{"id":36,"date":"2024-04-04T06:11:37","date_gmt":"2024-04-04T03:11:37","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/hqbe\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:07","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:07","slug":"hqbe","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/hqbe\/","title":{"rendered":"H\u00f5be"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\"><b>H\u00f5be<\/b>\u00a0(Ag) on iseloomuliku l\u00e4ikega suurima peegeldusv\u00f5ime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Ehedat h\u00f5bedat tunti juba 3000 aastat e. Kr. Egiptuses, P\u00e4rsias ja Hiinas.<\/font><\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">Niiskes \u00f5hus h\u00f5beda pind tumeneb (foto 1).<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\"><b>K\u00f5vadus 2,7<\/b><\/font><br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"70\" class=\"alignnone wp-image-242\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/hqbe1a.jpg\" title=\"hqbe1a.jpg\" alt=\"hobe\">\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"70\" class=\"alignnone wp-image-243\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/hqbe2a.jpg\" title=\"hqbe2a.jpg\" alt=\"h\u00f5be\"><br><font face=\"Arial\">Foto 1. Ehe h\u00f5be, Saksamaa, Erzgebirge<\/font>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:start\">\n\t<br><span><span style=\"color:#000000\"><span><span style=\"font-style:normal\"><span><span><span style=\"font-weight:400\"><span style=\"letter-spacing:normal\"><span><span style=\"text-transform:none\"><span><span><span><span><span>Koostanud ja fotografeerinud \u00a9 2003 Mare Isakar<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>H\u00f5be\u00a0(Ag) on iseloomuliku l\u00e4ikega suurima peegeldusv\u00f5ime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Ehedat h\u00f5bedat tunti juba 3000 aastat e. Kr. Egiptuses, P\u00e4rsias ja Hiinas. Niiskes \u00f5hus h\u00f5beda pind tumeneb (foto 1). K\u00f5vadus 2,7\u00a0Foto 1. Ehe h\u00f5be, Saksamaa, Erzgebirge Koostanud &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-36","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":823,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36\/revisions\/823"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}