{"id":1291,"date":"2026-03-11T13:29:38","date_gmt":"2026-03-11T11:29:38","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/?p=1291"},"modified":"2026-03-11T13:31:53","modified_gmt":"2026-03-11T11:31:53","slug":"virve-vihman-monikord-on-vaja-kodukeele-tellinguid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/virve-vihman-monikord-on-vaja-kodukeele-tellinguid\/","title":{"rendered":"Virve Vihman: m\u00f5nikord on vaja kodukeele tellinguid"},"content":{"rendered":"<p>Tartu \u00fclikooli ps\u00fchholingvistika professor ja Mitmekeelsuse keskuse juhataja Virve Vihman r\u00e4\u00e4gib <a href=\"https:\/\/www.opleht.ee\/2026\/02\/monikord-vajab-vene-laps-tunnis-tellinguid\/\">\u00d5petajate Lehele antud intervjuus<\/a> sellest, mida tuleks mitmekeelse arengu kohta teada eestikeelsele haridusele \u00fclemineku kontekstis. <\/p>\n\n\n\n<p>Mitmekeelsete laste \u00f5petamisel tuleb meeles pidada, et laste keelekogemus ja -oskus varieeruvad palju. Keeleoskuse tase kooli tulles s\u00f5ltub sellest, kui vanalt laps eesti keelt omandama hakkas, ning kui palju ja millistes kontekstides on ta keelega kokku puutunud. \u201cS\u00f5ltuvalt sellest, milline on kahe keele tasakaal, on v\u00f5imalik ennustada, kuiv\u00f5rd on \u00fcks keel dominantne ja kui h\u00e4sti laps v\u00e4hem dominantset keelt omandab,\u201d m\u00e4rgib Virve Vihman. <\/p>\n\n\n\n<p>Lapsed on nutikad keeleomandajad ning piisava sisendi korral pole p\u00f5hjust karta, et laps ei saa keelt selgeks, isegi kui tema kokkupuude keelega algab hiljem kui \u00fckskeelsetel eakaaslastel. Koolis tuleb meeles pidada, et mitmekeelne laps v\u00f5ib uute terminite \u00f5ppimisel vajada pikemat ja p\u00f5hjalikumat selgitust. \u00d5pitav s\u00f5navara on uus ka \u00fckskeelsete jaoks, kuid kakskeelsed ei pruugi veel olla omandanud k\u00f5iki s\u00f5nu, mille abil uusi termineid seletatakse. Lisaks p\u00f5hjalikule eestikeelsele selgitusele v\u00f5ib vajadusel abiks v\u00f5tta lapse kodukeele \u2013 muidugi juhul, kui \u00f5petaja seda ise valdab. Seda v\u00f5imalust saavad kasutada n\u00e4iteks vene keelt valdavad \u00f5petajad venekeelsete \u00f5pilastega. Mida rohkem seoseid laps m\u00f5iste t\u00e4hendusega enda jaoks loob, seda paremini kinnistub uus termin \u2013 kodukeelsed selgitused on justkui tellingud, mis aitavad \u00fcles ehitada eestikeelse m\u00f5iste. <\/p>\n\n\n\n<p>Tugev kodukeele oskus aitab omandada ka eesti keelt. Seep\u00e4rast on oluline pakkuda tuge ja julgustust mitmekeelsete laste vanematele. On oluline, et kodus r\u00e4\u00e4gitaks lapsega kodukeeles, pakkudes mitmek\u00fclgset sisendit. Lisaks toob Virve Vihman v\u00e4lja, et t\u00e4htis on ka vanemate suhtumine mitmekeelsusesse: \u201cLapsed v\u00f5tavad sageli \u00fcle vanemate hoiakud. Mida paremini koolis ja kodus eesti keelde suhtutakse, seda parem. See toetab keele\u00f5pet.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Loe kogu intervjuud <a href=\"https:\/\/www.opleht.ee\/2026\/02\/monikord-vajab-vene-laps-tunnis-tellinguid\/\">17. veebruari \u00d5petajate Lehest<\/a>. <\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tartu \u00fclikooli ps\u00fchholingvistika professor ja Mitmekeelsuse keskuse juhataja Virve Vihman r\u00e4\u00e4gib \u00d5petajate Lehele antud intervjuus sellest, mida tuleks mitmekeelse arengu kohta teada eestikeelsele haridusele \u00fclemineku kontekstis. Mitmekeelsete laste \u00f5petamisel tuleb meeles pidada, et laste keelekogemus ja -oskus varieeruvad palju. Keeleoskuse &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":331,"featured_media":1295,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[27,28,32,37,21,19],"tags":[],"class_list":["post-1291","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-intervjuu","category-keeleope","category-lapsevanemale","category-mitmekeelsus","category-uhiskonnale","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1291","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/331"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1291"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1291\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1294,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1291\/revisions\/1294"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1295"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1291"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1291"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1291"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}