{"id":22,"date":"2024-04-04T06:11:36","date_gmt":"2024-04-04T03:11:36","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/amfibool\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:07","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:07","slug":"amfibool","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/amfibool\/","title":{"rendered":"Amfibool"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\"><b>Amfibool<\/b>\u00a0on oluline kivimeid moodustav mineraal (sisaldus maakoores on 8%). Roheka kuni musta v\u00e4rvusega. L\u00e4bikumav kuni l\u00e4bipaistmatu. L\u00e4ige klaasjas v\u00f5i rasvane. Murdepind karpjas. Amfiboolidest on sagedaseim\u00a0<a href=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/miner\/kyynek.html\">k\u00fc\u00fcnekivi<\/a>. Kiudseid amfiboolide erimeid nimetatakse\u00a0<b>asbestiks<\/b>.<\/font><\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\"><b>K\u00f5vadus 5 \u2013 6,5<\/b><\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">P\u00fcrokseenid ja amfiboolid moodustavad koos umbes 15% maakoorest. Nad on k\u00f5ige tavalisemad mineraalid dioriidis, gabros.<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<img decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-211\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/asbest2-jpg\" title=\"asbest2-jpg\" alt=\"asbest\"><br><font face=\"Arial\">Foto 1. Asbest<\/font>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:start\">\n\t<br><span><span style=\"color:#000000\"><span><span style=\"font-style:normal\"><span><span><span style=\"font-weight:400\"><span style=\"letter-spacing:normal\"><span><span style=\"text-transform:none\"><span><span><span><span><span>Koostanud ja fotografeerinud \u00a9 2003 Mare Isakar<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Amfibool\u00a0on oluline kivimeid moodustav mineraal (sisaldus maakoores on 8%). Roheka kuni musta v\u00e4rvusega. L\u00e4bikumav kuni l\u00e4bipaistmatu. L\u00e4ige klaasjas v\u00f5i rasvane. Murdepind karpjas. Amfiboolidest on sagedaseim\u00a0k\u00fc\u00fcnekivi. Kiudseid amfiboolide erimeid nimetatakse\u00a0asbestiks. K\u00f5vadus 5 \u2013 6,5 P\u00fcrokseenid ja amfiboolid moodustavad koos umbes 15% &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-22","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":882,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22\/revisions\/882"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}