{"id":603,"date":"2024-09-05T10:04:56","date_gmt":"2024-09-05T07:04:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mmc\/?page_id=603"},"modified":"2026-02-02T13:41:30","modified_gmt":"2026-02-02T11:41:30","slug":"liikmed","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mmc\/liikmed\/","title":{"rendered":"Liikmed"},"content":{"rendered":"

Siit lehelt leiad l\u00fchikese tutvustuse osade MMC liikmete kohta.<\/p>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Kessy Abarenkov<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Kessy Abarenkov on elurikkuse bioinformaatika kaasprofessor. Ta sai Tartu \u00dclikoolist doktorikraadi 2011. aastal. Tema doktorit\u00f6\u00f6 oli seotud PlutoF-platvormi arendamisega. Kessy kuulub oma valdkonnas maailma m\u00f5jukamate teadlaste hulka. Abarenkov t\u00f6\u00f6tab Tartu \u00dclikooli loodusmuuseumis. Ta p\u00e4lvis koos Urmas K\u00f5ljalaga 2020. aasta riigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal t\u00f6\u00f6de ts\u00fckli \u201cEluslooduse taksonite kommunikatsiooni uus paradigma: Linn\u00e9 s\u00fcsteemi t\u00e4iendus\u201d eest. Kessy on Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna taksonoomia ja elurikkuse informaatika t\u00f6\u00f6r\u00fchma<\/a> liige.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"Sten\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Sten Anslan<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Sten Anslan on (mulla)fauna metagenoomika teadur Tartu \u00dclikooli m\u00fckoloogia \u00f5ppetoolis, kus tema t\u00f6\u00f6 on peamiselt seotud bioloogilise mitmekesisuse mass-triipkoodistamisega (metabarcoding). Tartu \u00dclikooli doktorikraad omandatud 2017. aastal. J\u00e4reldoktorantuur aastatel 2018\u20132021 Braunschweigi \u00dclikoolis, Saksamaal (projekt \u201cGeo-ecosystems in Transition on the Tibetan Plateau\u201d). Sten on Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna bioloogiliste interaktsioonide \u00f6koloogia t\u00f6\u00f6r\u00fchma<\/a> liige.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Mohammad Bahram<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Mohammad Bahram on \u00f6koloog, kes uurib peamiselt mikroobibiogeograafiat, koosluste \u00f6koloogiat, metagenoomikat ja biootilisi vastasm\u00f5jusid. Ta sai Tartu \u00dclikoolist doktorikraadi 2012. aastal ja on p\u00e4rast seda t\u00f6\u00f6tanud nii Tartu \u00dclikoolis kui ka Uppsala \u00dclikoolis. Hetkel t\u00f6\u00f6tab ta molekulaarse \u00f6koloogia kaasprofessorina Tartu \u00dclikoolis ja \u00f6koloogia lektorina Rootsi P\u00f5llumajandusteaduste \u00dclikoolis.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"Nilou\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Niloufar Hagh Doust<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Niloufar Hagh Doust on \u00f6koloog, kes uurib peamiselt mikroobi\u00f6koloogiat, metsa\u00f6koloogiat, m\u00fckoloogiat, koosluste \u00f6koloogiat ja kliimamuutusi. Hetkel t\u00f6\u00f6tab ta mikroobi\u00f6koloogia teadurina ja on Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna bioloogiliste interaktsioonide \u00f6koloogia t\u00f6\u00f6r\u00fchma<\/a> liige.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"Rein\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Rein Drenkhan<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Rein Drenkhan on metsapatoloog. Ta sai Eesti Maa\u00fclikoolist doktorikraadi 2011. aastal. 2018. aastal p\u00e4lvis ta Eesti Vabariigi P\u00f5llumajandusteaduste valdkonna aastapreemia \u201eInvasiivsete dendropatogeenide varajane tuvastamine ja levikuanal\u00fc\u00fcs\u201c. Alates 2019. aastast t\u00f6\u00f6tab ta Eesti Maa\u00fclikoolis metsapatoloogia professorina. Ka juhib ta sealset metsapatoloogia t\u00f6\u00f6r\u00fchma.