{"id":43,"date":"2024-04-04T06:11:38","date_gmt":"2024-04-04T03:11:38","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/moondekivimid\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:07","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:07","slug":"moondekivimid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/moondekivimid\/","title":{"rendered":"Moondekivimid"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\"><b>Moondekivimid<\/b>\u00a0tekivad s\u00fcgaval maakoores, kus valitseb k\u00f5rge temperatuur ja r\u00f5hk. L\u00e4htekivimeiks v\u00f5ivad olla nii sette- kui ka tardkivimid. Enamik moondekivimeid tekib 10 \u2013 30 km s\u00fcgavusel.<\/font><\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">Moondekivimites esinevaid mineraale iseloomustab sageli v\u00e4ljavenitatud v\u00f5i lehtjas kuju ning orienteeritud asend (foto 1), mis annab kivmile v\u00f6\u00f6dilise, kihilise v\u00f5i kildalise ehituse (foto 2). Eriti selgelt v\u00e4ljendub see mitmesugustes\u00a0<\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/kildad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/kildad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kiltades<\/a><font face=\"Arial\">\u00a0ja\u00a0<\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/gneiss\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/gneiss\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">gneissides<\/a><font face=\"Arial\">, m\u00f5nikord ka\u00a0<\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/amfiboliidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/amfiboliidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">amfiboliitides<\/a><font face=\"Arial\">.<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">Olulisemateks moondekivimiteks on\u00a0<\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/kildad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/kildad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">savikildad, f\u00fclliidid, kloriitkildad, talgikildad, kristallilised kildad<\/a><font face=\"Arial\">,\u00a0<\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/amfiboliidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/amfiboliidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">amfiboliidid<\/a><font face=\"Arial\">,\u00a0<\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/marmor\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/marmor\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">marmorid<\/a><font face=\"Arial\">,\u00a0<\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/kvartsiit\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/kvartsiit\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kvartsiidid<\/a><font face=\"Arial\">,\u00a0<\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/gneiss\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/gneiss\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">gneisid<\/a><font face=\"Arial\">. Moondekivimid, mis on osaliselt \u00fclessulanud, on tuntud\u00a0<b>migmatiitidena<\/b>\u00a0(foto 3). Migmatiidid on k\u00f5rvuti gneissidega ulatuslikult levinud L\u00f5una-Soome aluskorras, kust nad on kantud mandrij\u00e4\u00e4\u00a0poolt ka meie alale.<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">Eesti r\u00e4ndkivide hulgas moodustavad moondekivimid umbes 13%. Peale valitsevate migmatiitide ja gneisside esineb v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral\u00a0<\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/amfiboliidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/amfiboliidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">amfiboliite<\/a><font face=\"Arial\">,\u00a0<\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/kildad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/kildad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kristallilisi kiltu, f\u00fclliite ja savikiltu<\/a><font face=\"Arial\">\u00a0ning\u00a0<\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/kvartsiit\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/kvartsiit\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kvartsiite (jotnia kvartsiidid)<\/a><font face=\"Arial\">.<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"90\" class=\"alignnone wp-image-264\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/vesuviaan1a.jpg\" title=\"vesuviaan1a.jpg\" alt=\"vesuviaan\"><br><font face=\"Arial\">Foto 1. Vesuviaani orienteeritud kristall,<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"57\" class=\"alignnone wp-image-265\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/skarn1a.jpg\" title=\"skarn1a.jpg\" alt=\"skarn\"><br><font face=\"Arial\">Foto 2. Skarn, P\u00f6hlau, Erzgebirge<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"89\" class=\"alignnone wp-image-266\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/migmatiit1a.jpg\" title=\"migmatiit1a.jpg\" alt=\"migmatiit\"><br><font face=\"Arial\">Foto 3. Migmatiit, Tartu<\/font>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:start\">\n\t<br><span><span style=\"color:#000000\"><span><span style=\"font-style:normal\"><span><span><span style=\"font-weight:400\"><span style=\"letter-spacing:normal\"><span><span style=\"text-transform:none\"><span><span><span><span><span>Koostanud ja fotografeerinud \u00a9 2003 Mare Isakar<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Moondekivimid\u00a0tekivad s\u00fcgaval maakoores, kus valitseb k\u00f5rge temperatuur ja r\u00f5hk. L\u00e4htekivimeiks v\u00f5ivad olla nii sette- kui ka tardkivimid. Enamik moondekivimeid tekib 10 \u2013 30 km s\u00fcgavusel. Moondekivimites esinevaid mineraale iseloomustab sageli v\u00e4ljavenitatud v\u00f5i lehtjas kuju ning orienteeritud asend (foto 1), mis &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-43","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":809,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43\/revisions\/809"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}