{"id":4,"date":"2024-04-04T05:24:11","date_gmt":"2024-04-04T02:24:11","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/tp-3-inimeste-kaitumist-mojutavad-tegurid\/"},"modified":"2024-04-25T16:31:25","modified_gmt":"2024-04-25T13:31:25","slug":"tp-3-inimeste-kaitumist-mojutavad-tegurid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/tp-3-inimeste-kaitumist-mojutavad-tegurid\/","title":{"rendered":"TP 3 \u2013 Inimeste k\u00e4itumist m\u00f5jutavad tegurid"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: left;\">Elukoha ja elektroonsete kontaktandmete \u00f5igust on v\u00f5imalik tagada nii uurides inimeste k\u00e4itumise otsese m\u00f5jutamise v\u00f5imalus kui ka kaudselt digitaalsete avalike teenuste disaini abil. T\u00f6\u00f6paketi TP3 tegemised, milleks on r\u00fchmade vajaduste anal\u00fc\u00fcs, digitaalsete avalike teenuste disaini anal\u00fc\u00fcs, teistes riikides saadud kogemuste anal\u00fc\u00fcs, ettepanekute otsimine erinevate meetodite abil ja sellele j\u00e4rgnev testimine, aitavad riigile luua lahendusettepanekud, mille abil parandada inimeste elukohaandmete ja elektrooniliste aadresside kvaliteeti riiklikes registrites. T\u00f6\u00f6paketi p\u00f5hitegevus on kavandatud esimesele projektiaastale, kuid arvestades paljude t\u00f6\u00f6de mahukust kestavad osad tegevused projekti l\u00f5puni, sest saadud tulemusi tuleb ka viienda t\u00f6\u00f6paketi raames testida. T\u00e4psemalt otsib kolmas t\u00f6\u00f6pakett vastuseid j\u00e4rgmistele <span style=\"color: #3366cc;\"><strong>uurimisk\u00fcsimustele<\/strong><\/span>:<\/p>\n<ol style=\"text-align: left;\">\n<li style=\"text-align: justify;\">Kuidas m\u00e4\u00e4ratleda r\u00fchmad, kellele tuleb kavandada tegevusi elukoha andmete uuendamiseks rahvastikuregistris ja elektroonilise suhtluse edendamiseks kodanike ja riigi\/omavalitsuste vahel? Milliste r\u00fchmadega on vaja rohkem tegeleda, kui m\u00f5elda elukoha ja elektroonilise aadressi andmete uuendamisele rahvastikuregistris?<\/li>\n<li style=\"text-align: justify;\">Millised on argised tegevused, mille k\u00e4igus on erinevatel r\u00fchmadel kokkupuuteid registritega v\u00f5i vajadus esitada elukoha andmeid? Millised on r\u00fchmade IKT-oskused ja harjumused ning millised takistused loob see elektroonilise aadressi kasutamisele suhtluses omavalitsuse ja riigiga?<\/li>\n<li style=\"text-align: justify;\">Kuidas on nendele r\u00fchmadele elukoha v\u00f5i elektroonilise aadressi (kontaktpunkti) andmete esitamine muudetud lihtsaks mujal maailmas? Milliseid v\u00f5tteid tasuks kaaluda (t\u00e4iendavalt) Eestis? Kes saaks seda teha inimeste eest (n\u00e4iteks sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad, omavalitsuse ametnikud, arstid, kauplejad, jm) v\u00f5i kuidas saab inimesi selleks meelitada (nt teised registrid ja infos\u00fcsteemid, maksusoodustused). Kuidas toetada omavalitsuse\/riigi suhtlust inimestega, kelle oskused ja harjumused ei toeta elektroonilist suhtlust?<\/li>\n<li style=\"text-align: justify;\">Millised riigist\/omavalitsusest tingitud p\u00f5hjused soosivad seda, et inimesed esitavad elukoha ja elektroonilise aadressi kohta valed andmed v\u00f5i j\u00e4tavad need esitamata? Kuidas saaks neid p\u00f5hjuseid k\u00f5rvaldada?