{"id":214,"date":"2026-02-20T09:36:49","date_gmt":"2026-02-20T07:36:49","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mkm-pol23\/?page_id=214"},"modified":"2026-03-12T12:22:36","modified_gmt":"2026-03-12T10:22:36","slug":"projekti-vaheseminar","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mkm-pol23\/projekti-vaheseminar\/","title":{"rendered":"Projekti vaheseminar"},"content":{"rendered":"
<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

MKMi teadusn\u00f5ustamise projekti \u201eRohe\u00fclemineku t\u00e4hendusest ja m\u00f5judest ettev\u00f5tetele\u201c vaheseminari kokkuv\u00f5te<\/strong><\/h4>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
30.01.2026<\/strong><\/h5>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
Arutelu: rohe\u00fclemineku m\u00f5jud, v\u00f5imalused ja eeldused valitud t\u00f6\u00f6stusharude (toit, puit, ehitus) l\u00f5ikes<\/em><\/strong><\/h5>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Vaheseminar algas Soome riigi biomajanduse koordinaatori, Ulla Palander\u2019i (Majanduse ja T\u00f6\u00f6h\u00f5ive Ministeerium) ettekandega Soome biomajanduse strateegiast<\/strong>. Soome on v\u00f5tnud biomajanduse \u2013 umbes 2\/3 puidu ja 1\/3 muul biomaterjalil (sh p\u00f5llumajandusest) p\u00f5hinev \u2013 strateegiliseks prioriteediks alates 2014. aastast ning biomajanduse strateegiat uuendatakse regulaarselt, et realiseerunud riske adresseerida. Biomajandus on sektorite \u00fclene teema, mis on seotud nii loodusvarade efektiivse kasutusega kui ka laiemate sotsiaalsete m\u00f5judega, mist\u00f5ttu vajab see nii ministeeriumide vahelist kui ka rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d (vt ka ettekande slaide siit<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Ettekandele j\u00e4rgnenud k\u00fcsimuste-vastuste voorus<\/strong> arutleti kitsaskohtade \u00fcle, sh turu valmisoleku ning biomajanduse toodete skaleerimisv\u00f5imaluste \u00fcle. V\u00e4ljakutseteks on selliste toodete k\u00f5rgem hind ning tarbija valmisolek seda maksta. Toodi ka v\u00e4lja, et uute innovatiivsete biotoodete toomine Euroopa turule on v\u00e4ga keeruline, kallis ja aeglane protsess, mist\u00f5ttu osad ettev\u00f5tted viivad tegevuse pigem Aasiasse nt Singapuri. V\u00e4ljakutseks on ka investeeringurisk, kuna erainvestorid on pigem k\u00f5hklevad suurte biomajandusprojektide rahastamisel. Positiivsete m\u00f5judena toodi esile erinevate k\u00f5rvalproduktide ja j\u00e4\u00e4tmete v\u00e4\u00e4rtustamist energiakasutuse asemel. M\u00e4rgiti ka, et Soome plaan kahekordistada biomajandusest tulenevat lisandv\u00e4\u00e4rtust aastaks 2035 v\u00f5rreldes 2021.aastaga on v\u00e4ga ambitsioonikas. Soomes hetkel kohaliku ressursi koguse ja k\u00e4ttesaadavusega probleeme ei ole ning \u00fchiskond aktsepteerib kohalikku metsaressursi kasutamist. Soome tugevdab biomajandust regioonides (igal regioonil on oma biomajanduse strateegia) ja seda eriti idapiiril. Samuti on plaanis suurendada kohalike toiduainete tootmist, et tagada toidujulgeolek.