{"id":1313,"date":"2026-04-11T20:55:49","date_gmt":"2026-04-11T17:55:49","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/?p=1313"},"modified":"2026-04-11T20:55:50","modified_gmt":"2026-04-11T17:55:50","slug":"uleminek-latikeelsele-oppele-on-eestis-toimuvast-oppekeelereformist-intensiivsem","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/uleminek-latikeelsele-oppele-on-eestis-toimuvast-oppekeelereformist-intensiivsem\/","title":{"rendered":"\u00dcleminek l\u00e4tikeelsele \u00f5ppele on Eestis toimuvast \u00f5ppekeelereformist intensiivsem"},"content":{"rendered":"<p>25.\u201326. m\u00e4rtsil kohtusid Riias Eesti ja L\u00e4ti haridusreformide uurijad, poliitikakujundajad, koolijuhid ja \u00f5petajad, et \u00fchisel seminaril teadmisi vahetada ja \u00fclemineku uurimisseisu arutada. Seminar toimus <a href=\"https:\/\/www.lu.lv\/en\/about-us\/structure\/ul-centres\/ul-interdisciplinary-centre-for-educational-innovation\/\">L\u00e4ti \u00dclikooli haridusinnovatsiooni keskuses<\/a> (L\u00dcHK).<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00e4ti haridusreform n\u00e4eb ette \u00fcleminekut l\u00e4tikeelsele \u00f5ppele kolmel kooliaastal (2023.\/2024. \u00f5a-l 1., 4. ja 7. klass; 2024.\/2025. \u00f5a-l lisaks 2., 5. ja 8. klass; 2025.\/2026. \u00f5a-l 3., 6. ja 9. klass), aga ka muid muutusi, n\u00e4iteks on L\u00e4tis v\u00f5etud suund vene keele \u00f5ppekavast v\u00e4lja arvamisele, ka v\u00f5\u00f5rkeelena. Kodukeelena saab seda \u00f5ppida tunniplaani v\u00e4liselt, siiski kooli ruumides ja omavalitsuste rahalisel toel.<\/p>\n\n\n\n<p>Aval\u00f6\u00f6gi andis innovatsioonikeskuse juht Dace Namsone, kes tutvustas keskuse koolide, \u00f5petajate ja \u00f5pilaste vajadustest l\u00e4htuvat uurimistegevust. Niiviisi toetab keskus ka parema \u00f5pikeskkonna kujundamist. Seej\u00e4rel andis Riia Tehnika\u00fclikooli professor Sanita Martena \u00fclevaate L\u00e4ti haridusreformiga seotud rakenduslingvistikauuringutest ning Laura Katkevi\u010da (L\u00dcHKi teadur ja Liep\u0101ja kooli direktor) tutvustas veebilahendust, mille abil pakutakse \u00f5ppijatele paremat sotsiaal-emotsionaalset ja keeletuge. Laura on koost\u00f6\u00f6s kolleegidega arendanud v\u00e4lja <a href=\"https:\/\/kartites.rozkalns.xyz\/\">\u00e4pi protot\u00fc\u00fcbi<\/a> \u00f5pilaste arengu kaardistamiseks ja murede varajaseks m\u00e4rkamiseks. Ta r\u00f5hutas k\u00f5ikide \u00f5petajate vastutust \u00f5pilaste keelelise arengu eest.<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00e4ti kolleegide j\u00e4rel said s\u00f5na T\u00dc uurijad. K\u00f5igepealt r\u00e4\u00e4kis Kerttu Rozenvalde \u00fcleminekust eestikeelsele \u00f5ppele ja uurimisprojektist <a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/6400bc33-5d31-4900-86e5-8d19ab53a311\">Mitmekeelse \u00f5pilase koost\u00f6ine toetamine eesti keele oskuse arendamisel (MiKo)<\/a>. Seej\u00e4rel tutvustasid Birute Klaas-Lang ja Diana Vender <a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/ba3983a2-0f15-450a-997e-5b88c698ab23\">uuringute<\/a> tulemusi lapsevanemate hoiakutest \u00f5ppekeelereformis. Kadri Koreinik k\u00f5neles <a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/8ccd5feb-5225-4551-b24e-689b0df99513\">teadusprojektist<\/a>, milles uurib muuhulgas Narva riigig\u00fcmnaasiumide \u00f5ppekava ja -keele valikuid eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku taustal kolme aasta v\u00e4ltel. Laura Howells, USA Princetoni \u00dclikooli doktorant, tutvustas Eesti nn \u00fcleminekukoolide lapsevanematega tehtud kuuluvuse ja identiteediteemalist k\u00fcsitlusuuringut, millest j\u00e4reldub, et \u00fcleminekureform on suurendanud nende lapsevanemate kokkukuuluvust Eesti \u00fchiskonnaga. Samas on neil tekkinud kahtlused Eesti hariduse kvaliteedi osas.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks k\u00fclastati \u0136engaragsi linnaosas asuvat Riia 72. keskkooli, kus \u00fcleminek l\u00e4tikeelsele \u00f5ppele on l\u00f5ppenud. Uuriti juhtkonna ja \u00f5petajate k\u00e4est nende haridusreformi elluviimise kogemusi ning k\u00fclastati ajaloo-, kunsti ja matemaatikatunde. Kuigi \u00f5pilaste l\u00e4ti keele oskus erineb, r\u00f5hutas koolijuht, et klasse ei komplekteerita keeleoskuse j\u00e4rgi, et mitte suurendada sotsiaalset l\u00f5het parema ja kehvema l\u00e4ti keele oskusega \u00f5pilaste vahel. Kool on \u00fcks L\u00e4ti suurimaid, selles \u00f5pib 1300 \u00f5pilast. Kooli sajakonnast \u00f5petajast on enamik seoses keelen\u00f5uete karmistumisega vahetunud. Kooli p\u00f5hikooli astmetes \u00f5pivad valdavalt vene kodukeelega \u00f5pilased.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dchisseminar korraldati <a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/6400bc33-5d31-4900-86e5-8d19ab53a311\">MiKo uurimisprojekti<\/a> (KESA4) raames. Projekti rahastatakse TAT-meetmest (Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi kaasrahastus).<\/p>\n\n\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>25.\u201326. m\u00e4rtsil kohtusid Riias Eesti ja L\u00e4ti haridusreformide uurijad, poliitikakujundajad, koolijuhid ja \u00f5petajad, et \u00fchisel seminaril teadmisi vahetada ja \u00fclemineku uurimisseisu arutada. Seminar toimus L\u00e4ti \u00dclikooli haridusinnovatsiooni keskuses (L\u00dcHK). L\u00e4ti haridusreform n\u00e4eb ette \u00fcleminekut l\u00e4tikeelsele \u00f5ppele kolmel kooliaastal (2023.\/2024. \u00f5a-l &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":828,"featured_media":1352,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[34,28,25,20,37,31,21,19],"tags":[],"class_list":["post-1313","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-keeleomandamine","category-keeleope","category-koolikulastused","category-koostoo","category-mitmekeelsus","category-teadlasele","category-uhiskonnale","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1313","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/828"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1313"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1313\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1366,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1313\/revisions\/1366"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1352"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1313"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1313"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1313"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}