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"Olesya\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Olesia Dulia<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Olesia Dulia on \u00f6koloog, kes huvitub bioloogilise mitmekesisuse erinevatest aspektidest, biootiliste kogukondade moodustumisest ning nende reaktsioonidest inimm\u00f5jule. Ta keskendub peamiselt mulla ja surnud puidu mikroobsete kogukondade uurimisele. Hetkel keskendub ta suurem\u00f5\u00f5tmelisele uurimisprojektile, mis uurib metagenoomika abil mullaorganismide funktsionaalset mitmekesisust. Olesia on teadur Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna bioloogiliste interaktsioonide t\u00f6\u00f6r\u00fchmas.<\/a><\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Mikk Espenberg<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Mikk Espenberg on mikrobioloog, kelle peamisteks uurimisvaldkondadeks on keskkonnamikrobioloogia, bioinformaatika. Eriti huvitavad teda biogeokeemilised ts\u00fcklid, nt s\u00fcsiniku ja l\u00e4mmastikuringid, peamine fookus on kasvuhoonegaaside tootmise ja tarbimisega seotud mikroobid. Mikk sai Tartu \u00dclikoolist doktorikraadi 2017. aastal. Praegu t\u00f6\u00f6tab ta keskkonna mikrobioloogia kaasprofessorina Tartu \u00dclikoolis ja bioloogiateaduste teadurina Aberdeeni \u00dclikoolis. Mikk juhib Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogia ja maateaduste instituudi geograafia osakonna keskkonnamikrobioloogia t\u00f6\u00f6r\u00fchma<\/a>.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Daniel Herlemann<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Daniel Herlemann on mikrobioloog, kes uurib peamiselt mikroobide \u00f6kof\u00fcsioloogiat. Daniel t\u00f6\u00f6tab professorina Eesti Maa\u00fclikooli h\u00fcdrobioloogia ja kalanduse \u00f5ppetoolis.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Inga J\u00fcriado<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Inga J\u00fcriado on lihhenoloog. Doktorikraadi kaitses Inga Tartu \u00dclikoolis 2007. aastal ja viibis j\u00e4reldoktorantuuris Helisngi \u00dclikoolis (2015-2017). Inga t\u00f6\u00f6tab lihhenoloogia kaasprofessorina Tartu \u00dclikoolis ja vanemteadurina Eesti Maa\u00fclikoolis. Praegusteks uurimisteemadeks on samblike fotobiondi geneetilise mitmekesisuse ja samblikeainete sisalduse v\u00f5imalikud seosed \u00f6koloogiliste gradientidega. <\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Veljo Kisand<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Veljo Kisand on h\u00fcdrobioloog, kes uurib peamiselt veekeskkonna bakterite mitmekesisust, levikumustreid, \u00f6koloogiat, f\u00fcsioloogiat ja f\u00fclogeneesi. Veljo sai Tartu \u00dclikoolist doktorikraadi 1998. aastal. Praegu t\u00f6\u00f6tab Veljo Tartu \u00dclikoolis molekulaarse \u00f6koloogia kaasprofessorina keskkonnamikrobioloogia t\u00f6\u00f6r\u00fchm T\u00dcTIs<\/a> ja tema juhtimisel luuakse Eestis reoveel p\u00f5hinevat SARS-Cov-2 seires\u00fcsteemi.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"Urmas\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Urmas K\u00f5ljalg<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Urmas K\u00f5ljalg on on eesti bioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige, Tartu \u00dclikooli professor ning Tartu \u00dclikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor. Teadust\u00f6\u00f6 peasuunad on seente s\u00fcstemaatika ja f\u00fclogeneetika, seente ja taimejuurte vaheline s\u00fcmbioos (m\u00fckoriisa) ning elurikkuse informaatika. Ta kuulub oma valdkonnas maailmas enim viidatud teadlaste hulka. Urmas on Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna taksonoomia ja elurikkuse informaatika t\u00f6\u00f6r\u00fchma<\/a> juht.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"Kaire\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Kaire Loit<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Kaire Loit on Eesti Maa\u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5ud ja teadur. Ta on Eesti Maa\u00fclikooli taimetervise \u00f5ppetooli juures tegutseva f\u00fctopatoloogia t\u00f6\u00f6r\u00fchma liige. Ta l\u00f5petas doktorikraadi Eesti Maa\u00fclikoolis 2021. aastal. 