<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Annela Anger-Kraavi, Helen Poltim\u00e4e ja Jaan Masso Tartu \u00dclikoolist esitlesid projekti vahetulemusi<\/strong> (vt slaide siit<\/a>), eelk\u00f5ige kirjanduse \u00fclevaadet roheleppe rakendamise m\u00f5judest Euroopa Liidu ettev\u00f5tetele. Sellest on n\u00e4ha, et vastavat teaduskirjandust on veel v\u00e4ga v\u00e4he ning seni kaardistatud m\u00f5jud eba\u00fchtlased, s\u00f5ltudes mh ettev\u00f5tte v\u00f5imekusest. Kirjanduse p\u00f5hjal v\u00f5ib potentsiaalseteks kaotajateks pidada eelk\u00f5ige primaarsektoreid (p\u00f5llumajandus, metsandus, m\u00e4et\u00f6\u00f6stus), potentsiaalseteks v\u00f5itjateks j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlust ning ehitust. Sellest l\u00e4htuvalt on v\u00e4lja valitud ka sektorid, kellele projekti teisel aastal keskendutakse ning kelle esindajad seminaril osalesid. K\u00fcsimuste-vastuste voorus uuriti mh seda, kas rohe\u00fclemineku m\u00f5jud t\u00e4hendavad roheleppe m\u00f5jusid ning kuiv\u00f5rd suudame anal\u00fc\u00fcsida ka protsessi, mitte ainult l\u00f5pptulemust. Selgitati, et valitud kolme sektori puhul minnaksegi rohkem s\u00fcvitsi. Uuriti ka, keda peaks eelk\u00f5ige rahastama, kas v\u00f5itjaid v\u00f5i kaotajaid. Ehituse n\u00e4itel toodi ka v\u00e4lja, et tihtipeale s\u00fcsteem ei soosi uudseid l\u00e4henemisi, millega kliente kestlikkuse suunas n\u00fcgida. Arutelus toodi ka v\u00e4lja, et Eesti kapital on v\u00e4ga v\u00e4ike, mist\u00f5ttu muutused soodustavad suurte kasvamist ja v\u00e4ikeste v\u00e4ljasuremist. R\u00f5hutati, et muutuste eelduseks on valitsuse eestvedamine (mh hangete n\u00e4ol) ja \u00fchiskondlik kokkulepe.<\/p>\n\n\n\n

Projekti j\u00e4rgmisteks sammudeks<\/strong> on \u00f6konomeetrilise rohe\u00fclemineku m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi teostamine ning intervjuude l\u00e4biviimine valitud kolme sektori esindajatega. Samaaegselt j\u00e4tkub koost\u00f6\u00f6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga teadusn\u00f5ustamise vormis. Laiema ringi arutelud toimuvad taas projekti l\u00f5pus ehk 2026. a viimastel kuudel.<\/p>\n\n\n\n

Seminari grupiarutelud<\/strong> keskendusid rohe\u00fclemineku m\u00f5judele Eesti ettev\u00f5tetele (esimene grupiarutelu) ning sellele, millised v\u00f5imalusi rohe\u00fcleminek v\u00f5iks pakkuda ning millised eeldused aitaksid \u00fcleminekut muuta majanduslikult teostatavaks (teine grupiarutelu). Sissejuhatuse grupiaruteludesse tegi Kaspar Peek, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi t\u00f6\u00f6stuspoliitika juht \u2013 vt slaide siit<\/a>. Arutelud t\u00f5id esile, et rohe\u00fcleminek ei ole ainult keskkonnapoliitika, vaid otseselt seotud konkurentsiv\u00f5ime, tarneahelate, investeeringukindluse ja riigi rolliga tellija ning toetajana. K\u00f5igis sektorites kordusid kaks p\u00f5hiteemat: v\u00f5imalus innovatsiooniks ja v\u00e4\u00e4rtusahela \u00fcmberkujundamiseks ning risk, et regulatiivne surve ja turutingimused ei toeta innovatsiooni ja ettev\u00f5tete p\u00fcsima j\u00e4\u00e4mist.