K\u00e4imasolevad koost\u00f6\u00f6projektid:<\/p>\n
NORDIC VOICES eesm\u00e4rk on\u00a0suurendada suuliste lugude, elulugude ja isiklike m\u00e4lestuste kasutamist P\u00f5hjamaade kultuuriasutustes, tehes koost\u00f6\u00f6d nii akadeemiliste ringkondade kui ka erinevate kultuuriasutuste juhtivate ekspertidega.<\/p>\n
Eelmisi projekte, millega uurimisr\u00fchma liikmed on seotud:<\/p>\n
Uuringu viis l\u00e4bi Tartu \u00dclikooli etnoloogia osakond. Uuringu tellija, Muinsuskaitseamet, s\u00f5nastas eesm\u00e4rgi j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n
Uuringu \u00fclesandeks on anal\u00fc\u00fcsida Eesti materiaalse etnograafiap\u00e4randi kogumist, kasutamist ja s\u00e4ilimist Eesti muuseumides eesm\u00e4rgiga and p\u00f5hjalik \u00fclevaade Eesti etnograafilise p\u00e4randi\u00a0hetkeseisust ja selle kujunemise protsessist Eesti muuseumides. Uuring kombineerib kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid: statistiline andmeanal\u00fc\u00fcs, suletud ja avatud k\u00fcsimustega ankeedid, poolstruktureeritud intervjuud, dokumentide kontentanal\u00fc\u00fcs. Anal\u00fc\u00fcsi tulemusi saab kasutada muuseumivaldkonna riikliku kogumispoliitika teadmusp\u00f5hisel kujundamisel ja muuseumide p\u00e4randihoidlate projekti arendamisel.<\/p>\n
Uuringu l\u00e4biviijad:\u00a0Ene K\u00f5resaar, Jana Reidla ja Kirsti J\u00f5esalu;\u00a0kvantitatiivsete andmete t\u00f6\u00f6tlus: Hiljar Tammela<\/p>\n
Uuringu kokkuv\u00f5te<\/a><\/p>\n Uuringu aruanne<\/a><\/p>\n Tartu \u00dclikool, Filosoofiateaduskond, Kultuuriteaduste ja kunstide instituut (partner), Tartu \u00dclikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kultuuriteaduste instituut (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon.\u00a0ERA.Net RUS Plus<\/p>\n Multidistsiplinaarne projekt keskendus rasketele m\u00e4lestustele ja eriilmelistele identiteetidele, mis on seotud konfliktide ja protestiliikumistega Venemaal, Soomes, L\u00e4tis, Eestis, Saksamaal ja T\u00fcrgis. See k\u00e4sitles olulisi k\u00fcsimusi, millega iga \u00fchiskond p\u00e4rast konflikti silmitsi seisab: kuidas saavad inimesed p\u00e4rast v\u00e4givaldseid konflikte ja traumeerivaid m\u00e4lestusi koos elada? Kuidas luuakse ja taasluuakse m\u00fc\u00fcte, s\u00fcmboleid ja m\u00e4lestusi? Kuidas on v\u00f5imalik lubada raskeid ja erinevaid m\u00e4lestusi nende kontrollimise v\u00f5i vaigistamise asemel?<\/p>\n Projekti k\u00e4igus uuriti v\u00f5rdlevas perspektiivis leppimise, dialoogi edendamise, kaasamise ja lahutamise protsesse. See koondas metoodilisi arutelusid suulise ajaloo uurimisest, kultuurim\u00e4lu uurimisest ja t\u00e4nap\u00e4eva protestiliikumiste uurimusest.<\/p>\n T\u00f6\u00f6r\u00fchm: Ene K\u00f5resaar (vastutav t\u00e4itja), Terje Anepaio,\u00a0Kirsti J\u00f5esalu ja Laura Jamsja.