{"id":1275,"date":"2026-02-19T14:55:38","date_gmt":"2026-02-19T12:55:38","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/?p=1275"},"modified":"2026-03-11T13:35:20","modified_gmt":"2026-03-11T11:35:20","slug":"kerttu-rozenvalde-keeleoskust-tasub-naha-ressursina","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/kerttu-rozenvalde-keeleoskust-tasub-naha-ressursina\/","title":{"rendered":"Kerttu Rozenvalde: keeleoskust tasub n\u00e4ha ressursina"},"content":{"rendered":"<p class=\"has-text-align-right has-extra-small-font-size\">Foto: Martin Mae<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p>Eri keelte oskust indiviidi tasandil ning \u00fchiskondlikku keelelist mitmekesisust tasuks n\u00e4ha kui ressurssi ja mitte probleemi, <a href=\"https:\/\/www.sirp.ee\/oppekeelest-ja-kodukeelest-keelepoliitika-uurimise-valguses\/\">\u00fctleb keelepoliitika ja eesti keele teise keelena kaasprofessor Kerttu Rozenvalde<\/a> 16.01 Sirbis avaldatud arutelus. Keelepoliitika uurijana keskendub ta oma teadust\u00f6\u00f6s keele, v\u00f5imu, ressursside ja v\u00f5imaluste vaheliste seoste uurimisele. Seoses Eesti hariduskeele reformiga on keelevalikute teemad \u00fchiskondlikus debatis teravalt esil.<\/p>\n\n\n\n<p>Keelepoliitika uurimisvaldkonnana on m\u00e4rksa laiem kui keelek\u00fcsimuste reguleerimine ametlike dokumentide v\u00f5i poliitikate kaudu. Keelepoliitika laiemas m\u00f5ttes h\u00f5lmab ka iga\u00fche keelevalikuid nii perekonna, \u00fcksikisiku, juhtide kui ka alluvate tasandil. Samuti kuuluvad keelepoliitika uurijate huviorbiiti keeleuskumused ja -ideoloogiad ning tegelik keelekasutus. Keelekasutus, uskumused ning regulatsioonid ei pruugi omavahel koosk\u00f5las olla \u2013 pragmaatilised otsused v\u00f5ivad erineda nii uskumustest kui ka ettekirjutustest.<\/p>\n\n\n\n<p>Kerttu Rozenvalde peab k\u00f5ige edasiviivamaks hoiakut, mille j\u00e4rgi keeleoskus on ressurss ja rikkus. See h\u00f5lmab ka erinevate kodukeelte ja mitmekeelse klassiruumi n\u00e4gemist keeleliselt rikkana ja mitte n\u00e4iteks puudulikult eesti keelt valdavana. \u00dchtviisi v\u00e4\u00e4rtuslikud on \u00f5ppija pagasis nii eesti, vene, ukraina, inglise kui ka muude keelte oskus ning need t\u00e4iendavad, mitte ei t\u00fchista \u00fcksteist.<\/p>\n\n\n\n<p>Keelepoliitikate uurijana n\u00e4eb Kerttu Rozenvalde vajadust leevendada keelek\u00fcsimustega seotud ebav\u00f5rdsust. Keeled erinevad neile omistatava prestii\u017ei poolest. Nii oleks justkui m\u00f5ni kodukeel v\u00e4hem v\u00e4\u00e4rt kui teine. Sellistest hoiakutest l\u00e4htuvat ebav\u00f5rdsust v\u00f5iks leevendada, kui koolides-lasteaedades p\u00f6\u00f6rataks teadlikult t\u00e4helepanu eri kodukeeltele kui v\u00e4\u00e4rtustele \u2013 see t\u00f5stab nii keeleteadlikkust kui ka eri keelte v\u00e4\u00e4rtuslikkust laste silmis.<\/p>\n\n\n\n<p>Kerttu Rozenvalde juhib uurimisprojekti \u201c<a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/6400bc33-5d31-4900-86e5-8d19ab53a311\">Mitmekeelse \u00f5pilase koost\u00f6ine toetamine eesti keele oskuse arendamisel: p\u00f5hikooli\u00f5petajad, lapsevanemad, koolijuhid ja koolipidajad<\/a>\u201c, mille sihiks on m\u00f5ista, kuidas mitmekeelseid \u00f5pilasi koolides ja kodudes toetatakse ning milliseid raskusi kogetakse. Hiljuti tunnustati tema t\u00f6\u00f6d Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO rahvuslike komisjonide <a href=\"https:\/\/ut.ee\/et\/uudis\/kaasprofessor-kerttu-rozenvalde-palvis-stipendiumi-naised-teaduses\">\u201eNaised teaduses\u201c stipendiumiga<\/a> humanitaar- ja sotsiaalteaduste doktorikraadiga teadlaste kate\u00adgoorias.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Foto: Martin Mae Eri keelte oskust indiviidi tasandil ning \u00fchiskondlikku keelelist mitmekesisust tasuks n\u00e4ha kui ressurssi ja mitte probleemi, \u00fctleb keelepoliitika ja eesti keele teise keelena kaasprofessor Kerttu Rozenvalde 16.01 Sirbis avaldatud arutelus. Keelepoliitika uurijana keskendub ta oma teadust\u00f6\u00f6s keele, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":828,"featured_media":1286,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[34,37,31,21,19],"tags":[],"class_list":["post-1275","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-keeleomandamine","category-mitmekeelsus","category-teadlasele","category-uhiskonnale","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1275","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/828"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1275"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1275\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1300,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1275\/revisions\/1300"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1275"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1275"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1275"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}