{"id":67,"date":"2024-04-04T06:11:41","date_gmt":"2024-04-04T03:11:41","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/struktuur\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:05","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:05","slug":"struktuur","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/struktuur\/","title":{"rendered":"Mineraalide struktuur ja v\u00e4liskuju"},"content":{"rendered":"

\n\tMateeria esineb looduses kas\u00a0kristallilisel<\/b>\u00a0v\u00f5i\u00a0amorfsel<\/b>\u00a0kujul. Mineraali kristall on tasapindadega (tahkudega) piiratud keha. Kristallide v\u00e4liskuju on tingitud nende sisemisest ehitusest \u2013\u00a0kristallstruktuurist<\/b>. Kristallilisele olekule on iseloomulik aineosakeste \u2013 aatomite ja ioonide \u2013 korrap\u00e4rane jaotumus kogu kristallis, seda jaotumust iseloomustatakse\u00a0kristallv\u00f5re<\/b>\u00a0m\u00f5istega.\u00a0Amorfsetes ainetes<\/b>\u00a0on aineosakeste paigutus korrap\u00e4ratu. Tahke aine kristalliline ehitus on amorfsega v\u00f5rreldes p\u00fcsivam, sest kristallstruktuuril on k\u00f5ige v\u00e4iksem siseenergia. Seet\u00f5ttu on amorfsetel ainetel (liim, vaigud, klaas jt) tendents aja jooksul \u00fcle minna kristalliliseks.\n<\/p>\n

\n\tKristallide kuju ja olulised f\u00fc\u00fcsikalised\/optilised omadused on tingitud kristallide keemilisest koostisest ning kristallv\u00f5re ehitusest. Kristalli korrap\u00e4rane struktuur v\u00e4ljendub tema v\u00e4liskuju s\u00fcmmeetrias \u2013 tahkude, servade ja nurkade seadusp\u00e4rases paiknemises ja kordumises. Esimene ja samas \u00fcks olulisemaid kristallograafia seadusi \u00fctleb, et nurk kahe \u00fchesuguse kujuga tahu vahel on sama mineraali erinevates kristallides alati p\u00fcsiv. Mineraali m\u00e4\u00e4ramisel on selle heaks makroskoopiliseks tunnuseks\u00a0t\u00f6\u00f6tlemata kivi<\/b>\u00a0iseloomulik kuju.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tS\u00fcmmeetriast kristallides<\/b>
\n<\/h4>\n

\n\tKristalli v\u00e4liskuju korrap\u00e4rasust ehk s\u00fcmmeetriat v\u00e4ljendatakse abstraktsete m\u00f5istete, s\u00fcmmeetriaelementide kaudu. T\u00e4htsamateks s\u00fcmmeetria elementideks on\u00a0abstraktne peegelpind ehk s\u00fcmmeetriapind<\/a>,\u00a0abstraktne p\u00f6\u00f6ramistelg ehk s\u00fcmmeetriatelg<\/a>\u00a0ja\u00a0abstraktne peegelpunkt ehk s\u00fcmmeetriakese<\/a>.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tKristallide s\u00fcngooniad<\/b>
\n<\/h4>\n

\n\tNende elementide abil jagunevad kristallid seitsmesse suurde r\u00fchma, mida nimetatakse\u00a0s\u00fcngooniateks<\/b>. Need on\u00a0trikliinne<\/a>,\u00a0monokliinne<\/a>,\u00a0rombiline<\/a>,\u00a0tetragonaalne<\/a>,\u00a0trigonaalne<\/a>,\u00a0heksagonaalne<\/a>\u00a0ja\u00a0kuubiline<\/a>\u00a0s\u00fcngoonia.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mateeria esineb looduses kas\u00a0kristallilisel\u00a0v\u00f5i\u00a0amorfsel\u00a0kujul. Mineraali kristall on tasapindadega (tahkudega) piiratud keha. Kristallide v\u00e4liskuju on tingitud nende sisemisest ehitusest \u2013\u00a0kristallstruktuurist. Kristallilisele olekule on iseloomulik aineosakeste \u2013 aatomite ja ioonide \u2013 korrap\u00e4rane jaotumus kogu kristallis, seda jaotumust iseloomustatakse\u00a0kristallv\u00f5re\u00a0m\u00f5istega.\u00a0Amorfsetes ainetes\u00a0on aineosakeste paigutus korrap\u00e4ratu. …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-67","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/67","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/67\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":776,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/67\/revisions\/776"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}