{"id":761,"date":"2025-04-04T10:18:08","date_gmt":"2025-04-04T07:18:08","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/?p=761"},"modified":"2025-04-04T10:18:56","modified_gmt":"2025-04-04T07:18:56","slug":"keelesauts-keelelisest-toidulauast","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/keelesauts-keelelisest-toidulauast\/","title":{"rendered":"Keeles\u00e4uts. Keelelisest toidulauast"},"content":{"rendered":"

Pilt: Betti Marie Peterson<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Keeles\u00e4uts. Keelelisest toidulauast<\/h2>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

T\u00e4nases Vikerraadio keeles\u00e4utsus r\u00e4\u00e4gib T\u00dc eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituudi doktorant Adele Vaks keelelisest toidulauast ning sellest, kuidas lapsed omandavad keelt.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Selleks, et meie keha kasvaks nii, nagu vaja, tuleb kasvueas toidulaualt k\u00e4tte saada vajalikud toitained. Selleks, et kasvaks keeleoskus<\/strong>, on samuti vaja mitmekesist ja rikkalikku keelelist toidulauda, nii lapsep\u00f5lves kui ka hiljem. Keeleoskuse toit on sisendkeel <\/strong>\u2013 keelekasutus, mida enda \u00fcmber kuuleme ning hiljem juba ka loeme. Nii nagu toidu puhul, on ka sisendkeele puhul olulised nii selle kogus kui ka mitmekesisus.<\/p>\n\n\n\n

Et laps saaks keelt omandada<\/strong>, tuleb temaga r\u00e4\u00e4kida<\/strong>. Kuigi lapsed on mihklid noppima \u00fcht-teist \u00fcles ka suurte omavahelisest jutust, mis neile suunatud ei ole, on nii keelelisele kui ka sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule vaja, et r\u00e4\u00e4gitaks just lapsega \u2013 sellest, mis teda huvitab, ja viisil, millest ta aru saab. Uuringud on n\u00e4idanud, et lastel, kellega palju r\u00e4\u00e4gitakse, on laiem s\u00f5navara, samuti on nad nobedamad keelt t\u00f6\u00f6tlema ja uusi s\u00f5nu juurde \u00f5ppima.<\/p>\n\n\n\n

Oluline on ka see, kuidas lastega r\u00e4\u00e4kida \u2013 s\u00f5navara <\/strong>kasvab kiiremini ennek\u00f5ike neil lastel, kellega r\u00e4\u00e4kides on kasutatud palju erinevaid s\u00f5nu ja s\u00f5navorme. Keelelised multivitamiinid<\/strong>, mille abil saab h\u00f5lpsasti sisendkeelt mitmekesistada, on lugude jutustamine ja raamatute ettelugemine \u2013 sealt saab haruldasemat s\u00f5navara ja lausestruktuure, mida suulises k\u00f5nes naljalt vaja ei l\u00e4he. Samuti areneb lugusid kuulates oskus r\u00e4\u00e4kida ja m\u00f5elda asjadest, mis pole parasjagu k\u00e4e- ja pilguulatuses. Seda oskust l\u00e4heb eriti vaja siis, kui laps l\u00e4heb kooli. M\u00f6\u00f6dub ju suur osa koolip\u00e4evast just sellistest asjadest r\u00e4\u00e4kides, mida parasjagu klassiruumis k\u00e4ep\u00e4rast pole.<\/p>\n\n\n\n

Sisendkeele mitmekesistamine <\/strong>on hea n\u00f5ks ka mitmekeelsetele peredele<\/strong>. Laps, kes elab Norras ja kasutab eesti keelt vaid kodus vanematega, kuuleb eesti keelt v\u00e4iksema osa p\u00e4evast kui tema eakaaslane, kes kasutab eesti keelt nii kodus kui koolis, trennis kui m\u00e4nguv\u00e4ljakul. V\u00e4iksem hulk sisendkeelt ei t\u00e4henda aga tingimata kesisemat sisendkeelt. Lisaks eestikeelsete raamatute lugemisele saab laulda eesti laule ja vaadata eesti filme, k\u00e4ia koos muuseumis v\u00f5i loomaaias ning seal n\u00e4htu \u00fcle arutleda. K\u00f5ik sellised ettev\u00f5tmised lisavad keelelisele toidulauale<\/strong> v\u00fcrtsi ja vitamiine, mis aitavad lapse keeleoskusel tugevaks ja n\u00f5tkeks areneda.<\/p>\n\n\n\n

Vt l\u00e4hemalt Rowe, 2012<\/a>: A longitudinal investigation of the role of quantity and quality of child-directed speech in vocabulary development. <\/p>\n\n\n\n

Keeles\u00e4uts p\u00e4rineb Vikerraadio kodulehelt<\/a>, kus seda saab ka j\u00e4rgi kuulata.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00e4nases Vikerraadio keeles\u00e4utsus r\u00e4\u00e4gib T\u00dc eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituudi doktorant Adele Vaks keelelisest toidulauast ning sellest, kuidas lapsed omandavad keelt.<\/p>\n","protected":false},"author":308,"featured_media":762,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[34,33,32,21],"tags":[],"class_list":["post-761","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-keeleomandamine","category-keelesauts","category-lapsevanemale","category-uhiskonnale"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/761","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/308"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=761"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/761\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":765,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/761\/revisions\/765"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media\/762"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=761"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=761"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=761"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}