{"id":172,"date":"2024-04-04T06:11:51","date_gmt":"2024-04-04T03:11:51","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/glaukoniit\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:00","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:00","slug":"glaukoniit","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/glaukoniit\/","title":{"rendered":"Glaukoniit"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\"><b>Glaukoniit<\/b>\u00a0on keemiliselt keeruka koostisega alumosilikaat, milles peale kaaliumi leidub rauda, magneesiumi, kaltsiumi, naatriumi jt. elemente. Esineb p\u00f5hiliselt sinakas- kuni oliivroheliste \u00fcmarate tuhmide teradena.<\/font><\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">Glaukoniit tekib madalmere p\u00f5hjas\u00a0<\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/vilgud\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/vilgud\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">vilkude<\/a><font face=\"Arial\">,\u00a0<\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/kyynekivi\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/kyynekivi\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">k\u00fc\u00fcnekivide<\/a><font face=\"Arial\">,\u00a0<\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/pyrokseenid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/pyrokseenid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">p\u00fcrokseenide<\/a><font face=\"Arial\">\u00a0jt. mineraalide laguproduktidest.<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\"><b>K\u00f5vadus 2 \u2013 3<\/b><\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">Eestis leidub glaukoniiditeri hajali peaaegu k\u00f5igis Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Siluri\u00a0<\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/settekivimid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/settekivimid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">settekivimeis<\/a><font face=\"Arial\">. Alam-Ordoviitsiumi Hunnebergi lademe glaukoniitliivakivis (foto 1) k\u00fc\u00fcnib glaukoniiditerade hulk 70-80%-ni.<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"96\" class=\"alignnone wp-image-501\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/glaukoniit1a.jpg\" title=\"glaukoniit1a.jpg\" alt=\"glaukoniit\">\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">Foto 1. Glaukoniitliivakivi<\/font>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:start\">\n\t<br><span><span style=\"color:#000000\"><span><span style=\"font-style:normal\"><span><span><span style=\"font-weight:400\"><span style=\"letter-spacing:normal\"><span><span style=\"text-transform:none\"><span><span><span><span><span>Koostanud ja fotografeerinud \u00a9 2003 Mare Isakar<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Glaukoniit\u00a0on keemiliselt keeruka koostisega alumosilikaat, milles peale kaaliumi leidub rauda, magneesiumi, kaltsiumi, naatriumi jt. elemente. Esineb p\u00f5hiliselt sinakas- kuni oliivroheliste \u00fcmarate tuhmide teradena. Glaukoniit tekib madalmere p\u00f5hjas\u00a0vilkude,\u00a0k\u00fc\u00fcnekivide,\u00a0p\u00fcrokseenide\u00a0jt. mineraalide laguproduktidest. K\u00f5vadus 2 \u2013 3 Eestis leidub glaukoniiditeri hajali peaaegu k\u00f5igis Kambriumi, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-172","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/172","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=172"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/172\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":679,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/172\/revisions\/679"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=172"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}