<\/li>\n<li style=\"text-align: justify;\">Kuidas tagatakse kasutajate elukoha- ja kontaktandmete \u00f5igsus kaasaegsete avaliku sektori e-teenuste (nt s\u00fcndmusp\u00f5hised, automatiseeritud ja \u201eennetavad\u201c teenused) disainimisel ning elluviimisel? Milliseid muutuseid see eeldab Eesti avalikult sektorilt?<\/li>\n<li style=\"text-align: justify;\">Kuidas inimeste kasvav mobiilsus ning avalike teenuste suurenev digitaalne k\u00e4ttesaadavus m\u00f5jutab elukohaandmete rolli avalike teenuste osutamisel? Kuidas need muutused v\u00f5ivad tulevikus m\u00f5jutada inimeste k\u00e4itumist elukohaandmete \u00f5igena hoidmisel?<\/li>\n<\/ol>\n<p style=\"text-align: left;\">T\u00f6\u00f6paketi tegevus jaguneb viieks tegevussuunaks, mis omakorda seonduvad inimete k\u00e4itumise otsese ja kaudse m\u00f5jutamisega.<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><span style=\"color: #3366cc;\"><em><strong>Inimeste k\u00e4itumise otsene m\u00f5jutamine<\/strong><\/em><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><span style=\"color: #3366cc;\"><strong>Esimene suuna (TP 3-1) <\/strong><\/span>raames teeme dokumendianal\u00fc\u00fcsi abil kindlaks olulised tunnused, mida v\u00f5tta l\u00e4htekohaks rahvastikur\u00fchmade moodustamiseks (p\u00f5hjuseid, mis tingivad inimeste erinevad toimimisviisid andmete uuendamise k\u00fcsimuses) ning mis on need kriitilised teenused, mille saamisest on r\u00fchmad eriti huvitatud. Teeme kindlaks, millised on eri r\u00fchmade olulisemad kokkupuuted avalike teenustega, aga ka teiste teenustega, mille k\u00e4igus v\u00f5idakse neilt elukoha andmeid k\u00fcsida v\u00f5i milles elukoha andmed juba peegelduvad (nt elektri tarbimine, pangateenused). Seej\u00e4rel selgitame, milliste r\u00fchmade kohta on lihtsam leida v\u00f5i saada andmeid alternatiivsel moel ning milliste r\u00fchmade andmekvaliteet kannatab, kui kasutada alternatiivseid meetodeid. Selleks otsime v\u00e4lja varasemad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed anal\u00fc\u00fcsid ja toorandmed, nt avalikuks kasutuseks m\u00f5eldud k\u00fcsitlusandmed, mille abil r\u00fchmitada inimesed mitmesugustele tunnustele toetudes (nt suhtlus riigi- ja omavalitsuse asutustega, digioskused, varustatus suhtlusvahenditega, motiivid andmeid \u00f5igel kujul esitada (nt lapsed, kuritegevus, soodustused), keeleprobleemid, b\u00fcrokraatliku asjaajamise kogemused jms), mis selguvad dokumendianal\u00fc\u00fcsist.<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><span style=\"color: #3366cc;\"><strong>Teise suuna (TP 3-2)<\/strong><\/span> raames toimub r\u00fchmade vajaduste l\u00e4hem tundma\u00f5ppimine. L\u00e4heme koost\u00f6\u00f6s TP1 tehtavast statistilisest anal\u00fc\u00fcsist sammu edasi ning viime l\u00e4bi ajur\u00fcnnaku (loovmeetodid), et kirjeldada \u00e4ra iga r\u00fchma olulisemad kvalitatiivsed protot\u00fc\u00fcbid. Nende kirjelduste s\u00f5nastamise j\u00e4rel koostame plaani, kuidas selliste protot\u00fc\u00fcpideni j\u00f5uda ning milliseid protot\u00fc\u00fcpe on otstarbekas j\u00e4rgnevas anal\u00fc\u00fcsis intervjueerida \u00fches r\u00fchmas. Seej\u00e4rel viime l\u00e4bi fookusgrupp-intervjuud eri r\u00fchmadega \u00fcle Eesti. Vajadusel kasutame r\u00fchma