<\/p>\n Projekti info ETISes<\/a><\/p>\n Tartu \u00dclikool, Filosoofiateaduskond, Kultuuriteaduste ja kunstide instituut (partner), Tartu \u00dclikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kultuuriteaduste instituut (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon<\/p>\n Projektiga sooviti kindlustada ja tihendada hiljuti algatatud, kuid seni mitteametlikke suhteid juhtivate teadusasutuste vahel, mis esindavad erinevaid piirkondi ja ajaloolisi traditsioone, et viia l\u00e4bi \u00fchiseid uuringuid ja osaleda teadmiste vahetamises. Projekti eesm\u00e4rk oli leida uusi paradigmasid m\u00f5istmaks, kuidas ajaloolised traumad on l\u00f5hkunud ja kujundanud rahvuslikke identiteete. Kaasaegses teaduses raamistatakse tavaliselt arutelusid rahvusliku identiteedi \u00fcle kontekstis millegagi, mis on varem olnud nagu: postkolonialistlik, s\u00f5jaj\u00e4rgne, post-apartheid, postkommunism jne. Antud projektis leiti, et kasulikum on selliste vaidlustatud m\u00f5istete nagu natsionalism v\u00f5i patriotism asemel kasutada\u00a0kultuuritrauma m\u00f5istet, mis on\u00a0\u201ckultuuriliselt m\u00e4\u00e4ratletud ja t\u00f5lgendatud \u0161okk \u00fchiskonna kultuurilisele koele\u201d. SPeCTReSS j\u00e4rgis seda muudetud kontseptsiooni mitte ainult teoreetilises ja ajaloolises osas, vaid keskendudes m\u00f5jutatud kogukondade kultuuriloomele.<\/p>\n T\u00f6\u00f6r\u00fchm: Ene K\u00f5resaar (vastutav t\u00e4itja), Kirsti J\u00f5esalu<\/p>\n Projektist SPeCTReSS<\/a><\/p>\n Projekti eesm\u00e4rk on uurida katkestuse ja j\u00e4rjepidevus toimimist kultuuris eri tasanditel ja eri m\u00e4lupraktikate p\u00f5hjal. Esitati h\u00fcpotees, et katkestus(ed) ja j\u00e4rjepidevus(ed) ei ole m\u00f5istetavad mitte ainult \u00fcksteisele j\u00e4rgnevatena, vaid nad toimivad kultuuritervikus samaaegselt ja paralleelselt, \u00fcks teise kaudu ja vastupidi, aktualiseerudes teatud tingimustel. Projekti l\u00e4htepunktiks oli eelnevates projektides s\u00f5nastatud katkestuse kontseptsioon 1940.aa ja 1950.aa alguse arengute ja nende retrospektiivse t\u00f5lgenduse kohta. Projekti k\u00e4igus keskenduti katkestuse ja j\u00e4rjepidevuse d\u00fcnaamika ja paljutasandilise suhestatuse ning nende suhete zhanrispetsiifilisusele. Projekti tulemusena toodi k\u00e4ibesse seni v\u00e4hekasutatud allikaid ning arendati uudset metodoloogiat, mis seisneb pika ajaperspektiivi ning eri m\u00e4lutasandite komplementaarses k\u00e4sitluses. Projekti uurimistulemused v\u00f5imaldavad diferentseerida senist vaadet nii Eesti (ja Balti) n\u00f5ukogudej\u00e4rgsele m\u00e4lukultuurile kui ka selle keskmes olnud kogemuste kujunemise trajektooridele. Suuremate alaprojektidena avaldati raamat Eesti n\u00f5ukogudej\u00e4rgsest s\u00f5jam\u00e4lust ja koostati teemanumber N\u00f5ukogude perioodi m\u00e4letamisest Balti m\u00e4lukultuuri(de)s.<\/p>\n T\u00f6\u00f6r\u00fchm: Ene K\u00f5resaar (vastutav t\u00e4itja), Kirsti J\u00f5esalu<\/p>\nSFLKU15130 \u201cIdentiteetide paljusus ja m\u00e4lu komplitseeritus\u201d (oktoober 2015 \u2212 detsember 2017)<\/h3>\n
MFLKU13183R (SPeCTReSS) \u201eKultuuritrauma ja suver\u00e4\u00e4nsuse taasloome\u201c (jaanuar 2014 \u2013 detsember 2017)<\/h3>\n
ETF8190 \u201cM\u00e4lupraktikad: j\u00e4rjepidevused ja katkestused 20. sajandi m\u00e4letamises\u201d (jaanuar 2010 \u2013 detsember 2014)<\/h3>\n