{"id":1322,"date":"2026-04-08T10:34:44","date_gmt":"2026-04-08T07:34:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/?p=1322"},"modified":"2026-04-11T17:34:35","modified_gmt":"2026-04-11T14:34:35","slug":"anna-verschik-keeleoskus-on-osa-julgeolekust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/anna-verschik-keeleoskus-on-osa-julgeolekust\/","title":{"rendered":"Anna Verschik: keeleoskus on osa julgeolekust"},"content":{"rendered":"<p><\/p>\n\n\n\n<p>Anna Verschik kirjutab <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1609983645\/anna-verschik-keelelisest-julgeolekust\">ERR-i arvamusportaalis<\/a> keelelise julgeoleku m\u00f5istest ning sellest, mis rolli m\u00e4ngib keelelises julgeolekus mitmekeelsus.<\/p>\n\n\n\n<p>Keeleline julgeolek v\u00f5ib t\u00e4histada isiklikul tasandil kindlustunnet, et r\u00e4\u00e4kijal on olemas vajalik(ud) keeleoskus(ed), et erinevates keskkondades ja olukordades hakkama saada. Keeleoskus, keelehoiakud ja julgeolek on aga tihedalt seotud ka \u00fchiskondlikul tasandil. Keel on suhtlusvahend, kuid ka identiteedi signaliseerija. Seep\u00e4rast on keelevalikud tihti suure poliitilise ja \u00fchiskondliku kaaluga.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti kontekstis eeldab keeleline julgeolek ennek\u00f5ike seda, et eestimaalased on mitmekeelsed. See t\u00e4hendab \u00fchelt poolt, et avalikus ruumis saavad eesti keelt r\u00e4\u00e4kida k\u00f5ik \u2013 ka need, kes alles \u00f5pivad v\u00f5i kelle jaoks eesti keel ei ole emakeel. Teisalt eeldab keeleline julgeolek, et eestlased oskavad mitmesuguseid v\u00f5\u00f5rkeeli. Keeleoskus v\u00f5imaldab tekitada horisontaalseid sidemeid ning teha end maailmas n\u00e4htavaks, kirjutab Verschik. Seejuures on vaja, et oskaksime lisaks suurkeeltele, nagu inglise ja vene keel, ka muid l\u00e4hemaid ja kaugemaid keeli, kuiv\u00f5rd igas olukorras ei piisa <em>lingua franca <\/em>oskusest. Mitmekesine keeleoskus annab k\u00fcllusliku infovoo ajastul v\u00f5imaluse tutvuda otse erinevate originaaltekstidega, neid kriitiliselt hinnata ning oma arvamust kujundada. See, kui \u00fchiskonnas on esindatud erinevad keeleprofiilid, v\u00f5imaldab arendada diplomaatiat, \u00e4ri- ja kultuurisuhteid, kuid kindlustab ka selle, et kriisiolukorras on meil olemas vajalikud eksperdid, kes aitavad teisi keeli m\u00f5ista ning t\u00f5lkida. <\/p>\n\n\n\n<p>Seejuures v\u00f5ib suur abi olla ka retseptiivsetest ehk passiivsetest oskustest \u2013 v\u00f5imest keelt m\u00f5ista ka ilma seda ise r\u00e4\u00e4kimata. Selline oskus v\u00f5ib kujuneda n\u00e4iteks keele puhul, mida oleme kunagi \u00f5ppinud, kuid mitte eriti aktiivselt kasutanud. Samuti toetab keele m\u00f5istmise oskust m\u00f5ne sugulaskeele oskamine. N\u00e4iteks saab norra keele oskaja arvestataval m\u00e4\u00e4ral aru ka rootsi ja taani keelest ning vene keele oskus aitab m\u00f5ista ukraina keelt. Retseptiivseid oskusi saab toetada ja arendada, kui teadlikult sugulaskeelte sarnasusi ja erinevusi \u00f5petada. <\/p>\n\n\n\n<p>Loe t\u00e4isteksti <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1609983645\/anna-verschik-keelelisest-julgeolekust\">ERR-i arvamusportaalist<\/a>. <\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Anna Verschik kirjutab ERR-i arvamusportaalis keelelise julgeoleku m\u00f5istest ning sellest, mis rolli m\u00e4ngib keelelises julgeolekus mitmekeelsus. Keeleline julgeolek v\u00f5ib t\u00e4histada isiklikul tasandil kindlustunnet, et r\u00e4\u00e4kijal on olemas vajalik(ud) keeleoskus(ed), et erinevates keskkondades ja olukordades hakkama saada. Keeleoskus, keelehoiakud ja julgeolek &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":331,"featured_media":1197,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[34,28,37,21,19],"tags":[44,45],"class_list":["post-1322","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-keeleomandamine","category-keeleope","category-mitmekeelsus","category-uhiskonnale","category-uudised","tag-arvamus","tag-uhiskond"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1322","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/331"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1322"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1322\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1361,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1322\/revisions\/1361"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1197"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1322"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1322"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1322"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}