{"id":1457,"date":"2026-08-04T19:52:09","date_gmt":"2026-08-04T16:52:09","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/?p=1457"},"modified":"2026-08-04T19:52:40","modified_gmt":"2026-08-04T16:52:40","slug":"piret-baird-ja-kristiina-bernhardt-kodukeel-pole-eesti-keele-konkurent","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/piret-baird-ja-kristiina-bernhardt-kodukeel-pole-eesti-keele-konkurent\/","title":{"rendered":"Piret Baird ja Kristiina Bernhardt: kodukeel pole eesti keele konkurent"},"content":{"rendered":"

Tallinna \u00dclikooli keeleteadlased Piret Baird ja Kristiina Bernhardt tutvustavad Novaatori portaalis <\/a>p\u00f5imkeelsuse pedagoogika kontseptsiooni ning seda, kuidas keelte p\u00f5imimine v\u00f5ib abiks olla Eesti \u00f5petajatele.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5imkeelsuse (ingl k translanguaging<\/em>) m\u00f5iste v\u00f5eti kasutusele 1990ndatel Walesis<\/a>, kus uue termini abil kirjeldati inglise ja k\u00f5mri keele paindlikku kooskasutust koolitundides. Kakskeelse k\u00f5neleja igap\u00e4evaelus on keelte kooskasutus tavaline n\u00e4htus, ning tihtipeale on samad ressursid olemas mitmes keeles korraga \u2013 n\u00e4iteks tunneme s\u00f5na koer <\/em>v\u00f5i oskame moodustada lihtminevikku nii eesti kui ka vene keeles. Keele\u00f5ppe olukorras leiame end sageli olukorrast, kus teatud ressurs on olemas \u00fches, aga mitte veel teises keeles. Sellises olukorras v\u00f5ib emakeel olla v\u00e4\u00e4rtuslik tugi uute teadmiste omandamiseks. Nii n\u00e4iteks on uue keele k\u00e4\u00e4ndes\u00fcsteemi selgekssaamisel suureks abiks see, kui suudame s\u00fcsteemi v\u00f5rrelda oma emakeele k\u00e4\u00e4ndes\u00fcsteemiga. <\/p>\n\n\n\n

Eesti kontekstis aitab p\u00f5imkeelne pedagoogika ka aine\u00f5petajaid, kes \u00f5petavad erineva keeletaustaga \u00f5pilasi. Isegi kui \u00f5petaja ei oska laste emakeelt, v\u00f5i kui klassiruumis on palju erinevaid emakeeli, saab appi v\u00f5tta lihtsaid p\u00f5imkeelse pedagoogika v\u00f5tteid, et tuua emakeel uute eestikeelsete s\u00f5nade \u00f5ppimisel appi. N\u00e4iteks kui loodus\u00f5petuse tunnis on vaja selgeks saada m\u00f5isted konnakulles, kudema <\/em>ja tiik<\/em>, v\u00f5ib \u00f5petaja lisaks m\u00f5istete selgitamisele eesti keeles paluda lastel m\u00f5elda, kuidas nimetatakse samu n\u00e4htusi nende emakeeles. Emakeele kaasamine aitab aktiveerida eelteadmisi ning luua seoseid varem \u00f5pituga, mis toetab omakorda uute m\u00f5istete ja s\u00f5nade \u00f5ppimist.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks sellele, et keeleressursside laiem kasutamine aitab kaasa \u00f5ppekava omandamisele, annab kodukeele suunatud kasutamine tunnis \u00f5pilastele selge signaali, et nende kodukeelt v\u00e4\u00e4rtustatakse ka koolis, isegi kui \u00f5petaja ise laste kodukeelt ei r\u00e4\u00e4gi. Positiivsed keelehoiakud toetavad omakorda keele omandamist ning \u00f5pilaste \u00fcldist heaolu. <\/p>\n\n\n\n

Oluline on see, et p\u00f5imkeelne pedagoogika ei t\u00e4henda, et \u00f5ppes tuleks v\u00e4hendada eesti keele osakaalu. \u201cVastupidi \u2013 selle keskne idee on kasutada \u00f5ppija kogu keelelist potentsiaali selleks, et ta j\u00f5uaks parema eesti keele oskuseni,\u201d kirjutavad Baird ja Bernhardt. Kodukeel on \u00fchtaegu nii praktiline abivahend, mida laps saab kasutada eesti keele \u00f5ppimiseks, kui ka oluline osa lapse identiteedist ja taustast. \u201cK\u00fcsimus ei ole ehk enam selles, kas \u00f5ppija peaks oma teised keeled klassiruumi ukse taha j\u00e4tma. Pigem on k\u00fcsimus selles, kuidas kasutada k\u00f5iki tema keeli targalt ja sihip\u00e4raselt selleks, et eesti keelest saaks tema keelelise maailma \u00fcks tugev osa,\u201d j\u00e4reldavad autorid. <\/p>\n\n\n\n

Loe kogu artiklit Novaatoris<\/a>. <\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tallinna \u00dclikooli keeleteadlased Piret Baird ja Kristiina Bernhardt tutvustavad Novaatori portaalis p\u00f5imkeelsuse pedagoogika kontseptsiooni ning seda, kuidas keelte p\u00f5imimine v\u00f5ib abiks olla Eesti \u00f5petajatele. P\u00f5imkeelsuse (ingl k translanguaging) m\u00f5iste v\u00f5eti kasutusele 1990ndatel Walesis, kus uue termini abil kirjeldati inglise ja …<\/p>\n","protected":false},"author":331,"featured_media":1459,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[34,28,37,21,19],"tags":[],"class_list":["post-1457","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-keeleomandamine","category-keeleope","category-mitmekeelsus","category-uhiskonnale","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1457","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/331"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1457"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1457\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1464,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1457\/revisions\/1464"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1459"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1457"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1457"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1457"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}