{"id":1407,"date":"2026-06-24T13:17:15","date_gmt":"2026-06-24T10:17:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/?p=1407"},"modified":"2026-07-15T15:05:57","modified_gmt":"2026-07-15T12:05:57","slug":"keeletestide-komplekt-aitab-tuvastada-keelepuuet-kakskeelsete-seas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/keeletestide-komplekt-aitab-tuvastada-keelepuuet-kakskeelsete-seas\/","title":{"rendered":"Keeletestide komplekt aitab tuvastada keelepuuet kakskeelsete seas"},"content":{"rendered":"

Eesti logopeedide t\u00f6\u00f6riistakasti on lisandunud testikomplekt, mis aitab kakskeelsete koolieelikute seas tuvastada arengulist keelepuuet. Testikomplekt KaLaKe <\/strong>t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja projekti \u201cKa<\/strong>kskeelsete la<\/strong>ste ke<\/strong>eleliste oskuste hindamisvahendite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine\u201d (2021-2025) raames ning koosneb neljast keeletestist. Projekt viidi ellu Tartu \u00dclikoolis logopeedia kaasprofessori Marika Padriku juhtimisel. <\/p>\n\n\n\n

Komplekt koosneb neljast keeletestist, mille abil saab hinnata lapse keeleoskuse ning keelet\u00f6\u00f6tlusv\u00f5ime eri osi. K\u00f5ik testid p\u00f5hinevad rahvusvahelise LITMUS v\u00f5rgustiku<\/a> v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud p\u00f5him\u00f5tetel, mille alusel on v\u00f5rreldavaid teste loodud ka k\u00fcmnetes teistes keeltes. Lausete j\u00e4relekordamise testis <\/strong>on lapse \u00fclesandeks v\u00f5imalikult t\u00e4pselt j\u00e4rele korrata eelnevalt salvestatud lauseid. Laused on piisavalt pikad, et neid ei saa korrata \u00fcksnes foneetilisele l\u00fchim\u00e4lule toetudes, ning koosnevad valdavalt vara omandatud ja lihtsamast s\u00f5navarast. Seega kirjeldavad testi tulemused nii lapse keelet\u00f6\u00f6tlusv\u00f5imet kui ka eesti keele oskust. Eestikeelse testi on koostanud Marika Padrik ja Virve Vihman, testi piloteerimisest saab l\u00e4hemalt lugeda Eesti Haridusteaduste Ajakirja 2022. a numbrist<\/a>. <\/p>\n\n\n\n

Pseudos\u00f5nade kordamise testis<\/strong> kuuleb laps eesti keele fonotaksi j\u00e4rgivaid, kuid t\u00e4henduseta s\u00f5nu, ning kordab neid v\u00f5imalikult t\u00e4pselt j\u00e4rele. Testi sooritamise edukus s\u00f5ltub foneetilise t\u00f6\u00f6tluse ja j\u00e4relekordamise v\u00f5imekusest ning annab seega infot keelet\u00f6\u00f6tlusv\u00f5ime, mitte eesti keele oskuse kohta. Seep\u00e4rast sobib pseudos\u00f5nade test kasutamiseks ka lastega, kes on alles l\u00fchikest aega eesti keelega kokku puutunud. Eestikeelse testi on koostanud Merit Hallap ja Marika Padrik, seda on oma magistrit\u00f6\u00f6de raames piloteerinud Laura Grihin<\/a> ja Katrin Pree<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5navaratest<\/strong> koosneb s\u00f5nade m\u00f5istmise ja \u00fctlemise alatestist, kumbki alatest kontrollib nimi- ja tegus\u00f5nade tundmist. Laps n\u00e4eb ekraanil pilte ning peab nende seast kas leidma k\u00fcsitud sihts\u00f5na (m\u00f5istmise test) v\u00f5i pilti nimetama (nimetamise test). Testi tulemused annavad infot ennek\u00f5ike keeleteadmiste, mitte keelet\u00f6\u00f6tlusv\u00f5ime kohta, t\u00e4iendades nii j\u00e4relekordamistestidest saadavat infot. Testi v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisest ja piloteerimisest annab \u00fclevaate artikkel Eesti Rakenduslingvistika \u00dchingu 2025. a aastaraamatus<\/a>. <\/p>\n\n\n\n