tunnustele vastavate inimeste leidmiseks vahendajat. Komplekteeritud vestlusr\u00fchmadesse v\u00f5ivad sattuda erinevate protot\u00fc\u00fcpide esindajad, kui nende kogemus on piisavalt sarnane ja piirkonnas uuritavate r\u00fchma suurus seda eeldab. Struktureeritud intervjuu k\u00e4igus vesteldakse k\u00fcsitletavate eluviisi \u00fcle, et m\u00f5ista, kuidas sellega v\u00f5iksid sobituda vabatahtlikud ja alternatiivsed lahendused elukoha ja e-posti andmete uuendamiseks ning mida v\u00f5iks selline kohustus v\u00f5i alternatiivsed lahendused neile kaasa tuua. Loov\u00fclesandena v\u00f5ime kasutada m\u00f5ne h\u00fcpoteetilise olukorra l\u00e4bim\u00e4ngu.<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><span style=\"color: #3366cc;\"><strong>Kolmas suund (TP3-3)<\/strong><\/span> keskendub esmaste lahenduste otsimisele selleks, et uuritud r\u00fchmade andmed saaksid riiklikes registrites uuendatud (kas vabatahtlike v\u00f5i alternatiivsete meetodite toel). Selleks kutsutakse kokku struktureeritud ja juhendatud arutelud, milles iga alaarutelu\u00a0keskendub \u00fche protot\u00fc\u00fcbiga tutvumisele ja inspiratsiooni edendavate juhiste abil lahenduste v\u00e4ljapakkumisele. Anal\u00fc\u00fcsime kogutud soovitused, millised lahendused sobivad mitmele r\u00fchmale ning\u00a0millised on kriitilise t\u00e4htsusega. Esmased l\u00e4hendusk\u00e4igud valideeritakse ja arendatakse edasi projekti II etapis neid TP1 ja TP2 andmete ja j\u00e4reldustega vastandades, sest mitmed lahendused, mis sobivad inimestele, ei pruugi sobida poliitilistel ja haldusv\u00f5imekusega seotud p\u00f5hjustele v\u00f5i on seotud eetiliste riskide jms taksitavate teguritega.<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><span style=\"color: #3366cc;\"><em><strong>Inimeste k\u00e4itumise kaudne m\u00f5jutamine<\/strong><\/em><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><span style=\"color: #3366cc;\"><strong>Neljas suund (TP3-4)<\/strong><\/span> tegeleb s\u00fcstemaatilise kirjanduse anal\u00fc\u00fcsi ja taksonoomiate loomisega elukoha ja kontaktandmete kaudseks parandamiseks. Esmalt viiakse l\u00e4bi e-valitsemise ja e-teenuste kirjanduse anal\u00fc\u00fcs kasutajaandmete (elukoht, kontaktandmed) ajakohasuse ja \u00f5igsuse tagamisest ning luuakse asjakohane taksonoomia, mis v\u00f5tab arvesse Eesti erip\u00e4rad (sh ainuomane digitaristu). Selle tegevuse eesm\u00e4rgiks on v\u00e4lja tuua rahvusvaheline parim praktika koos v\u00f5imaluste ning ohtudega. Samuti viiakse l\u00e4bi kirjanduse anal\u00fc\u00fcs asukohaandmete rollist avalike teenuste osutamisel muutunud ruumilise mobiilsuse mustrite ning tehnoloogilise arengu taustal eesm\u00e4rgiga pakkuda konkreetne raamistik nende m\u00f5judega arvestamiseks inimeste k\u00e4itumisele l\u00e4hitulevikus. T\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja taksonoomia, mis v\u00f5imaldaks tehnoloogilisi ja inimeste ruumilise mobiilsuse arenguid arvesse v\u00f5ttes n\u00e4idata: (1) millised avalikud teenused peavad l\u00e4hitulevikus olema elukohap\u00f5hised ja millised mitte; (2) milliseid teenuseid peaks pakkuma\/rahastama riik ja milliseid KOV. Taksonoomia sisuks on: (1) teenuset\u00fcpoloogiate loomine vastavalt teenuste