{"id":1264,"date":"2026-02-17T18:51:53","date_gmt":"2026-02-17T16:51:53","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/?p=1264"},"modified":"2026-03-11T13:35:44","modified_gmt":"2026-03-11T11:35:44","slug":"birute-klaas-lang-ja-diana-vender-lapsevanemate-hoiakutest-lahendamist-vajavat-on-veel-palju-aga-vanemad-on-rahulikumad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/birute-klaas-lang-ja-diana-vender-lapsevanemate-hoiakutest-lahendamist-vajavat-on-veel-palju-aga-vanemad-on-rahulikumad\/","title":{"rendered":"Birute Klaas-Lang ja Diana Vender lapsevanemate hoiakutest \u00fcleminekuprotsessis: lahendamist vajavat on veel palju, aga vanemad on rahulikumad"},"content":{"rendered":"<p><\/p>\n\n\n\n<p>Professor Birute Klaas-Lang koos kolleegidega on alates \u00f5ppekeele reformi algusest uurinud lapsevanemate r\u00f5\u00f5me-muresid seoses eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekuga ning vanemate hoiakute muutusi. <a href=\"https:\/\/www.opleht.ee\/2026\/01\/lasime-lapsevanematel-stressi-valja-valada-ja-hakkasime-asjalikult-arutama-uleminekuprobleemidest-lapsevanema-pilguga\/\">Vahekokkuv\u00f5ttes nendib ta<\/a>, et lahendamist vajavaid probleeme on j\u00e4tkuvalt palju, k\u00fcll aga suhtuvad lapsevanemad reformi varasemast rahulikumalt. Uurimist\u00f6\u00f6d ja selle tulemusi tutvustas ta <a href=\"https:\/\/www.akadeemia.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/birute-klaas-lang-9.12.2025.pdf\">p\u00f5hjalikult<\/a> Eesti Teaduste Akadeemia <a href=\"https:\/\/www.akadeemia.ee\/sundmused\/uurija-professorite-konverents-2025\/\">uurija-professorite konverentsil<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p>Vanematega on kohtutud mitmek\u00fcmnel korral erinevates Eesti lasteaedades ja p\u00f5hikoolides nii Tartus, Tallinnas, P\u00e4rnus kui ka Narvas. Hoiakute kaardistamise k\u00f5rval on olulisel kohal lapsevanemate \u00e4ra kuulamine ning muredele lahenduste otsimine. Lahenduste puhul r\u00f5hutab projekti meeskond koost\u00f6\u00f6 vajalikkust \u00f5petajate ja lapsevanemate vahel.<\/p>\n\n\n\n<p>Lapsevanemate mured v\u00f5ivad erineda nii piirkonniti kui ka sihtgrupiti. Eestis s\u00fcndinud lapsevanemad v\u00e4ljendavad enam muret kodukeele ja juurte s\u00e4ilimise p\u00e4rast. Uussisser\u00e4ndajad on olnud kohalikest altimad eelistama eestikeelseid koole n-\u00f6 \u00fcleminekukoolidele. Vanemad, kes n\u00e4evad enda tulevikku Eestis, soovivad, et nende lapsed omandaks eesti keele v\u00f5imalikult kiiresti ning on valmis lapse eestikeelsesse kooli minekuga seotud raskused l\u00e4bi tegema.<\/p>\n\n\n\n<p>Lahendamist vajavatest k\u00fcsimustest r\u00e4\u00e4kides kerkib esile keelekeskkonna teema \u2013 seda nii valdavalt venekeelses Ida-Eestis kui ka mujal. On oluline, et laps kuuleks eesti keelt v\u00f5imalikult palju ja ka v\u00e4ljaspool koolitunde. Omaette teema on <a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/1609921439\/opetajate-puudus-ja-venekeelne-keskkond-pidurdavad-narvas-eestikeelset-opet\">eestikeelse huvihariduse k\u00e4ttesaadavus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4lja tuuakse ka \u00f5ppematerjalide keerukust \u2013 need ei arvesta muu kodukeelega laste vajadustega. Samuti v\u00f5iks abi olla abi\u00f5petajatest, keda ei jagu piisavalt.<\/p>\n\n\n\n<p>Koost\u00f6\u00f6 olulisusest r\u00e4\u00e4kides r\u00f5hutavad uurijad, et lapsevanema esmane kontakt v\u00f5iks olla \u00f5petaja ning julgustavad muredega esmajoones \u00f5petajate poole p\u00f6\u00f6rduma.<\/p>\n\n\n\n<p><br>Milles n\u00e4hakse lahendusi?