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Toiduainet\u00f6\u00f6stuses<\/strong> r\u00f5hutati, et roheregulatsioonidel on m\u00f5ju toidujulgeolekule ja varustuskindlusele. Kriiside kontekstis muutub kohalike ressursside v\u00e4\u00e4rindamine strateegiliseks ning rohep\u00f6\u00f6re v\u00f5ib toetada regionaalset arengut ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ivet. Positiivse m\u00f5juna n\u00e4hti ressursside optimaalsemat kasutamist kogu tarneahelas: praak ja j\u00e4\u00e4kproduktid tuleb muuta sisendiks uutele toodetele ning j\u00e4\u00e4tmeid k\u00e4sitleda toorainena. Innovatsiooniv\u00f5imalused seostati biotehnoloogia rakendamise, digitaliseerimise ning raiskamise v\u00e4hendamise tehnoloogiatega. Samas domineerisid negatiivsete m\u00f5judena konkurentsiv\u00f5ime langus, kuna muu maailm ei t\u00e4ida samu n\u00f5udeid, mis omakorda avaldab m\u00f5ju toidujulgeolekule. Suureks probleemiks on ka see, et vajalikke rohelisi tehnoloogiad ja alternatiivseid pakendilahendusi ei ole mitmes valdkonnas veel olemas. Regulatsioonide aeglane rakendumine, b\u00fcrokraatia ja lubade protsessi pikkus pidurdavad innovatsiooni. Oluliseks piiranguks on tarbijate hinnatundlikkus: tarbija ei ole valmis rohe\u00fcleminekuga seotud lisakulu kandma. V\u00f5imalustena toodi v\u00e4lja, et suurima m\u00f5juga muutused tulevad suurte ettev\u00f5tete kaudu (kui soovida kiireid muutusi, peab suurettev\u00f5tteid ka toetama), riigi rolli taristu loomisel (protot\u00fc\u00fcpimine ja testimine), rohehangete kehtestamisel ning alternatiivsete toodete toetamisel.\u00a0Samuti r\u00f5hutati, et riik (ametnikud) peaks v\u00f5tma suurema rolli vahendamaks infot teiste riikide ja oma riigi ettev\u00f5tete vahel.<\/p>\n\n\n\n

Puidut\u00f6\u00f6stuses<\/strong> n\u00e4hti rohe\u00fcleminekus suurt potentsiaali, kuna Eesti majanduskasv v\u00f5iks liikuda biomajanduse ja puidu k\u00f5rgema v\u00e4\u00e4rindamise suunas. Positiivsete arengutena toodi v\u00e4lja EL rahastus innovatsiooniks, oskust\u00f6\u00f6j\u00f5u kvaliteedi kasv ning v\u00e4\u00e4rtusahela l\u00e4bipaistvuse suurenemine. Eriti r\u00f5hutati EPD (keskkonnatoodete deklaratsiooni) rolli konkurentsieelisena, kuna see v\u00f5imaldab s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge m\u00f5\u00f5ta ja kestlikkust turul t\u00f5endada. Samuti n\u00e4hakse k\u00f5rvaltoodetes ja ringmaterjalides uut ressurssi ning riigihangetes v\u00f5imalust turgu kujundada. Negatiivse poole pealt r\u00f5hutati regulatsioonide r\u00e4gastikku, mis pidurdab innovatsiooni, survestab v\u00e4ikeettev\u00f5tteid ja kahandab konkurentsiv\u00f5imet. Looduskaitse piirangud v\u00e4hendavad ressursi k\u00e4ttesaadavust ning surve raiemahtude v\u00e4hendamisele tekitab toormekindluse probleemi. Kritiseeriti ka EL metoodikaid, mis kahjustavad metsanduse mainet ja loovad \u00fchiskonnas arusaama, et majandustegevus on alati loodusele kahjulik. Siiski n\u00e4hakse puidusektoris v\u00e4ga suurt potentsiaali nii kohaliku toorme kui ka erinevate j\u00e4\u00e4tmete v\u00e4\u00e4rindamise osas, mis suudaks panustada kohaliku t\u00f6\u00f6stuse arengusse kui majanduskasvu. Sektori arenguks vajalike eeldustena toodi v\u00e4lja investeerimiskindlust, pikaajalist kokkulepet raiemahtudes, suurt\u00f6\u00f6stuste toetusi, kiirendatud sertifitseerimist uutele biotoodetele ning paindlikumat raamistikku liikmesriikidele. Oluliseks peeti ka kaitsealuste metsade kompenseerimist omanikele ning eesm\u00e4rki suurendada puidu osakaalu avalikus ehituses (nt 30% n\u00f5ue, sarnaselt protsendikunsti n\u00f5udele).