{"id":1362,"date":"2026-04-15T14:14:32","date_gmt":"2026-04-15T11:14:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/?p=1362"},"modified":"2026-04-17T22:09:04","modified_gmt":"2026-04-17T19:09:04","slug":"humanitaarteaduste-aastakonverentsil-raagiti-mitmekeelsusest-mitme-nurga-alt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/humanitaarteaduste-aastakonverentsil-raagiti-mitmekeelsusest-mitme-nurga-alt\/","title":{"rendered":"Humanitaarteaduste aastakonverentsil r\u00e4\u00e4giti mitmekeelsusest mitme nurga alt"},"content":{"rendered":"<p><\/p>\n\n\n\n<p>8.-10. aprillil toimus Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu \u00dclikoolis j\u00e4rjekorras teine <a href=\"https:\/\/ehak2026.ee\/ee\/ehak\/\">Eesti humanitaarteaduste aastakonverents<\/a>. Kolme konverentsip\u00e4eva jooksul said ligi 550 konverentsilist osa mitmek\u00fclgsetest ettekandepaneelidest, kus eri distsipliinide esinejad arutlesid humanitaaria v\u00f5imaluste ja \u00fclesannete \u00fcle ning tutvustasid uusimaid uurimistulemusi. Eriliselt t\u00f5steti esile inter- ja transdistsiplinaarseid l\u00e4henemisi ja koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi eri uurimisalade vahel.<\/p>\n\n\n\n<p>Mitmekeelsuse keskuse osalusel toimus paneel \u201cMitmekeelsus ja keele\u00f5pe muutuvas maailmas\u201d, milles oma t\u00f6\u00f6d tutvustasid kuus uurijat Tartu ja Tallinna \u00fclikoolidest. K\u00f5ikide ettekannete kokkuv\u00f5tted on k\u00e4ttesaadavad <a href=\"https:\/\/ehak2026.ee\/ee\/ehak\/programm\/\">konverentsi kodulehel<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"682\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/885\/mitmekeelsuse-paneel-1024x682.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1375\" style=\"width:793px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/885\/mitmekeelsuse-paneel-1024x682.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/885\/mitmekeelsuse-paneel-300x200.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/885\/mitmekeelsuse-paneel-768x512.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/885\/mitmekeelsuse-paneel-1920x1280.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/885\/mitmekeelsuse-paneel.jpg 2000w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>\u00dclle T\u00fcrk<\/strong> Tartu \u00fclikoolist r\u00e4\u00e4kis \u00f5petajate hoiakutest mitmekeelsuse ja -kultuurilisuse suhtes. Mujal maailmas tehtud uuringutes on leitud, et \u00f5petajatele meeldib mitmekeelse pedagoogika l\u00e4henemine ning paljud tahaksid oma \u00f5pilaste mitmekeelset ja -kultuurilist p\u00e4devust tunnis ressursina \u00e4ra kasutada, kuid tihtipeale takistab seda \u00f5ppematerjalide ja ettevalmistusaja v\u00e4hesus, samuti hariduss\u00fcsteemide j\u00e4ikus ning t\u00f5rjuvad hoiakud \u00fchiskonnas. Suvel l\u00e4bi viidavas uuringus selgub, kuidas suhtuvad mitmekeelsesse pedagoogikasse Eesti v\u00f5\u00f5rkeele\u00f5petajad.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Anette Tammiste<\/strong> Tartu \u00fclikoolist tegi kokkuv\u00f5tte Eesti v\u00f5\u00f5rkeele\u00f5petajatele suunatud veebik\u00fcsitluse tulemustest. \u00dcle 200 osaleja vastustest selgus, et Eesti v\u00f5\u00f5rkeele\u00f5petajad n\u00e4evad mitmekeelsust esmajoones kasuliku p\u00e4devusena, mida omandada, kuid v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral d\u00fcnaamilise ja areneva osana \u00f5pilaste identiteedist.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kristel Algvere<\/strong> Tartu \u00fclikoolist tutvustas \u00f5petajate hoiakuid teise nurga alt, anal\u00fc\u00fcsides seda, kuidas suhtuvad noorte mitmekeelsusesse eesti keele (emakeelena) \u00f5petajad. S\u00fcvaintervjuude k\u00e4igus emakeele\u00f5petajatega selgus, et enim tegi \u00f5petajatele muret noorte inglise keele kasutus. Kui v\u00f5\u00f5rkeele\u00f5petajate vaates on k\u00f5rge inglise keele p\u00e4devus pigem tugevus, siis eesti keele \u00f5petajate jaoks on see muutunud probleemiks, mis m\u00f5jutab noorte eesti keele kasutust. <\/p>\n\n\n\n<p><strong>Natalja Zagura <\/strong>Tartu \u00fclikoolist