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2024 oli ta Soome Loodusvarade Instituudi j\u00e4reldoktor. Tema uurimist\u00f6\u00f6 keskendub p\u00f5llukultuuride patogeenide biot\u00f5rjele ja j\u00e4tkusuutlike t\u00e4ppistaimekaitsemeetmete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Kristiina Mark<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Kristiina Mark on lihhenoloog. Tema peamine uurimissuund on lihheniseerunud seente molekulaarne s\u00fcstemaatika. Kristiina sai Tartu \u00dclikoolist 2016. aastal doktorikraadi. Hetkel t\u00f6\u00f6tab Kristiina Eesti Maa\u00fclikoolis teadurina.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"Vladimir\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Vladimir Mikryukov<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Vladimir Mikryukov on molekulaar\u00f6koloog, kes huvitub peamiselt \u00f6koloogilisest geneetikast, bioloogilisest mitmekesisusest, ning metagenoomikast. Oma doktorit\u00f6\u00f6 raames uuris Mikryukov samblike s\u00fcmbiontide f\u00fclogeograafiat, populatsiooni geneetikat ning nende rolli metsa \u00f6kos\u00fcsteemi stabiilsuse osas. Bioinformaatiku ja -statistikuna uuris ta pikaajaliste stressorite m\u00f5ju erinevate bioloogiliste kogukondade f\u00fclogeneetilisele mitmekesisusele. Hetkel uurib ta metagenoomi sekveneerimise abil muldade mikroobse funktsionaalsuse mitmekesisust m\u00f5jutavaid tegureid. Vladimir on teadur Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna bioloogiliste interaktsioonide t\u00f6\u00f6r\u00fchmas.<\/a><\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Kristel Panksep<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a> <\/p>\n

Kristel Panksep on h\u00fcdrobioloog. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on toksilised sinivetikad ja nende roll veekogude toiduahelas, looduslike ja inimetkkeliste survetegurite m\u00f5ju veekeskondadele, keskkonna DNA-l (eDNA) p\u00f5hinevad elurikkuse ja seireuuringud, eDNA p\u00f5histe meetodite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine v\u00f5\u00f5rliikide varajaseks tuvastamiseks ning reoveel p\u00f5hinev SARS-Cov-2 seire. Ta on globaalse seente elurikkuse projekti \u201cFunAqua\u201d koordinaator. Kristel on Eesti Maa\u00fclikooli H\u00fcdrobioloogia ja kalanduse \u00f5ppetooli peaspetsialist ja doktorant ning Tartu \u00dclikooli Tehnoloogiainstituudi molekulaarse diagnostika spetsialist.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Kadri P\u00f5ldmaa<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a> <\/p>\n

Kadri P\u00f5ldmaa on m\u00fckoloog. Kadri sai Tartu \u00dclikoolist 1998. aastal doktorikraadi ja viibis j\u00e4reldoktorantuuris 1999-2000 Pennsylvania \u00dclikoolis ning 2002-2003 Eesti Biokeskuses. Praegu t\u00f6\u00f6tab Kadri Tartu \u00dclikoolis m\u00fckoloogia kaasprofessorina. Kadri on Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna taksonoomia ja elurikkuse informaatika t\u00f6\u00f6r\u00fchma<\/a> liige.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Sergei P\u00f5lme<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Sergei P\u00f5lme on bioloog. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on olnud mutualistlike seente ja taimede vahelised suhted. Sergei sai Tartu \u00dclikoolist doktorikraadi 2013. aastal. Praegu t\u00f6\u00f6tab Sergei Tartu \u00dclikooli loodusmuuseumis ja botaanikaaias direktorina ja elurikkuse teadurina.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Kadri Runnel<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Kadri Runnel on looduskaitsebioloog. Tema peamised uurimisvaldkonnad on looduskaitsebioloogia (eriti looduskaitse inimm\u00f5julistes \u00f6kos\u00fcsteemides), metsa\u00f6koloogia, elurikkuse uurimise metoodika, puitulagundavate seente \u00f6koloogia ja taksonoomia. Kadri sai Tartu \u00dclikoolist doktorikraadi 2016. aastal. Praegu t\u00f6\u00f6tab Kadri Tartu \u00dclikoolis looduskaitsebioloogia teadurina.