<br><\/p>\n\n\n\n<p>Nooremteadur Diana Vender vahendas samadele andmetele tuginedes lahendusv\u00f5imalusi. Ettepanekud k\u00f5lasid m\u00f6\u00f6dunud aasta novembris <a href=\"https:\/\/eki.ee\/eestikeelsele-oppele-ulemineku-konverents-iga-samm-loeb\/\">eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku konverentsil<\/a>. <\/p>\n\n\n\n<p>Vanemad pakkusid v\u00e4lja, et pinget v\u00f5iks maha v\u00f5tta ja usaldust kasvatada avatud koolitunnid, kus vanemad saaksid n\u00e4ha ja kogeda, kuidas eestikeelne \u00f5pe toimub. <\/p>\n\n\n\n<p>Vanemate hinnangul on abi nii konsultatsioonidest, \u00f5piabitundidest, pikap\u00e4evar\u00fchmast kui ka kogup\u00e4evakoolist. Samuti toovad vanemad v\u00e4lja arenguvestluste olulisuse.<\/p>\n\n\n\n<p>Oodatakse, et kooli ja kodu suhtlus oleks struktureeritud ja eesm\u00e4rgistatud, sh soovivad lapsevanemad kontakti ka aine\u00f5petajatega. Soovitakse laste individuaalsete vajaduste m\u00e4rkamist ja arvestamist ning n\u00e4hakse, et abi v\u00f5iks olla, kui vanemad saaksid n\u00e4dala v\u00f5i paari n\u00e4dala tagant kokkuv\u00f5tvat klassip\u00f5hist tagasisidet. <\/p>\n\n\n\n<p>Kohtumisi mitmekeelsete laste vanematega on varem l\u00e4bi viidud uurimisprojekti \u201c<a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/c0b4fc15-daae-461c-b916-185f6d1a69e3\">Eestikeelsele haridusele \u00fcleminek Tartu linnas<\/a>\u201d raames. Praegu j\u00e4tkatakse uurimist\u00f6\u00f6d <a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/ba3983a2-0f15-450a-997e-5b88c698ab23\">eesti keele ja eesti keele \u00f5petamise uurija-professuuri<\/a> raames ning \u00fcle-eestilises projektis \u201c<a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Projects\/Display\/6400bc33-5d31-4900-86e5-8d19ab53a311\">Mitmekeelse \u00f5pilase koost\u00f6ine toetamine eesti keele oskuse arendamisel: p\u00f5hikooli\u00f5petajad, lapsevanemad, koolijuhid ja koolipidajad<\/a>\u201c. Projekt keskendub mitmekeelsete p\u00f5hikooli\u00f5pilaste toetamisele.<\/p>\n\n\n\n<p><br><br><br><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Professor Birute Klaas-Lang koos kolleegidega on alates \u00f5ppekeele reformi algusest uurinud lapsevanemate r\u00f5\u00f5me-muresid seoses eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekuga ning vanemate hoiakute muutusi. Vahekokkuv\u00f5ttes nendib ta, et lahendamist vajavaid probleeme on j\u00e4tkuvalt palju, k\u00fcll aga suhtuvad lapsevanemad reformi varasemast rahulikumalt. Uurimist\u00f6\u00f6d ja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":828,"featured_media":646,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[34,20,32,37,19],"tags":[],"class_list":["post-1264","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-keeleomandamine","category-koostoo","category-lapsevanemale","category-mitmekeelsus","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1264","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/828"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1264"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1264\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1301,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1264\/revisions\/1301"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media\/646"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1264"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1264"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mitmekeelsus\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1264"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}