{"id":168,"date":"2024-04-04T06:11:50","date_gmt":"2024-04-04T03:11:50","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/dolokivi\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:01","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:01","slug":"dolokivi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/dolokivi\/","title":{"rendered":"Dolokivi ehk dolomiit"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\"><b>Dolomiidi<\/b>\u00a0l\u00e4htematerjaliks on peamiselt laguunide setted, sest tema peamise komponendi, samanimelise mineraali sadestumiseks vajalik k\u00f5rge magneesiumikontsentratsioon tekib vee aurumisel. Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja -h\u00fcdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide j\u00e4\u00e4nuseid on dolomiidis v\u00e4hem kui lubjakivis.<\/font><\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">Eristatakse\u00a0<b>esmasdolomiiti<\/b>\u00a0(tekkinud otseselt veekogu p\u00f5hja sadestunud dolomiitmudast) ja\u00a0<b>teisest dolomiiti<\/b>\u00a0(tekkinud kas algse lubisette v\u00f5i lubjakivi dolomiidistumisel magneesiumirikka p\u00f5hjavee m\u00f5jul). Kui esimest leidub harilikult laialdastel aladel, siis teist (eriti lubjakivist tekkinut, nagu Eestis) on peamiselt l\u00e4\u00e4tsedena puhtamate lubjakivide seas (foto 2).<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"112\" class=\"alignnone wp-image-492\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/os_1a.jpg\" title=\"os_1a.jpg\" alt=\"dolomiit\"><br><font face=\"Arial\">Foto 1. Dolomiit kivistunud ostrakoodiga, Orgita murd, Silur<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"90\" class=\"alignnone wp-image-491\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/dolom_lbjk1a.jpg\" title=\"dolom_lbjk1a.jpg\" alt=\"dolomiidistunud lubjakivi\"><br><font face=\"Arial\">Foto 2. Dolomiidistunud lubjakivi, Kurevere murd, Silur<\/font>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:start\">\n\t<br><span><span style=\"color:#000000\"><span><span style=\"font-style:normal\"><span><span><span style=\"font-weight:400\"><span style=\"letter-spacing:normal\"><span><span style=\"text-transform:none\"><span><span><span><span><span>Koostanud ja fotografeerinud \u00a9 2003 Mare Isakar<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Dolomiidi\u00a0l\u00e4htematerjaliks on peamiselt laguunide setted, sest tema peamise komponendi, samanimelise mineraali sadestumiseks vajalik k\u00f5rge magneesiumikontsentratsioon tekib vee aurumisel. Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja -h\u00fcdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide j\u00e4\u00e4nuseid on dolomiidis v\u00e4hem kui lubjakivis. Eristatakse\u00a0esmasdolomiiti\u00a0(tekkinud otseselt &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-168","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/168","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=168"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/168\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":689,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/168\/revisions\/689"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=168"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}