TP 4 – Lahendusteede väljatöötamine ja analüüs

TP 4 raames vastatakse järgnevatele  uurimisküsimustele, mida täpsustatakse I etapi tulemustele ning PICA raamistikule tuginedes:

  1. Milliseid muutusi elanike käitumises lahendusvõimaluste rakendamine eeldab või kaasa toob? Milline on elanike valmisolek oma harjumusi ja käitumist muuta?
  2. Millised on konkreetsete lahendusteede poliitilised (sh ideoloogilised) võimalused ja takistused (piirangud), sh KOV tasandil?
  3. Millised on konkreetsete lahendusteede õiguslikud võimalused ja piirangud (sh, isikuvabaduste aspekt, andmekaitse aspekt, järelevalve vmt)?
  4. Millised on konkreetsete lahendusteede võimalused ja piirangud tulenevalt administratiivsest võimekusest ja valmisolekust?
  5. Milliseid tehnoloogilisi (sh infotehnoloogilisi) uuendusi on lahendusteede rakendamiseks vajalik juurutada?

Selgitatakse, kas vajalikud uuendused on olemas töötava lahendusena, prototüübina või ideena ning milline on selle töökindlus ja tulemuse täpsus. Analüüsitakse, millised oleksid võimalused neid uuendusi Eestis rakendada, sh millises ajaraamis oleks see teostatav ning kui suur on tehnoloogia rakendamisega kaasnev kulu (sh investeerimis- ja ülalpidamiskulu, teavitus- ja koolituskulu) ja tulu (sh ühiskondlik tulu), st viiakse läbi tulu-kulu analüüs. Seejärel selgitatakse, millised on erinevate lahendustee suurimad eelised ning suurimad takistused ja rakendamisega kaasnevad riskid, koos nende esinemistõenäosuse ja maandamise võimalustega ning kuidas mõjutab lahendustee avalike teenuste planeerimist, osutamist ja rahastamist. Tähelepanu pööratakse muu hulgas sellele, millised on konkreetse lahendustee rakendamise mõjud regionaalpoliitikale ja ääremaastumisele.

Esimene suund (TP4-1) keskendub projekti I etapi kolme tööpaketi töö käigus välja koorunud lahenduste analüüsimisele ja süstematiseerimisele ning selle töösuuna tulemuseks on edasise projekti käigus analüüsimiseks jäävad elukoha- ja kontaktandmete parandamise lahendused. Eeldatavalt jõuame 3-5 erineva lahenduse sõnastamiseni nii elukoha kui elektroonsete kontaktandmete osas. Lahenduste analüüsi täpne uuringudisain kooskõlastatakse juhtkomisjoniga enne II etapi algust. Lahenduste võrdlemiseks koostatakse terviklik hindamismaatriks, mis koondab erinevate lahenduste tugevused ja nõrkused saavutatavate tulemuste ning elluviimise teostatavuse kohta. Võrdlus toimub kahes põhisuunas, st viiakse läbi erinevate lahenduste kuluefektiivsuse ja tulu-kulu analüüs ning seejärel kõige olulisema osana erinevate elukoha- ja kontaktandmete parandamise lahenduste sisuline analüüs ekspertmeetodil.

Teine suund (TP4-2) seisneb erinevate lahenduste kuluefektiivsuse ja tulu-kulu analüüsi läbiviimises. Investeeringukulude osas kavandatakse kasutada „trianguleeritud“ eksperthinnanguid terviklahenduste maksumuse kohta. Selle eelduseks on piisava tegevuste ja ressursside detailsusega kirjeldatud lahendusideed. Halduskulude ja elanike võimaliku lisanduva monetiseeritava ajakulu puhul on ülesandeks hinnata muudatuste elluviimisesse ja alalhoidmisesse kaasatud isikute ja toimingute arv ning ühikuhindade (eeskätt ajakulu, tööaja maksumus) alusel arvutada iga-aastane kogukulu. Tulu-kulu analüüs võimaldab täiendavalt hinnata, kas parimate lahenduste rakendamine elukohaandmete täpsuse eesmärgipäraseks suurendamiseks ning toimiv riigiteadete elektroonilise edastamise süsteem on Eesti ühiskonnale tervikmõjus kasulik. Selleks on täiendavalt vajalik hinnata ja monetiseerida ka muudatustega kaasnevaid tulusid. 

Kolmas suund (TP4-3) seisneb erinevate lahendusteede sisulise analüüsi ja eelhindamise läbiviimises ekspertmeetodil. Hindamiseks operatsionaliseeritakse uurimisküsimused konkreetsemateks lahenduste teostatavuse ja positiivse mõju saavutamise eelduste avamisele suunatud (ekspert)küsimusteks (a) ning nende (suhtelist) teostatavust ja mõju hindavateks küsimusteks (b).

Terviklike lahendusteede hindamise mustand saadetakse kirjaliku tagasiside saamiseks kõigile ekspertpaneeli liikmetele (sh uurimismeeskonna liikmetele) ning täiendavalt ka olulistele huvirühmadele/sidusorganisatsioonidele, mille alusel pakutakse välja lõplikud tulemused erinevate elukoha ja elektroonsete andmete parandamise lahendusteede kohta.

Vastutav täitja: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE (juht Veiko Sepp)