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"Sirje\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Sirje Sildever<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Sirje Sildever on mere\u00f6koloog. Sirje peamised uurimisvaldkonnad on f\u00fctoplanktoni anal\u00fc\u00fcs valgusmikroskoobi ja keskkonna DNA p\u00f5hjal, f\u00fctoplanktoni puhkestaadiumite identifitseerimine ja anal\u00fc\u00fcs, kasvueksperimendid, populatsioonigeneetika. Sirje omandas doktorikraadi Tallinna Tehnika\u00fclikoolis 2017. aastal. Praegu t\u00f6\u00f6tab Sirje teadurina Tallinna Tehnika\u00fclikooli meres\u00fcsteemide instituudi mere\u00f6koloogia laboris<\/a> ning on keskkonna DNA ja f\u00fctoplankoni t\u00f6\u00f6r\u00fchma liige.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Liina Soonvald<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Liina Soonvald t\u00f6\u00f6tab Eesti Maa\u00fclikoolis lektori ja teadurina, kus ta kuulub Taimetervise \u00f5ppetoolis f\u00fctopatoloogia t\u00f6\u00f6r\u00fchma. Liina omandas doktorikraadi Eesti Maa\u00fclikoolist 2022. aastal. 1. veebruarist 2023 kuni 31. jaanuarini 2024 oli ta j\u00e4reldoktorantuuris UiT Norra Arktika \u00dclikoolis. Liina peamine uurimisvaldkond on mikroobide \u00f6koloogia p\u00f5llumajanduslikus ja muutuvas taimestikukeskkonnas.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Ave Suija<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Ave Suija on lihhenoloog. Doktorikraadi sai Ave Tartu \u00dclikoolist 2004. aastal ja praegu t\u00f6\u00f6tab ta lihhenoloogia kaasprofessorina ja m\u00fckoloogiliste kogude kuraatorina. Ave teaduslikuks huviks on samblikel parasiteerivate seente taksonoomia ja f\u00fclogenees. Ave on Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna taksonoomia ja elurikkuse informaatika t\u00f6\u00f6r\u00fchma<\/a> liige.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Leho Tedersoo<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Leho Tedersoo on m\u00fckoloog ja mulla\u00f6koloog. Tema uurimisvaldkonnad on m\u00fckoriisat moodustavate seente globaalne elurikkus, molekulaarne mulla\u00f6koloogia ja seente biogeograafia. Ta kuulub oma valdkonnas maailmas enim viidatud teadlaste hulka. Tedersoo on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige. Leho juhib Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna bioloogiliste interaktsioonide t\u00f6\u00f6r\u00fchma.<\/a><\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"Iryna\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Iryna Yatsiuk<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ETIS<\/a><\/p>\n

Iryna Yatsiuk on m\u00fckoloog, t\u00e4psemalt limakute uurija. Tema uurimist\u00f6\u00f6 keskendub limakute f\u00fclogeneesile, taksonoomiale, \u00f6koloogiale ja mitmekesisusele. Hetkel on Irynal k\u00e4sil doktorikraadi taotlemine Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogia ja maateaduste instituudis.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Siit lehelt leiad l\u00fchikese tutvustuse osade MMC liikmete kohta.<\/p>\n","protected":false},"author":163,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-603","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mmc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/603","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mmc\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mmc\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mmc\/wp-json\/wp\/v2\/users\/163"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mmc\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=603"}],"version-history":[{"count":28,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mmc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/603\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":857,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mmc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/603\/revisions\/857"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mmc\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=603"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}