on kavas nii kirjeldavaid meetodeid kui regressioonmudeleid. Samuti v\u00f5imaldab anal\u00fc\u00fcs selgust tuua k\u00fcsimusse, kuidas m\u00f5jutab interneti kaudu andmete kogumine inimestelt laekunud elukohateabe t\u00e4psust. Anal\u00fc\u00fcsitakse ka 2015. aasta T\u00f6\u00f6j\u00f5u-uuringus kogutud andmeid selle kohta, mis p\u00f5hjustel vastajate tegelik ja registrip\u00f5hine elukoht lahknevad (alasuund TP1-2b). Sekundaaranal\u00fc\u00fcsil keskendutakse ka nendele teemadele, mis j\u00e4id esmastes anal\u00fc\u00fcsides (Lehto jt 2016, \u00c4\u00e4r 2018) k\u00fcllaldase t\u00e4helepanuta. Kui olemasolev teave osutub olulistes l\u00f5ikudes ebapiisavaks, siis v\u00f5idakse Tellijaga koosk\u00f5lastatult korraldada projekti teisel etapil t\u00e4iendav valimip\u00f5hine andmekogumine elukohateabe ebat\u00e4psuse kohta t\u00e4iendava teabe kogumiseks.<\/p>\n

    Kolmas suund (TP1-3)<\/strong><\/span> keskendub elukoha tuvastamise innovatiivsete meetodite k\u00e4sitlemisele. Teatavasti on Statistikaamet p\u00e4rast 2011. aasta rahvaloendust loobunud rahvastikuregistri andmete kasutamisest elukohateabe ainuallikana ning arendanud v\u00e4lja elukoha m\u00e4\u00e4ratlemise indeksip\u00f5hise metoodika (nn residentsuse indeks). Esmalt rakendati seda 2011. aasta rahvaloenduse tulemuste korrigeerimisel (Tiit, Meres, & V\u00e4hi 2012; Tiit 2012), 2015. aastast viidi aga indeksimeetodile \u00fcle kogu rahvastikuarvestus, sh rahvaarvu ja rahvaarvu \u00fcleriigiliste ja piirkondlike hinnangute ning v\u00e4lisr\u00e4nde statistika (Tiit & Maasing 2016), katsetamisj\u00e4rgus on leibkondade ja perekondade statistika \u00fcleviimine samale alusele (Tiit, Visk, & Levenko 2018). Kasutuselev\u00f5etud metoodikate olemus seisneb selles, et residentsuse ja r\u00e4ndejuhtude teave ei p\u00e4rine otse inimestelt ega konkreetsest registrist, vaid see on erinevatest registritest leitud \u201eelum\u00e4rkide\u201c alusel t\u00f5en\u00e4osuslikult prognoositud. Uue metoodika eelisena rahvastikuregistri ees on v\u00e4lja toodud v\u00f5imalus kajastada registris ka registreerimata r\u00e4nde juhte (Tiit & Maasing 2016). Uuele metoodikale \u00fcleminekuga suurenes v\u00e4ljar\u00e4ndejuhtude arv aastatel 2015\u20132017 kolme eelneva aastaga v\u00f5rreldes 2,2 korda ja sisser\u00e4ndejuhtude arv 4,5 korda. Sisser\u00e4nde nii ulatuslik suurenemine tekitab siiski k\u00fcsimusi, sest reeglina kannatab alaregistreerimise all rohkem riigist lahkumine. Kavandatud anal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rgiks on uue elukohaarvestuse metoodikaga saadud tulemuste valideerimine hindamaks meetodi laiema rakendamise otstarbekust. Selleks sobiva anal\u00fc\u00fctilise protseduuri v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine kuulub samuti suuna raames lahendatavate \u00fclesannete hulka.<\/p>\n

    Neljas suund (TP1-4) <\/strong><\/span>kaardistab KOV tasandil rakendatud meetmeid m\u00f5jutamaks elukoha registreerimist. Anal\u00fc\u00fcsi teostab allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjana Eestis \u00fcks tuntumaid regionaaluuringufirmasid Geomeedia O\u00dc Rivo Noork\u00f5ivu juhtimisel. Anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hi\u00fcksuseks on omavalitsused. Regressioonanal\u00fc\u00fcsi s\u00f5ltuvtunnustena on kavas kasutada KOV \u00fcksuste r\u00e4nden\u00e4itajad (nt saabujate arv, lahkujate arv, r\u00e4ndesaldo). S\u00f5ltumatute tunnuste rollis on teave elukoha registreerimise kampaaniate ja\/v\u00f5i kohaliku tasandi sotsiaalpoliitika meetmete kohta. Kontrolltunnusteks on KOV \u00fcksuste paiknemist, suurust, sotsiaalmajanduslikku ja demograafilist olukorda iseloomustavad tunnused. Anal\u00fc\u00fcsi teostamisel rakendatakse kirjeldavaid meetodeid ja regressioonmudeleid. Neljanda suuna raames kavandatud anal\u00fc\u00fcsi teostamise v\u00f5imalikkus s\u00f5ltub sellest, millist teavet kohalikul tasandil rakendatud meetmete kohta \u00f5nnestub saada. Elukoha registreerimise kampaania meetmete t\u00f5hususe selgitamiseks kohalike omavalitsuste tasandil viiakse l\u00e4bi intervjuud omavalitsusjuhtidega, et saada t\u00e4iendavat teavet elukoha registreerimise kampaaniameetmete rakendamise t\u00f5hususe ja tulevikus kasutamise kohta.<\/p>\n

    Viiendas suunas (TP1-5)\u00a0<\/strong><\/span>p\u00fc\u00fctakse koguda teavet v\u00e4lisriikide praktika kohta elukoha registreerimisel.<\/p>\n

    Tulenevalt v\u00e4lja selgitatud tegurite probleemianal\u00fc\u00fcsist koostatakse ettepanek, millistele teguritele tuleks j\u00e4rgmises etapis hakata lahendust otsima, et saavutada suurim v\u00f5imalik positiivne muutus \u00f5igete andmete saavutamiseks rahvastikuregistri.<\/p>\n

    Vastutav t\u00e4itja: <\/strong><\/span>Tallinna \u00dclikooli Eesti demograafia keskus (juht Luule Sakkeus)<\/b><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    T\u00f6\u00f6paketis 1 tuginetakse valdavalt varem kogutud andmestikele. Olemasolevate andmestike anal\u00fc\u00fctilist potentsiaali on eelnevates uuringutes kasutatud vaid osaliselt. Seet\u00f5ttu v\u00f5imaldab teisene anal\u00fc\u00fcs t\u00e4iendada teadmisi elukoha registreerimisest ja selle t\u00e4psust m\u00f5jutavatest teguritest. T\u00f6\u00f6paketi p\u00f5hitegevus on kavandatud esimesele projektiaastale, kuid arvestades paljude t\u00f6\u00f6de …<\/p>\n","protected":false},"author":193,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-44","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/wp-json\/wp\/v2\/users\/193"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":388,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44\/revisions\/388"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}