avas \u00f5pilaste endi vaadet v\u00f5\u00f5rkeele\u00f5ppele. Tartu g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilastega tehtud intervjuudest selgus, et noored hindavad ja v\u00e4\u00e4rtustavad mitme keele oskust. Noortel on eriti suur motivatsioon \u00f5ppida inglise keelt (A-v\u00f5\u00f5rkeelt), kuna neil on palju v\u00f5imalusi keelt t\u00e4hendusrikkalt ja oma huvide kohaselt kasutada ka v\u00e4ljaspool keeletunde. B-v\u00f5\u00f5rkeele \u00f5ppes varieerus motivatsioon enam, s\u00f5ltudes sellest, kuiv\u00f5rd kasutatakse keelt v\u00e4ljaspool koolitunde. <\/p>\n\n\n\n<p><strong>Merilyn Meristo <\/strong>Tallinna \u00fclikoolist esitles <a href=\"https:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/abs\/10.1080\/09650792.2025.2515210\">s\u00fcsteemset kirjandus\u00fclevaadet<\/a> tegevusuuringuna sooritatud l\u00f5put\u00f6\u00f6dest Eesti \u00fclikoolide v\u00f5\u00f5rkeele\u00f5ppe magistri\u00f5ppekavadel. L\u00f5put\u00f6\u00f6na l\u00e4bi viidud tegevusuuringud pakuvad alustavatele \u00f5petajatele praktilist v\u00f5imalust otsida lahendusi enda t\u00f6\u00f6s esilekerkivatele probleemidele. \u00dclevaate tulemused pakuvad v\u00e4\u00e4rtuslikku sissevaadet v\u00f5\u00f5rkeele\u00f5petajatele t\u00f6\u00f6s aktuaalsetesse probleemidesse ja toimivatesse lahendustesse.<\/p>\n\n\n\n<p>Paneeli l\u00f5petas <strong>Merike J\u00fcrna <\/strong>Tartu \u00fclikoolist, kes tutvustas varjuna kaasas k\u00e4imist \u00fche v\u00f5imaliku uurimismeetodina mitmekeelse kogemuse uurimiseks. Tema uurimist\u00f6\u00f6 keskendub Tartu ja Kopenhaageni \u00fclikoolide v\u00e4list\u00f6\u00f6tajate keelevalikutele. Varjuna kaasas k\u00e4imise, intervjuude ja k\u00fcsitluste kaudu avab ta v\u00e4list\u00f6\u00f6tajate vaadet \u00fclikoolikeskkonnale \u00fchelt poolt rahvus\u00fclikooli ja teisalt rahvusvahelise \u00fclikoolina.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks mitmekeelsuse ja keele\u00f5ppe paneelile avati mitmekeelsuse teemasid ka mitmes muus paneelis. N\u00e4iteks tutvustas Helen Plado l\u00f5unaeestikeelsete perede keelevalikuid paneelis \u201cL\u00f5unaeesti maailmad\u201d. Rebekka Lotman ja Saara Lotta Linno tutvustasid mitmekeelsuse avaldumist 21. sajandi Eesti noorteluules ning r\u00e4pptekstides paneelis \u201cNoorte h\u00e4\u00e4led Eesti luules: platvormid, poeetikad, maailmapildid\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5igi ettekannete <a href=\"https:\/\/ehak2026.ee\/ee\/ehak\/programm\/\">abstraktidega saab tutvuda<\/a> ning <a href=\"https:\/\/ehak2026.ee\/ee\/ehak\/\">plenaarettekandeid <\/a>j\u00e4rele vaadata EHAK 2026 kodulehel. <\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>8.-10. aprillil toimus Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu \u00dclikoolis j\u00e4rjekorras teine Eesti humanitaarteaduste aastakonverents. Kolme konverentsip\u00e4eva jooksul said ligi 550 konverentsilist osa mitmek\u00fclgsetest ettekandepaneelidest, kus eri distsipliinide esinejad arutlesid humanitaaria v\u00f5imaluste ja \u00fclesannete \u00fcle ning tutvustasid uusimaid uurimistulemusi. Eriliselt t\u00f5steti &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":331,"featured_media":1227,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[30,37,35,31,19],"tags":[],"class_list":["post-1362","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-konverents","category-mitmekeelsus","category-sundmused","category-teadlasele","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1362","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/331"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1362"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1362\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1379,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1362\/revisions\/1379"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1227"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1362"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1362"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1362"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}