Koos eestikeelsete testidega tehakse logopeedidele k\u00e4ttesaadavaks ka venekeelne lausete j\u00e4relekordamise test<\/strong>. Testi autorid on Natalia Meir ja Sharon Armon-Lotem, audiovisuaalsed materjalid loodi T\u00dcs spetsiaalselt KaLaKese testikomplekti jaoks. Testi kasutamine annab v\u00e4\u00e4rtuslikku lisainfot vene-eesti kakskeelsete laste keelet\u00f6\u00f6tlusv\u00f5ime kohta. Kuiv\u00f5rd arenguline keelepuue avaldub k\u00f5ikides keeltes, mida laps oskab, annab testide l\u00e4biviimine m\u00f5lemas keeles usaldusv\u00e4\u00e4rsemaid tulemusi kui ainult \u00fches keeles testimine, eriti juhul, kui eesti keel pole lapse tugevam keel. <\/p>\n\n\n\n

2023. aasta l\u00f5pust 2025. aasta kevadeni kestnud andmekogumise k\u00e4igus viidi testid l\u00e4bi 100 \u00fckskeelse ja 265 vene-eesti kakskeelse lapsega. Nii \u00fcks- kui kakskeelsete valimisse kuulus ka u 50 arengulise keelepuudega last. Laste skooride p\u00f5hjal arvutati v\u00e4lja piirskoorid, millest madalama tulemusega lastel on p\u00f5hjust kahtlustada arengulist keelepuuet. Testide normimise k\u00e4igus kontrolliti ka nende omavahelist valiidsust ja reliaablust<\/p>\n\n\n\n

Normid kehtivad lastele vanuses 4 aastat 6 kuud kuni 6 aastat 11 kuud, seega sobib testikomplekt ennek\u00f5ike koolieelikute keelev\u00f5ime hindamiseks. K\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsema tulemuse annab k\u00f5igi testide koos kasutamine ning komplekti koondskoori arvutamine. Koondskoori t\u00f5lgendamiseks on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud eraldi normid \u00fckskeelsetele lastele ning kakskeelsetele lastele. Kakskeelsete laste puhul on v\u00f5imalik arvutada koondskoori ka ilma venekeelse testi tulemuseta \u2013 see v\u00f5imaldab testikomplekti kasutada ka lastega, kelle kodukeel pole vene keel, v\u00f5i kellega pole muudel p\u00f5hjustel v\u00f5imalik venekeelset testi l\u00e4bi viia.<\/p>\n\n\n\n

Teste saavad kasutada logopeedid, kes on l\u00e4binud vastava koolituse. Komplekt on k\u00e4ttesaadav Eksamite Infos\u00fcsteemis (EIS), kus on \u00fchtlasi juhised testitulemuste t\u00f5lgendamiseks. Komplekti v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisest ja normimisest saab pikemalt lugeda k\u00e4siraamatust<\/a>. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
Testikomplekti kasutamise koolitus Tallinnas, 7.05.2026<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti logopeedide t\u00f6\u00f6riistakasti on lisandunud testikomplekt, mis aitab kakskeelsete koolieelikute seas tuvastada arengulist keelepuuet. Testikomplekt KaLaKe t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja projekti \u201cKakskeelsete laste keeleliste oskuste hindamisvahendite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine\u201d (2021-2025) raames ning koosneb neljast keeletestist. Projekt viidi ellu Tartu \u00dclikoolis logopeedia kaasprofessori Marika Padriku …<\/p>\n","protected":false},"author":331,"featured_media":1421,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[20,37,31,19],"tags":[],"class_list":["post-1407","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-koostoo","category-mitmekeelsus","category-teadlasele","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1407","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/331"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1407"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1407\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1428,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1407\/revisions\/1428"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1421"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1407"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1407"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1407"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}