{"id":65,"date":"2024-04-04T06:11:40","date_gmt":"2024-04-04T03:11:40","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/silikaatseid\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:06","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:06","slug":"silikaatseid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/silikaatseid\/","title":{"rendered":"Silikaatseid kivimeid moodustavad mineraalid"},"content":{"rendered":"

\n\tSiia kuuluvad p\u00e4evakivide, kvartsi, vilkude, amfiboolide, p\u00fcrokseenide, v\u00e4hem feldspatoidide pered.<\/font><\/font>\n<\/p>\n

\n\tP\u00c4EVAKIVID<\/a>\u00a0on k\u00f5igist mineraalidest k\u00f5ige enam levinud ja neid esineb peaaegu k\u00f5ikides kivimit\u00fc\u00fcpides. Nad on tardkivimite tavalisteks heledateks koostisosadeks. Nad moodustavad mineraalide rea, mis sisaldab erinevates hulkades naatriumi, kaltsiumi ja kaaliumi.<\/font>\n<\/p>\n

\n\tR\u00c4NIMINERAALIDE<\/b>\u00a0hulka kuuluvad enamasti valkjas-hallikas\u00a0<\/font>kvarts<\/a>,\u00a0<\/font>kaltsedon<\/a>, ja\u00a0<\/font>opaal<\/a>. Kvarts on \u00fcks k\u00f5ige laialdasemalt levinud mineraal, esinedes nii tard-, sette- kui moondekivimites. Ta on eriti iseloomulik\u00a0<\/font>kvartsiidile<\/a>,\u00a0<\/font>graniidile<\/a>\u00a0ja\u00a0<\/font>gneisile<\/a>.<\/font>\n<\/p>\n

\n\tAMFIBOOLID<\/a>:<\/b>\u00a0See tumedav\u00e4rviliste mineraalide r\u00fchm esineb laialt tard- ja moondekivimites. Amfiboole v\u00f5ib eristada p\u00fcrokseenidest pikema prisma ja iseloomuliku terava l\u00e4henemispindadevaheliste nurga j\u00e4rgi.<\/font>\n<\/p>\n

\n\tP\u00dcROKSEENID<\/a>\u00a0on k\u00f5ige tavalisemad musta v\u00f5i tumerohekat v\u00e4rvi l\u00fchitulbalised v\u00f5i plaatjad kaltsiumi, magneesiumi ja raua silikaadid.\u00a0<\/font>Augiit<\/a>\u00a0on laialdaselt levinud p\u00fcrokseen ja teda leidub rohkesti sellistes tardkivimites nagu\u00a0<\/font>gabro<\/a>\u00a0ja\u00a0<\/font>basalt<\/a>. V\u00e4hemtuntud on\u00a0<\/font>diopsiid<\/a>\u00a0ja enstatiit, mida leidub gabros, p\u00fcrokseniidis, peridotiidis.<\/font>\n<\/p>\n

\n\tOLIVIIN<\/a>\u00a0on roheline raua ja magneesiumi silikaat, mis esineb tavaliselt sellistes r\u00e4nidioksiidivaestes kivimites nagu\u00a0<\/font>basalt<\/a>,\u00a0<\/font>gabro<\/a>\u00a0ja peridotiit. Tihti moodustub ta peente roheliste teradena v\u00f5i nende massina. Peridoodiks nimetatakse ehtekivina kasutatavat l\u00e4bipaistvat oliviini.<\/font>\n<\/p>\n

\n\tVILGUD<\/a>:<\/b>\u00a0On kaks peamist vilkude p\u00f5hit\u00fc\u00fcpi: tumedad, mustjad \u2013 raua- ja magneesiumirikkad vilgud (<\/font>biotiit<\/a>) ning heledad \u2013 alumiiniumirikkad vilgud (<\/font>muskoviit<\/a>). K\u00f5ik nad on \u00fclit\u00e4iusliku l\u00f5henevusega, l\u00f5henedes \u00f5hukesteks lehtedeks.<\/font>\n<\/p>\n

\n\tFELD\u0160PATOIDID<\/a>\u00a0on heledad mineraalid, mis on seotud p\u00e4evakividega, aga nad sisaldavad v\u00e4hem r\u00e4nidioksiidi ja on tekkinud kaaliumi ja naatriumiga rikastunud, aga r\u00e4nist vaesustunud tardkivimeis.<\/font>\n<\/p>\n

\n\tKoostanud \u00a9 2003 Mare Isakar<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Siia kuuluvad p\u00e4evakivide, kvartsi, vilkude, amfiboolide, p\u00fcrokseenide, v\u00e4hem feldspatoidide pered. P\u00c4EVAKIVID\u00a0on k\u00f5igist mineraalidest k\u00f5ige enam levinud ja neid esineb peaaegu k\u00f5ikides kivimit\u00fc\u00fcpides. Nad on tardkivimite tavalisteks heledateks koostisosadeks. Nad moodustavad mineraalide rea, mis sisaldab erinevates hulkades naatriumi, kaltsiumi ja kaaliumi. …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-65","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/65","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=65"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/65\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":794,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/65\/revisions\/794"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=65"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}