\u00a0<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Ehitussektoris<\/strong> r\u00f5hutati, et rohe\u00fcleminek v\u00f5ib kujuneda suureks innovatsiooni- ja ekspordiv\u00f5imaluseks, kui riik tegutseb teadliku tellijana. Avalik sektor on \u00fcks suurimaid turu kujundajaid ning isegi v\u00e4ike osa hangetest, mis suunatakse roheinnovatsiooni, annaks ettev\u00f5tetele selge signaali investeerida kestlikesse lahendustesse. Sealjuures on oluline mitte s\u00e4testada parameetreid, vaid m\u00e4\u00e4ratleda l\u00f5ppeesm\u00e4rk, et ettev\u00f5te saaks ise leida parima viisi selle saavutamiseks. Positiivsena n\u00e4hti kohaliku materjali ja oskust\u00f6\u00f6j\u00f5u eelist, koost\u00f6\u00f6potentsiaali riigi ja ettev\u00f5tete vahel. Toodi v\u00e4lja vajadust tasustada edukad lahendused (preemias\u00fcsteemid). Takistusteks on CO\u2082 jalaj\u00e4lje arvutamise koormus, teadlikkuse puudumine k\u00f5igil tasemetel ning oskust\u00f6\u00f6j\u00f5u j\u00e4relkasvu probleem. Rohe\u00fclemineku eeldustena toodi v\u00e4lja hankep\u00f5him\u00f5tete muutmist, elukaarekulude arvestamist soetusmaksumuse asemel, avaliku sektori v\u00f5rgustike loomist ning alaliitude ja sektori organisatsioonide s\u00fcsteemset kaasamist.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Seminarile eelnes projekti teadusn\u00f5ukoja koosolek. Arutelu keskendus poliitikale, investeerimistingimustele ja juhtimisraamistikele biomajanduse ja rohe\u00fclemineku kontekstis. Teadusn\u00f5ukoja liikmed Soomest, Rootsist, Norrast ja \u00dchendkuningriikidest jagasid oma kogemusi Eesti partneritega.<\/a><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

MKMi teadusn\u00f5ustamise projekti \u201eRohe\u00fclemineku t\u00e4hendusest ja m\u00f5judest ettev\u00f5tetele\u201c vaheseminari kokkuv\u00f5te 30.01.2026 Arutelu: rohe\u00fclemineku m\u00f5jud, v\u00f5imalused ja eeldused valitud t\u00f6\u00f6stusharude (toit, puit, ehitus) l\u00f5ikes Vaheseminar algas Soome riigi biomajanduse koordinaatori, Ulla Palander\u2019i (Majanduse ja T\u00f6\u00f6h\u00f5ive Ministeerium) ettekandega Soome biomajanduse strateegiast. Soome …<\/p>\n","protected":false},"author":254,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-214","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mkm-pol23\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/214","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mkm-pol23\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mkm-pol23\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mkm-pol23\/wp-json\/wp\/v2\/users\/254"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mkm-pol23\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=214"}],"version-history":[{"count":30,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mkm-pol23\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/214\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":302,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mkm-pol23\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/214\/revisions\/302"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mkm-pol23\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=214"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}