{"id":149,"date":"2024-04-04T06:11:49","date_gmt":"2024-04-04T03:11:49","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/ortoklass\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:01","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:01","slug":"ortoklass","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/ortoklass\/","title":{"rendered":"Ortoklass"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\"><b>Ortoklass<\/b>\u00a0\u2013 K(AlSi<sub>3<\/sub>O<sub>8<\/sub>). Kristallid prismalised v\u00f5i tahveljad (fotod 1, 2), tihti moodustavad kaksikuid (fotod 3, 4). V\u00e4rvus valge, roosa, hall, lihapruun v\u00f5i roheline. Kriipsu v\u00e4rvus valge. L\u00e4ige klaasjas. Ortoklass esineb suurte kristallidena\u00a0<\/font><\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/pegmatiit\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/pegmatiit\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">pegmatiitides<\/a><font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\">. Makroskoopiliselt on v\u00e4ga sarnane\u00a0<\/font><\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/mikrokliin\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/mikrokliin\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">mikrokliin<\/a><font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\">, kus kaaliumile lisandub v\u00e4hesel hulgal naatriumi.<\/font><\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\"><b>K\u00f5vadus 6<\/b><\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">Ortoklass ja mikrokliin on k\u00f5ige sagedamini esinevad kaaliump\u00e4evakivid.<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"107\" height=\"120\" class=\"alignnone wp-image-432\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/ortokl2a.jpg\" title=\"ortokl2a.jpg\" alt=\"ortoklass\">\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"91\" class=\"alignnone wp-image-433\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/ortokl3a.jpg\" title=\"ortokl3a.jpg\" alt=\"ortoklass\"><br><font face=\"Arial\">Foto 1, 2. Ortoklassi prismalised kristallid<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"110\" class=\"alignnone wp-image-434\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/ortokl1a.jpg\" title=\"ortokl1a.jpg\" alt=\"ortoklass\">\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"66\" class=\"alignnone wp-image-435\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/ortokl5a.jpg\" title=\"ortokl5a.jpg\" alt=\"ortoklass\"><br><font face=\"Arial\">Foto 3, 4. Ortoklass, Karlsbadi ja Baveno kaksikud<\/font>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:start\">\n\t<br><span><span style=\"color:#000000\"><span><span style=\"font-style:normal\"><span><span><span style=\"font-weight:400\"><span style=\"letter-spacing:normal\"><span><span style=\"text-transform:none\"><span><span><span><span><span>Koostanud ja fotografeerinud \u00a9 2003 Mare Isakar<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ortoklass\u00a0\u2013 K(AlSi3O8). Kristallid prismalised v\u00f5i tahveljad (fotod 1, 2), tihti moodustavad kaksikuid (fotod 3, 4). V\u00e4rvus valge, roosa, hall, lihapruun v\u00f5i roheline. Kriipsu v\u00e4rvus valge. L\u00e4ige klaasjas. Ortoklass esineb suurte kristallidena\u00a0pegmatiitides. Makroskoopiliselt on v\u00e4ga sarnane\u00a0mikrokliin, kus kaaliumile lisandub v\u00e4hesel hulgal &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-149","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/149","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=149"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/149\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":691,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/149\/revisions\/691"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=149"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}