pakkumise, kasutamise, rahastamise jne loogikatele ning seostele asukohap\u00f5hise planeerimise ja osutamisega, ning (2) neid teenuset\u00fcpoloogiaid v\u00f5imaldavate olemasolevate tehnoloogiliste lahenduste olulisuse hindamine. Tehnoloogiliste v\u00f5imaluste kaardistamisel l\u00e4htutakse mitte ainult nende tehnoloogiate toimivusest ja t\u00f5hususest, vaid ka nendega seotud v\u00f5imaluste ja riskide m\u00f5just avalike teenuste p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtustele ning inimestele kui andmesubjektidele.<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><span style=\"color: #3366cc;\"><strong>Viies suund (TP3-5) <\/strong><\/span>keskendub avaliku ja erasektori organisatsioonide kogemuste kaardistamisele ja Eesti avalikule sektorile v\u00f5imalike lahendusk\u00e4ikude v\u00e4ljaselgitamisele. Selleks viiakse l\u00e4bi inimeste elukohaandmete ning elektrooniliste suhtluskanalite pideva uuendamisega tegelevate avaliku ja erasektori organisatsioonide (nt maksu- ja tolliamet, pangad jms) kogemuste kaardistamine (v\u00e4hemalt 10 ekspertintervjuud) ja fookusgrupi kirjanduse anal\u00fc\u00fcsi kaudu tuvastatud rahvusvahelise ning intervjuude kaudu tuvastatud Eesti parima praktika kasutuselev\u00f5tust nii riigi kui ka KOV tasandil. Samuti viiakse l\u00e4bi ekspertintervjuud v\u00e4hemalt 10 avaliku sektori esindajaga (KOV + riigitasand) ja fookusgruppi (KOV + riigitasand) v\u00e4lja s\u00f5elumaks v\u00f5imalikud lahendusk\u00e4igud Eesti avalikule sektorile. Tegevusse kaastakse aktiivselt nii keskvalitsuse kui KOV tasandi teenusepakkujaid (kesksete ministeeriumite ja nende valitsemisalade asutuste ning erinevat t\u00fc\u00fcpi \u2014 suur vs v\u00e4ike; aja vs tihe-asustusega \u2014 KOV-de esindajad) kui ka teenuste otseseid tarbijaid. Fookusgruppides kasutatakse nii Delphi tuleviku-uuringute kui ka teenusdisaini meetodeid. Suuna tulemused on sisendiks TP4 ja TP5 tegevustesse (sh kaalutakse seal erinevate inimeste otsese k\u00e4itumise vs kaudsel m\u00f5jutamisel p\u00f5hinevate lahenduste sobilikkust ja t\u00f5husust Eesti kontekstis).<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><span style=\"color: #3366cc;\"><strong>Vastutav t\u00e4itja: <\/strong><\/span><b>Tartu \u00dclikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE (Jaanus Veemaa) koost\u00f6\u00f6s Tallinna Tehnika\u00fclikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudiga (Veiko Lember<\/b>)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Elukoha ja elektroonsete kontaktandmete \u00f5igust on v\u00f5imalik tagada nii uurides inimeste k\u00e4itumise otsese m\u00f5jutamise v\u00f5imalus kui ka kaudselt digitaalsete avalike teenuste disaini abil. T\u00f6\u00f6paketi TP3 tegemised, milleks on r\u00fchmade vajaduste anal\u00fc\u00fcs, digitaalsete avalike teenuste disaini anal\u00fc\u00fcs, teistes riikides saadud kogemuste &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":193,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/wp-json\/wp\/v2\/users\/193"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":389,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/389"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mobiilneelu\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}