{"id":746,"date":"2025-03-27T22:12:02","date_gmt":"2025-03-27T20:12:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/?p=746"},"modified":"2025-04-01T18:25:00","modified_gmt":"2025-04-01T15:25:00","slug":"sofia-lutter-kakskeelse-lapse-kasvatamine-on-pidev-tasakaalu-hoidmise-protsess","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/sofia-lutter-kakskeelse-lapse-kasvatamine-on-pidev-tasakaalu-hoidmise-protsess\/","title":{"rendered":"Sofia Lutter: kakskeelse lapse kasvatamine on pidev tasakaalu hoidmise protsess"},"content":{"rendered":"

Pilt: Tallinna Tuule Lasteaed (\u00d5petajate Leht)<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Sofia Lutter: kakskeelse lapse kasvatamine on pidev tasakaalu hoidmise protsess<\/h2>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituudi ajaveebis ilmuvad sel n\u00e4dalal mitmekeelsete \u00fcli\u00f5pilaste kogemuslood. Esimeses blogipostituses avab instituudi vilistlane ja ps\u00fchholoogia \u00fcli\u00f5pilane Sofia Lutter oma kogemusi kakskeelse lapse kasvatamisest, tuues muuhulgas v\u00e4lja n\u00e4iteid tegevustest, millega ta arendas oma lapse eesti ja vene keele oskust.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201cEhkki enam ei ole venekeelsetel lapsevanematel v\u00f5imalik lasteasutuse \u00f5ppekeelt valida, tunnevad paljud neist siiani muret: kas laps suudab omandada eesti keele<\/strong> ja samal ajal s\u00e4ilitada vene keele<\/strong>? Kas keelekeskkonna muutus ei too kaasa segadust ja arengupeetust?\u201d Just nende k\u00fcsimustega seisis silmitsi ka Sofia Lutter, kui m\u00f5ned aastad tagasi s\u00fcndis tema t\u00fctar. Laps kasvas \u00fcles kakskeelses keskkonnas \u2013 esialgu n\u00e4is, et piisab sellest, kui ema kaudu kuulis laps vene keelt ja eesti keelt t\u00f5i sisse \u00fcmbritsev keskkond. \u201cKuid mida vanemaks ta sai, seda rohkem pidin teadlikult otsima viise, kuidas tagada m\u00f5lema keele areng<\/strong> ning leida tasakaal nende vahel<\/strong>.\u201d <\/p>\n\n\n\n

Blogipostituses tutvustab Sofia Lutter oma lapse keelearengut<\/strong>. Kui esimesed 1,5 aastat kuulis laps peamiselt vene keelt, siis eestikeelne lastehoid t\u00f5i kaasa ka eesti keele. Lastehoius olles arenes m\u00e4rgatavalt just vene keele oskus; eesti keelest arusaamine oli tal k\u00fcll hea, kuid ta kohati h\u00e4benes selles keeles r\u00e4\u00e4kida. Olulist m\u00f5ju keelearengule avaldasid just r\u00fchmakaaslased. Sofia Lutter hinnangul muutus olukord siis, kui muutus selle koosseis \u2013 r\u00fchma tuli vene keelt mitteoskav \u00f5petaja ja paar Ukraina p\u00e4ritolu eesti keelt mitteoskavat last. \u201cLea sai \u00fcsna varsti aru oma eelisest<\/strong>: tema oskab m\u00f5lemat keelt ja saab oma uutele tuttavatele abiks olla. \u201c\u00d5petamise\u201c kogemus andis talle kindlustunnet ja sellega kaasnes \u00fcsna kiire eesti keele oskuse areng.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Peagi seisti silmitsi uue v\u00e4ljakutsega, kui 4-aastane t\u00fctar oli koju tulles \u00f6elnud: \u201cMa ei taha enam vene keeles r\u00e4\u00e4kida, miks me ei v\u00f5iks ka kodus eesti keeles r\u00e4\u00e4kida?\u201c Koos sellega m\u00e4rkas Sofia Lutter, et kui esialgu p\u00fc\u00fcti leida viise, kuidas lapsel hakkaks arenema eesti keele oskus, siis lapse vanemaks saamisel tuli hakata m\u00f5tlema, kuidas s\u00e4ilitada tema kodukeel<\/strong>. See aga kinnitab, et kakskeelse lapse kasvatamine t\u00e4hendab pidevat tasakaalu leidmist ning keelearengu eri etappides tuleb rakendada erinevaid strateegiaid. \u201cAga k\u00f5ige olulisem on siinjuures [\u2014] vanemate positiivne suhtumine <\/strong>mitmekeelsusse ja m\u00f5lemasse keelde,\u201d kirjutab ta. \u201cKakskeelsus suurendab ka lapse huvi keelte vastu<\/strong>.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Postituse tervikteksti saab lugeda siit<\/a><\/strong>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tartu \u00dclikooli eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituudi ajaveebis ilmuvad sel n\u00e4dalal mitmekeelsete \u00fcli\u00f5pilaste kogemuslood. Esimeses blogipostituses avab instituudi vilistlane ja ps\u00fchholoogia \u00fcli\u00f5pilane Sofia Lutter oma kogemusi kakskeelse lapse kasvatamisest, tuues muuhulgas v\u00e4lja n\u00e4iteid tegevustest, millega ta arendas oma lapse eesti ja vene keele oskust.<\/p>\n","protected":false},"author":308,"featured_media":748,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[29,32,21],"tags":[],"class_list":["post-746","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogipostitus","category-lapsevanemale","category-uhiskonnale"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/746","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/308"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=746"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/746\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":757,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/746\/revisions\/757"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media\/748"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=746"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=746"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=746"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}