{"id":1434,"date":"2026-07-15T15:00:14","date_gmt":"2026-07-15T12:00:14","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/?p=1434"},"modified":"2026-07-15T15:05:40","modified_gmt":"2026-07-15T12:05:40","slug":"child-language-symposium-toi-kokku-lastekeele-uurijad-eri-aladelt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/child-language-symposium-toi-kokku-lastekeele-uurijad-eri-aladelt\/","title":{"rendered":"Child Language Symposium t\u00f5i kokku lastekeele uurijad eri aladelt"},"content":{"rendered":"

6.-7. juulil toimus University College Londonis iga-aastane lastekeele uurijate konverents Child Language Symposium<\/a>, kus kohtusid lastekeele uurijad eri valdkondadest. Keeleteadlased, ps\u00fchholoogid, neuroloogid, pedagoogid ja haridusteadlased kogu maailmast jagasid kahe p\u00e4eva jooksul uusimaid uurimistulemusi keeleomandamise eri aspektide kohta.<\/p>\n\n\n\n

Ettekanded koondusid t\u00e4navu nelja keskse teema \u00fcmber: keeleomandamise h\u00e4ired, keelte mitmekesisus, tehisaru kasutus lastekeele uurimise meetodites <\/strong>ning t\u00f5endusp\u00f5hised sekkumised. Nelja keskset teemat avasid oma ettekannetes kutsutud esinejad Courtenay Norbury<\/a>, Sonali Nag<\/a>, Abdellah Fourtassi<\/a> ja Claudine Bowyer-Crane<\/a>. Lisaks peaettekannetele mahtus kahte konverentsip\u00e4eva hulgaliselt l\u00fchemaid suulisi ja posterettekandeid. Konverentsi kavaga saab tutvuda siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Muuhulgas tutvustasid T\u00dc teadlased eri nurkade alt vene-eesti kakskeelsete laste keelekasutust<\/strong>. Virve Vihman<\/strong> esitles rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6projekti, mille k\u00e4igus v\u00f5rreldakse lapsi, kes k\u00f5nelevad vene keelt p\u00e4randkeelena Eestis, Iirimaal, Soomes, Iisraelis, K\u00fcprosel ja Rootsis. K\u00f5ikides riikides sooritasid vene kodukeelega lapsed venekeelse lausete j\u00e4relekordamise testi. Tulemusi v\u00f5rreldes selgus, et eesti-, soome- ja kreekakeelsete gruppide tulemused sarnanesid \u00fckskeelsetele eakaaslastele, samas kui inglise, rootsi- ja heebreakeelsete kakskeelsete seas oli varieeruvust rohkem. Nii kaks- kui \u00fckskeelsete laste jaoks olid keerulised relatiivlaused, kuid eri gruppides joonistusid keeruliste lausestruktuuride puhul v\u00e4lja erinevad veamustrid, mis v\u00f5ivad tuleneda \u00fchiskonnakeele m\u00f5just. Keeletausta teguritest oli olulise m\u00f5juga pere keelekeskkond: lapsed, kel on kaks venekeelset vanemat, olid lausete kordamisel edukamad kui lapsed, kel on \u00fcks venekeelne ja \u00fcks muukeelne vanem.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Vene-eesti kakskeelsete eesti keele kasutust avas posterettekanne testikomplekti KaLaKe normimisest ja v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisest<\/strong>. Postrit esitlesid Adele Vaks<\/strong> ja Virve Vihman<\/strong>. Testikomplekt koosneb kolmest testist, mille abil saab hinnata laste keelet\u00f6\u00f6tlusv\u00f5imet ja eesti keele oskust: lausete j\u00e4relekordamine, pseudos\u00f5nade j\u00e4relekordamine ja s\u00f5navaratest. Laste vene keele oskust saab kirjeldada venekeelse lausete j\u00e4relekordamise testi abil. Testikomplekti v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisest saab pikemalt lugeda siit<\/a>. Posterettekandes r\u00e4\u00e4giti l\u00e4hemalt normimisuuringust, milles osales 100 \u00fckskeelset ja \u00fcle 200 kakskeelse lapse.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Suvisele s\u00fcmpoosiumile saab taas koguneda j\u00e4rgmisel aastal. Seniks on konverentsilt saadud headel m\u00f5tetel ja koost\u00f6\u00f6plaanidel aega kasvamiseks ja k\u00fcpsemiseks. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

6.-7. juulil toimus University College Londonis iga-aastane lastekeele uurijate konverents Child Language Symposium, kus kohtusid lastekeele uurijad eri valdkondadest. Keeleteadlased, ps\u00fchholoogid, neuroloogid, pedagoogid ja haridusteadlased kogu maailmast jagasid kahe p\u00e4eva jooksul uusimaid uurimistulemusi keeleomandamise eri aspektide kohta. Ettekanded koondusid t\u00e4navu …<\/p>\n","protected":false},"author":331,"featured_media":1453,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[24,34,30,20,37,31,19],"tags":[],"class_list":["post-1434","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-esinemised","category-keeleomandamine","category-konverents","category-koostoo","category-mitmekeelsus","category-teadlasele","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1434","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/331"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1434"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1434\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1452,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1434\/revisions\/1452"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1453"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1434"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1434"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1434"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}